(Lapse esindamine) lg 1 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. 3.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Ülalpidamiskohustust käsitleb perekonnaseaduse (
) 8. peatükk (Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus § 96 - § 111).
(Ülalpidamist saama õigustatud isikud) p1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
(Ülalpidamise andmise viis) lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (
Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
lg 4).
(Lahus elavate vanemate otsustusõigus) lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel 2 alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta (
lg 2).
(Elatis alaealisele lapsele) lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (
MS) § 19 (Pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised ja elatis) lg 3 p 1 kohaselt tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi. 3.2. Õiguslik põhjendus Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Elatise väljamõistmise õiguslikuks aluseks on
Elatise suurus tuleneb
lg-st 1, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on 139.01 € (2 175 kr). Lapse isalt J.T.ilt väljamõistetud elatisraha kasutamises lapse A-A.Ti ülalpidamiseks tuleb
Kohtuotsusega väljamõistetav elatis kuulub ülekandmisele või üleandmisele lapse emale K.R.ile. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). 3.3. Menetluskulud Menetluskulusid asjas ei esinenud. Toomas Lillsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.