TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1921 Otsuse kuupäev 02. märts 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Üllar Toper´i kaebus Tartu Vangla käskkirjade nr.
§ 67lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest noomitusega.
Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 11.06.2010 õhtusel loendusel kella 20:15 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma nime. 1 Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi ülesannetes inspektor- kontaktisiku 17.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/964 karistati Üllar Toper’
§ 67lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest noomitusega.
Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 12.06.2010 õhtusel loendusel kella 20:20 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma nime. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi ülesannetes inspektor- kontaktisiku 17.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/965 karistati Üllar Toper’
§ 67lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest noomitusega.
Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 13.06.2010 hommikusel loendusel kella 08:20 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma nime. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi ülesannetes inspektor- kontaktisiku 18.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/984 karistati Üllar Toper’
§ 67lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest noomitusega.
Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 14.06.2010 õhtusel loendusel kella 20:22 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma nime. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi ülesannetes inspektor- kontaktisiku 18.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/985 karistati Üllar Toper’
§ 67lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest noomitusega.
Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 15.06.2010 hommikusel loendusel kella 08:20 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma nime. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi ülesannetes inspektor- kontaktisiku 21.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1000 karistati Üllar Toper’
§ 67
lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 3-ks (kolmeks) ööpäevaks. Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 16.06.2010 õhtusel loendusel kella 20:17 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma perekonnanime. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi ülesannetes inspektor- kontaktisiku 21.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/999 karistati Üllar Toper’
§ 67
lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 3-ks (kolmeks) ööpäevaks. Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 17.06.2010 õhtusel loendusel kella 20:20 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma nime. Tartu Vangla juhata ülesannetes julgeolekuosakonna peaspetsialisti 21.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1007 kohaldati alates 21.06.2010 kinnipeetav Ü. Toper’i suhtes eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi 29.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1039 karistati Üllar Toper’
§ 67
lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5-ks (viieks) ööpäevaks. Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 18.06.2010 hommikusel loendusel kella 08:20 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma nime. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi 29.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1040 karistati Üllar Toper’
§ 67
lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5-ks (viieks) ööpäevaks. Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 18.06.2010 õhtusel loendusel kella 20:13 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma perekonnanime. 2 Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi 29.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1041 karistati Üllar Toper’
§ 67
lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5-ks (viieks) ööpäevaks. Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 19.06.2010 hommikusel loendusel kella 08:10 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma perekonnanime. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi 29.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1043 karistati Üllar Toper’
§ 67
lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5-ks (viieks) ööpäevaks. Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 19.06.2010 õhtusel loendusel kella 20:15 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma perekonnanime. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi 29.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1044 karistati Üllar Toper’
§ 67
lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5-ks (viieks) ööpäevaks. Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 20.06.2010 õhtusel loendusel kella 20:12 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma perekonnanime. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi 29.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/1042 karistati Üllar Toper’
§ 67
lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5-ks (viieks) ööpäevaks. Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 20.06.2010 hommikusel loendusel kella 08:10 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma perekonnanime. Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi 06.07.2010 käskkirjaga nr 1-4/1112 karistati Üllar Toper’
§ 67
lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5-ks (viieks) ööpäevaks. Käskkirja kohaselt keeldus Ü. Toper 21.06.2010 hommikusel loendusel kella 08:17 ajal vanglateenistuja nõudmisel nimetamast oma perekonnanime. Ü. Toper esitas nimetatud viieteistkümne käskkirja peale Tartu Vanglale vaided käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks. Ü. Toper’i vaided jäeti 14 korral vaideotsustega rahuldamata ning ühel korral jäi vaie vangla poolt tähtaegselt läbi vaatamata. 25.07.2010 esitas Ü. Toper Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse põhjendused
- Ü. Toper taotleb kõigi eeltoodud viieteistkümne käskkirja tühistamist. Kaebaja leiab, et temalt nime küsimine ei ole põhjendatud, kuna tal on kaelas pildiga nimesilt. Kuid valvur ei esitle end enne käsu andmist, öeldes, et nemad ei pea end esitlema. Kaebaja leiab, et kui ametnik midagi nõuab, siis peab ka selleks põhjus olema. Kaebaja arvates peaks tal siis midagi viga olema, kas nägu lõhki või kinni seotud, et pildiga kokku ei lähe. Kaebaja ei ole ühelegi valvurile halvasti öelnud ega kedagi sõimanud, aga teda tehti nii ohtlikuks vanglale ja teistele kinnipeetavatele, et teda tuli isoleerida. Kaebaja leiab, et see on inimväärikuse jalge alla tallamine ja vangistusseaduse § 41 rikkumine. Kaebaja arvates karistati teda põhiseadusevastaselt, kuna Tartu Vangla kodukord pole kooskõlas põhiseadusega. Vastustaja vastuväited 3
- Tartu Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu. Tartu Vangla kodukorra punktidest 1.2, 6.2 ja 6.5 nähtuvalt on vanglateenistuse ametnikul õigus anda kinnipeetavale korraldus öelda oma nimi ja kinnipeetaval lasub kohustus seda korraldust ka viivitamata täita. Kui kinnipeetav leiab, et antud korraldus rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, on tal õigus korraldus hiljem ettenähtud korras vaidlustada, mida Ü. Toper teinud ei ole. Üksnes Ü. Toperi arvamus vangla sisekorrareeglitest ja vanglateenistuse ametnike teenistuskohustustest ei õigusta korralduse täitmata jätmist. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-103-06 väljendanud seisukohta, et „Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.“ Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja on saanud õiglaselt karistada ning see on kaebuse esitaja subjektiivne hinnang, kas ta täidab korraldust. Kohtu põhjendused ja otsus
- Kaebuse esitaja Üllar Toperit on Tartu Vangla poolt karistatud 14 korral distsiplinaarkaristusega selle eest, et ta keeldus loenduse ajal ütlemast vanglateenistuja nõudmisel oma nime, rikkudes sellega VangS § 67 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõudeid. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Loenduse läbiviimise kord on täpsemalt reguleeritud Tartu Vangla kodukorra 6.peatükis. Kodukorra punkti 6.2 kohaselt on loenduse ajal kinni peetav isik kohustatud vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ning seisma korrektselt riietatuna oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Kinnipeetavad on kohustatud loenduse ajal kandma vangla riietust ja kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt vangla poolt väljastatud nimesilti. Tartu Vangla kodukorra p 6.5 kohaselt kontrollib loendust teostav ametnik kinni peetava isiku vastavust paigutuskaardile ja ametniku nõudmisel ütleb kinni peetav isik oma nime. Kaebuse esitaja tunnistab, et ta keeldus kõikidel kordadel oma nime ütlemisest ehk valvuri korralduse täitmisest. Kaebaja leiab, et kuna tal on tema nimega silt kaelas, siis puudub tal kohustus ja valvuril puudub õigus küsida tema nime. Kaebaja märgib ka, et valvur kambrisse sisenedes ei esitle enda, seega ei pea ka tema oma nime ütlema.
- Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja seisukohad on ebaõiged ega anna alust kaebuse rahuldamiseks. Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade tühistamiseks alust ei ole. Käskkirjad on õiguspärased. Tulenevalt Tartu Vangla kodukorra punktist 6.5 on kinnipeetav kohustatud ütlema vanglaametniku nõudmisel oma nime. Asjaolu, et kinnipeetaval on tema nimega silt loenduse ajal kaelas, ei tähenda, et ametnikul puudub õigus kinnipeetava nime küsida, sellise õiguse annab ametnikule kodukorra punktid 6.2 ja 6.
- Kinnipeetaval puudub õigus ise sisustada loenduse mõistet ega määratleda seejuures, millised on kinnipeetava või ametniku õigused ja kohustused. Vangla kodukorraga on kaebaja tutvunud, seega ei saa kaebaja ka väita, et ei teadnud sellisest kohustusest. Asjaolu, et nime ei küsita iga loenduse läbiviimisel, ei tähenda, et juhul, kui ametnik küsib kinnipeetava nime, saab kinnipeetav selle täitmisest keelduda. 4
- Riigikohtu halduskolleegium on kohtulahendis nr 3-3-1-103-06 vanglaametniku korraldusele mitteallumise teemat käsitledes leidnud, et see saab olla õigustatud üksnes korralduse ilmselge tühisuse puhul ning et kinnipeetava teistsugune arusaam õigusaktidest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna talle õigust keelduda korralduse täitmisest, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. See seisukoht on täiel määral kohaldatav ka antud juhul. Vanglaametniku õigus nõuda loendusel kinnipeetavalt ees- ja perekonnanime ütlemist tuleneb otseselt juba nimetatud kodukorra punktist 6.5, seega ei ole tegemist tühise korraldusega. Tühisuse tunnused puuduvad nii vanglaametniku korraldustes nime ütlemiseks kui ka nende korralduste aluseks olnud kodukorra p-s 6.
- Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Seega, olenemata sellest, kas kaebaja pidas talle antud korraldust õiguspäraseks ja vajalikuks, tuli korraldus täita ja seda ka olukorras, kus kaebajal oli vastavalt kodukorra p 6.2 kohaselt nimega silt kaelas. Kaebaja arusaam, et kinnipeetava nime küsimise aluseks peab olema mingi eriline põhjus, ning et ametnik peaks seda eelnevalt põhjendama, on ekslik ega tulene ühestki õigusaktist. Samuti puudub kinnipeetaval õigus seostada oma õigusi ja kohustusi vanglaametnike õiguste ja kohustustega. Asjaolu, et valvur kambrisse sisenedes ei tutvusta end, ei tähenda, et kinnipeetaval puudub kohustus ametniku nõudmisele alluda ja oma nime öelda. Ühestki õigusaktist ei tulene ametniku kohustust esitleda end kinnipeetavale. Kaebaja arusaama järgi on tal Põhiseaduse § 22 alusel õigus vastustest ja enda süüdistamisest keelduda. Kohus märgib, et kaebajat ei ole karistatud selle eest, et ta keeldus distsiplinaarmenetluse käigus seletuste andmisest. Seega on antud väide asjassepuutumatu. Oma nime ütlemist ei saa kuidagi seostada inimväärikuse alandamise või enesesüüstamisega. Loenduse ajal nime ütlemise kohustus on kõikidel kinnipeetavatel. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et Ü.Toper on vanglaametnike korralduste täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.5 nõudeid ning tema distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Kodukorra p 6.5 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kõikide rikkumiste puhul järgitud vastustaja poolt vangistusseaduse nõudeid, distsiplinaarmenetluste käik on protokollitud, kaebajale on antud igakordselt võimalus seletuste andmiseks, millest ta on keeldunud, karistused, mis jäävad oluliselt alla maksimaalselt lubatud määrale, on põhjendatud. Kaebaja, keeldudes lühikese aja jooksul 14 korral täitmast ametniku seaduslikku korraldust, pidi tegema järelduse, et nendele rikkumistele võib järgneda distsiplinaarkaristus, sealhulgas kartserikaristuse määramine.
- Ü.Toper on 15 käskkirja hulgas palunud tühistada ka julgeolekuosakonna peaspetsialisti 21.06.2010 käskkirja nr 1-4/1007, mille alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja kohaselt omas Ü. Toper käskkirja andmise hetkel kokku 5 kehtivat distsiplinaarkaristust – noomitust, ning samaks ajaks oli kinnipeetava suhtes fikseeritud veel 9 ettekannet samalaadsete rikkumiste kohta. Käskkirjas on märgitud, et Ü.Toperi poolt toimepandud distsipliinirikkumised moodustavad ühe sisulise süsteemi, tegemist on järjepideva süstemaatilise distsipliinirikkujaga, kelle poolt toimepandud rikkumised väljendavad negatiivset suhtumist Tartu Vanglas kehtestatud korda. Nähtuvalt Ü.Toperi kaebusest ja tema selgitustest on ta ka antud käskkirja vaidlustanud samadel põhjustel kui käskkirju, millega oli talle distsiplinaarkaristused määratud. 5
- Kohus on seisukohal, et ka käskkirja, millega kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, tühistamiseks alus puudub. VangS § 69 lg 1 tulenevalt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud tulenevalt kaebaja süstemaatilisest distsipliinirikkumisest, milleks VangS § 69 lg 1 annab õiguse. Julgeolekuabinõu kohaldamise ajaks oli kaebajat karistatud distsiplinaarkaristusega 5 korral, kusjuures tegemist oli järjepideva ja ühetaoliste rikkumistega. Kuigi kaebajat oli
- ja 18 juunil karistatud noomitustega, jätkas kaebaja ka järgmistel päevadel distsipliini rikkumist, seega oli tegemist kinnipeetavaga kui süstemaatilise distsipliini rikkujaga. Kohus juba eelnevas osas tuvastas, et distsipliinirikkumised, mida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel arvesse võeti, olid kaebaja poolt toime pandud ning vastavad käskkirjad olid õiguspärased. Eeltoodust tulenevalt jääb Ü.Toperi kaebus tervikuna rahuldamata. Kaebuse esitaja on kohtumäärusega riigilõivu tasumisest vabastatud, vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Eda Muts kohtunik 6