← Eesti

3-10-1519/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1519 Otsuse kuupäev 27.10.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.V. kaebus Tartu Vangla toimingule seonduvalt suitsetamise piiramisega. Asja läbivaatamise kuupäev 07.10.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta V.V. kaebus haldusasjas 3-10-1519 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 26.11.

  1. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Kaebuse esitaja V.V. kaebab selle peale, et alates 26.04.2010 lubatakse Tartu Vanglas kinnipeetavatel suitsetada ainult õues jalutuskäigu ajal, s.o kõigest ühe tunni jooksul ööpäevas. Selline piirang ei tulene ühestki seadusest ning see rikub isiku õigust valida suitsetamiseks sobivat aega. Samuti rikub selline korraldus kaebuse esitaja õigust mitte kasutada tunniajalist võimalust värskes õhus viibimiseks, kuna suitsetajana on ta nüüd sunnitud jalutama minema. Kaebuse esitaja taotleb halduskohtult sellise suitsetamise korralduse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja on märkinud, et kuni 26.04.2010 oli Tartu Vanglas suitsetamine lubatud vaid suitsetamisruumides, kus oli vastav ventilatsioon. Suitsetamisruum asus elusektsioonides sees ning kinnipeetavatel oli ligipääs nendele ruumidele tagatud kogu selle aja vältel, mil kambrite uksed polnud lukustatud. 28.06.2010 esitas V.V. kaebuse täienduse, milles taotleb, et Tartu Vangla selgitaks halduskohtule suitsetamise piirangute põhjuseid, sealhulgas seda, miks on üksnes valvuril õigus otsustada, mitu sigaretti ta jalutuskäigule kaasa võtab ning seda, kuidas on kõnealused piirangud kooskõlas Põhiseaduse §-dega 10 ja
  2. Ühtlasi taotleb kaebuse esitaja suitsetamispiirangute aluseks olevate õigusaktide põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist kontrollimaks, kas need vastavad põhiseadusele. Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et suitsetamise piirangud Tartu Vanglas on seatud kehtivate õigusaktide alusel ja seega õiguspärased ning piirangute aluseks olevad õigusaktid on kooskõlas põhiseadusega. Suitsetamisele seatud piirangud tingis justiitsministri 22.02.2010 määrus nr 5 „Justiitsministri 30.novembri 2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine“, mille
  3. punkti kohaselt muudeti „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSKE) § 82 sõnastust ning täiendati §-ga
  4. VSKE § 82 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Need võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ning väljastatakse kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Tulenevalt VSKE §-st 110 täiendusest lasus Tartu Vanglal kohustus minna VSKE §-s 82 sätestatud suitsetamiskorraldusele üle hiljemalt
  5. aasta
  6. aprillist. Tartu Vangla direktori 23.04.2010 käskkirjaga nr 1-3/55 (edaspidi Käskkiri) muudeti Tartu Vangla kodukorda ning määrati kindlaks suitsetamisalad Tartu Vangla territooriumi õuealal ning kinnipeetavatele suitsetamistarvete väljastamise kord . Käskkiri hakkas kehtima 26.aprillist
  7. Oma täiendavas vastuses 07.10.2010 on vangla märkinud, et jääb oma seisukohtade juurde ning märgib, et kaebaja hoolimatus enese ja teiste tervise suhtes ei tee õigusvastaseks vangla poolt kehtestatud siseruumides suitsetamise keeldu. Ei vangla sisekorraeeskiri ega Tubakaseadus ei kujuta endast Põhiseaduse § 10 ja 11 riivet seetõttu, et piiratud on suitsetamise aega, kuna eelkõige on igaühel õigus tervise kaitsele , kuna üldtuntud on asjaolu, et suitsetamine kahjustab mitte ainult suitsetajate tervist vaid ka mittesuitsetajate tervist, kes viibivad suitsetaja läheduses. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Suitsetamisele seatud piirangud tingis justiitsministri 22.02.2010 määrus nr 5 „Justiitsministri 30.novembri 2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine“, mille
  8. punkti kohaselt muudeti „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSKE) § 82 sõnastust ning täiendati §-ga
  9. VSKE § 82 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Need võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ning väljastatakse kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Tulenevalt VSKE §-st 110 täiendusest lasus Tartu Vanglal kohustus minna VSKE §-s 82 sätestatud suitsetamiskorraldusele üle hiljemalt 26.04.
  10. Tartu Vangla direktori 23.04.2010 käskkirjaga nr 1-3/55 (edaspidi Käskkiri) muudeti Tartu Vangla kodukorda ning määrati kindlaks suitsetamisalad Tartu Vangla territooriumi õuealal ning kinnipeetavatele suitsetamistarvete väljastamise kord . Käskkiri hakkas kehtima 26.04.
  11. Seega suitsetamise piirangud vanglas tulenevad õigusaktidest ning suitsetamise piirang kaebaja suhtes ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Asjaolu, et kaebaja on suitsetaja ning tal ei ole lubatud alates 26.04.2010 suitsetada enam oma elusektsioonis suitsetamisruumis ajal, mil kambri uksed olid avatud , ei ole põhjust tunnistada õigusvastaseks vangla toiminguid siseruumides suitsetamise keelamisel, kuna vangla on lähtunud suitsetamise piirangute kehtestamisel õigusaktidest. Kinnipeetavatele on reguleeritud suitsetamise kord VSKE § 82 sätetega, millest vangla peab juhinduma. Nimetatud sätte lõige 2 kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Tubakaseaduse § 30 lg 2 p. 1 kohaselt on suitsetamine riigija kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides lubatud üksnes suitsetamisruumides või suitsetamisaladel. Ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise otsustab vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel. Nendeks kohtadeks, kus kinnipeetavad võivad suitsetada, määratakse vanglas väliskeskkonnas sobilikud kohad ning kinnipeetaval on lubatud suitsetada ainult siis, kui tal on õigus nendes kohtades viibida. Vangla sisekorraeeskirja sätte § 82 muutmise eelnõu seletuskirjas on märgitud, et suitsetamine võimaldatakse kinnipeetavatele vaid väliskeskkonnas seetõttu, et kõikidel vanglas viibivatel kinnipeetavatel, vanglas töötavatel ja vanglat külastavatel isikutel on õigus suitsuvabale keskkonnale. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla poolt kehtestatud siseruumides suitsetamise keelamine on seotud Justiitsministri määrusega kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 82 muudatuse ja § 110 täiendusega ning on seega õiguspärane. Nimetatu ei kujuta endast Põhiseaduse § 10 ja 11 riivet ega anna alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Eelkõige on õigusakti muudatusega silmas peetud Põhiseaduse § 28 sätet, mille kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Vangla on õigesti märkinud, et üldtuntud on asjaolu, et suitsetamine kahjustab mitte ainult suitsetajate tervist vaid ka nende isikute tervist, kes viibivad suitsetaja läheduses ning on sunnitud sisse hingama tubakasuitsu passiivselt, mistõttu on suitsetamist kinnipeetavatel võimaldatud väliskeskkonnas. Tubakatooted ja suitsetamistarbed võetakse vanglateenistuse ametnike poolt hoiule ning vanglateenistus väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetavatele vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohas, kus on suitsetamine lubatud. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
  12. Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.