TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-127 Otsuse kuupäev 5. mai 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kalju Tulluse ja Karin Tulluse (Tullus) kaebused Ees

) § 62 lg-te 3 ja 6 kohaselt tuleb sellised nõuded lahendada haldusmenetluses ettekirjutusega.

§ 62

lg 3 sätestab, et haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

§ 62

lg 6 kohaselt on haigekassal sama paragrahvi lg-s 3 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmatajätmise korral õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Eesti Haigekassa 08.12.
2. a ettekirjutusega nr 2-45/3227 esitati Kalju Tullusele nõue töövõimetuslehtede alusel väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvituste tagasimaksmiseks summas 521 340 krooni. Eesti Haigekassa 08.12.
3. a ettekirjutusega nr 2-45/3228 esitati Karin Tullusele nõue töövõimetuslehtede alusel väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvituste tagasimaksmiseks summas 105 130 krooni.
4. Kalju Tullus esitas 18.01.
5. a Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa 08.12.
6. a ettekirjutuse nr 2-45/3227 tühistamiseks.
7. Karin Tullus esitas 18.01.
8. a Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Haigekassa 08.12.
9. a ettekirjutuse nr 2-45/3228 tühistamiseks.
10. Tartu Halduskohtu 18.02.
11. a määrusega liideti Kalju Tulluse ja Karin Tulluse kaebused ühte menetlusse ning liidetud haldusasja numbriks jäeti 3-10-
12. Kaebuste põhjendused ja taotlused
13. Kalju Tulluse ja Karin Tulluse arvates puudub haigekassal nõudeõigus nende vastu. 2 Töötaja ning tööandja on ravikindlustuse seisukohalt kaks eraldiseisvat õigussubjekti, kellest töötajat võiks tinglikult nimetada õigustatud subjektiks ning tööandjat kohustatud subjektiks. Eelnevast tuleneb, et ravikindlustusega kindlustatuks loetakse kõik isikud, kelle eest tööandjal on kohustus maksta sotsiaalmaksu. Maksumaksja poolt reaalne maksukohustuse täitmine ei mõjuta töötajal ravikindlustuse kehtivust ega tema õigust saada töövõimetuse korral ajutise töövõimetuse hüvitust. Eesti Haigekassa ettekirjutus viitab

§ 62

lg-le 3, milline lubab haigekassal alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. Sellele tagasinõudeõigusele seab erireegli

§ 62

lg 4, mille kohaselt juhul, kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt. Järelikult ei ole haigekassa nõue esitatud õige isiku vastu. Kuivõrd väidetavad alusetud väljamaksed on teostatud kaebajate tööandja poolt ebaõigete andmete esitamise tõttu, tulnuks ettekirjutused teha kindlustatud isiku tööandjale. Ettekirjutuste tegemine kindlustatud isikule enesele on olemasolevatel asjaoludel põhjendamatu ning vastuolus ravikindlustusseaduse regulatsiooniga.

1. Kaebajate arvates Eesti Haigekassa vaidlustatud ettekirjutustest ei selgu, missugusel alusel loeb Eesti Haigekassa kaebajatele ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamaksmise alusetuks.
2. Kalju Tullus oli oli 2005-2007 kindlustatud mitme äriühingu poolt. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Kalju Tullusel puudus mingil ajavahemikul tegelik töösuhe OÜ-ga Ilseme, samuti OÜ-ga Tartu Üldehitus ja OÜ-ga Grinbau, ning MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi. Samas on avaldaja olnud kindlustatud OÜ Gentle poolt. Kahtluse alla ei ole seatud avaldaja töötamist selles äriühingus. Sellega on vaatamata kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele täidetud esimene tingimus ravikindlustuse saamiseks – avaldaja oli vaidlusalusel perioodil kindlustatud isikuks ravikindlustusseaduse mõistes.
3. Karin Tullus oli 2006-2007 kindlustatud mitme äriühingu poolt. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Karin Tullusel puudus mingil ajavahemikul tegelik töösuhe OÜ-ga Ilseme, samuti OÜ-ga Tartu Üldehitus ja OÜ-ga Grinbau, ning MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi. Samas on avaldaja olnud kindlustatud OÜ Gentle poolt. Kahtluse alla ei ole seatud avaldaja töötamist selles äriühingus. Sellega on vaatamata kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele täidetud esimene tingimus ravikindlustuse saamiseks – kaebaja oli vaidlusalusel perioodil kindlustatud isikuks ravikindlustusseaduse mõistes.
4. Kaebajatele on ajutise töövõimetuse hüvitised välja makstud kooskõlas

§ 53, s.t.

väljamaksed on teostatud töövõimetuslehtede alusel. Puuduvad tõendid, mis lubaksid kahelda avaldajal tervisehäirete esinemises. Töövõimetuslehtede seaduslikkust ei sea kahtluse alla ka kriminaaluurimise materjalid. Sellega on täidetud teine eeldus ajutise töövõimetushüvitise saamiseks – töövõimetushüvitised on väljamakstud töövõimetuslehtede alusel. 13. Kalju Tulluse töövõimetuslehtede põhjendatust kinnitab kaudselt ka asjaolu, et alates 2005. aastast on Kalju Tullus tunnistatud osaliselt töövõimetuks Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisikomisjoni poolt. 3 14.

§ 60

lg 1 kehtestab ammendavalt piirangud, mis kehtivad isiku õigusele saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Vaidlustatud ettekirjutus ei viita mitte ühelegi

§ 60lgs 1 viidatud alusele.

Kalju Tullusel ja Karin Tullusel esines seaduslik õigus ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks. Vaidlusobjektiks saaks olla üksnes väljamaksete summa. Eesti Haigekassa ei ole aga oma nõuet Kalju Tulluselt tagasinõutava summa osas üleüldse põhistanud. Karin Tulluse puhul saaks vaidlusobjektiks olla üksnes väljamaksete summa. Eesti Haigekassa ei ole aga oma nõuet tagasinõutava summa osas üleüldse põhistanud. Lisaks ettekirjutuses sisalduva ettekirjutuse sisulisele põhjendamatusele jääb arusaamatuks ka nõude suurus. Vaidlustatud ettekirjutusest ei selgu, millistest arvutustest tulenevalt on Eesti Haigekassa nõuded esitanud. Kaebajad on seisukohal, et juhul, kui rahalisi makseid nõudev ettekirjutus ei sisalda eneses isiku kohustuste suurust selgitavat arvutuskäiku, on tegemist haldusakti olulise puudusega. Eelnevast lähtuvalt on kaebajad veendumusel, et Eesti Haigekassa vaidlustatud avaldus ei ole üheselt mõistetav ega motiveeritud.

1. Kaebajate arvates ettekirjutuses viidatud kriminaalkohtu otsus ei saa olla ainsaks tõendiks avaldaja poolt Kalju Tulluse puhul 2005.-
2. aastani ja Karin Tulluse puhul 2006.-
3. aastani töötajana sotsiaalmaksuga maksustatava tulu mittesaamise suhtes. Eesti Haigekassa ettekirjutus baseerub üksnes kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusel, milles kaebajad mõisteti süüdi kelmuses. Kaebajad on seisukohal, et HKMS § 17 lg 1 kohaselt on varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolud hinnatavad kogumis teiste tõenditega. Ka kriminaalasjas jõustunud kohtuotsus ei oma käesolevas haldusasjas ette kindlaksmääratud jõudu. Eesti Haigekassa oleks pidanud vaidlustatud ettekirjutuse koostamisel arvestama tõenditega, millistest üheselt nähtub kaebaja poolt erinevate tööde teostamine perioodil 2005-2007, mitte tuginema üksnes kriminaalkohtu otsusele.

§ 18

annab vastustajale õiguse nõuda avaldajalt või tema tööandjatelt dokumente, millised puudutavad kindlustatud isikule tehtud väljamakseid ning töösuhte olemasolu. Seesugust nõuet ei ole Eesti Haigekassa esitanud.

§ 62

(millele tugineb muuhulgas ka Eesti Haigekassa ettekirjutus) näeb oma lõikes 2 ette Eesti Haigekassa kohustuse nõuda kindlustatud isiku selgitusi ja vastuvõiteid isegi juhul, kui otsustatakse ajutise töövõimetushüvitise väljamaksmise tähtaja pikendamise üle. Avaldajale tundub ebaõiglane olukord, kus tema vastu esitatakse nõue 521 340,00 krooni tagastamiseks, andmata avaldajale võimalust omapoolsete selgituste ning vastuväidete esitamiseks Eesti Haigekassale. On ilmne, et

§ 62lg 2 kuulub seaduse analoogia korras kohaldamisele ka käesoleval juhtumil.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 kohustab samuti haldusorganit andma enne ettekirjutuse koostamist isikule võimaluse vastuväidete esitamiseks. Eelnevast tulenevalt on Eesti Haigekassa kaebajate arvates eksinud seaduse ning õiguse üldpõhimõtete vastu. 4

1. Menetluskulud paluvad kaebajad jätta täielikult Eesti Haigekassa kanda. Vastustaja seisukohad
2. Kalju Tullus ja Karin Tullus on süüdi mõistetud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.11.
3. a otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-101-09 kelmuses ja dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimises. Riigikohus on märkinud, et kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti on süüdistatavate käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Seega on kohtud tuvastanud, et Kalju Tullus ja Karin Tullus on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (KarS § 2 lg 2) ning puudusid kriminaalasja menetlust kõrvaldavad asjaolud (KrMK § 5). Haigekassa palub halduskohtul arvesse võtta kõik Tartu Ringkonnakohtu 27.05.
4. a otsuses kriminaalasjas nr 1-083588

§ 63

lg-st 3 ja 4 on ettekirjutuse tegemine haigekassa diskretsiooniõigus.

§ 62

lg 4 ei ole erireegel

§ 62

lg 3 suhtes ning haigekassa ei ole kohustatud olukorras, kus ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt, tegema ettekirjutuse just tööandjale. Haigekassa võib teha ettekirjutuse ka kindlustatud isikule. Seega tegemist on haigekassa diskretsiooniõigusega otsustamaks, kellele teha ettekirjutus alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasisaamiseks. Eeltoodust tulenevalt on vale Kalju Tulluse ja Karin Tulluse väited, et haigekassal puudub nõudeõigus nende vastu. Viitega

§ 62

lg-le 4 soovivad Kalju Tullus ja Karin Tullus oma kaebustes väita, et haigekassa peaks tegema ettekirjutuse nende tööandja(te)le, kellega nendel tegelikult töösuhe puudus. Kriminaalprotsessis selgitati vastuvaidlematult välja, et Kalju Tullusel ja Karin Tullusel puudusid tegelikud töösuhted OÜ-tega Ilseme, Tartu Üldehitus ja Grinbau ning MTÜ-ga Ehituskogemuste Klubi, mida Kalju Tullus ja Karin Tullus ka oma kaebustes tunnistavad ja omaks võtavad. Kalju Tullus väidab, et temal oli kindlustuskaitse ka OÜ Gentle poolt ning seega oli tal õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Vastustaja juhib tähelepanu, et Kalju Tullus oli kindlustatud OÜ Gentle poolt ajavahemikul 28.02.

1. a kuni 14.01.
2. a. Kuna vaidlusalune periood alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasinõudmiseks hõlmab aastaid 2005-2007, siis isegi, kui Kalju Tulluse eest oleks sotsiaalmaksu OÜ Gentle poolt makstud, oleks seda saanud arvesse võtta ajutise töövõimetuse väljamaksmisel
3. aastal. Aastatel 2005-2007 deklareeriti Kalju Tulluse eest ainult fiktiivset sotsiaalmaksu ning OÜ Gentle poolt kindlustuskaitse omamine või sotsiaalmaksu 5 maksmine ei ole asjakohane antud vaidluses. Juhime tähelepanu, et haigekassa on Kalju Tullusele ja Karin Tullusele ettekirjutustega tagasinõutava summa väljamaksmisel alusetu ajutise töövõimetuse hüvitise näol võtnud arvesse ainult fiktiivselt deklareeritud sotsiaalmaksu. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest, maksis haigekassa esitatud töövõimetuslehtede alusel Kalju Tullusele ja Karin Tullusele, nende fiktiivset töötasu tegelikuks pidades, alusetult välja tagasinõutava ajutise töövõimetuse hüvitise, mille näol said nimetatud isikud varalist kasu. Haigekassa nõuab Kalju Tulluselt ja Karin Tulluselt sisse summad suuruses, mis kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et on nimetatud isikute poolt valeandmete esitamisega haigekassalt välja petetud.
4. Haigekassa ettekirjutused on üheselt mõistetavad ning motiveeritud. Tulenevalt HMS §-st 56 esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haigekassa on ettekirjutustes viidanud kõikidele kriminaalprotsessis tehtud kohtuotsustele, mis on Kalju Tullusele ja Karin Tullusele kättesaadavad. Samuti on haigekassa viidanud ettekirjutuste andmise õiguslikule alusele ning nimetanud ettekirjutustes ka kuritegusid, milledes on Kalju Tullus ja Karin Tullus süüdi mõistetud. Nimetatud kuritegude toimepanemisega saidki Kalju Tullus ja Karin Tullus ettekirjutustes märgitud summades alusetult ajutise töövõimetuse hüvitist ning Kalju Tulluse ja Karin Tulluse poolt on eriti küüniline väita, et nende veendumuste kohaselt pole haigekassa ettekirjutus üheselt mõistetav ega motiveeritud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kriminaalmenetluse käigus ei vaidlustatud summade suurust, mis on Kalju Tullusele ja Karin Tullusele alusetult välja makstud. Väljanõutavate summade suurus on juba kriminaalmenetluse käigus tõendatud ja ei ole asjakohane väita, et ettekirjutuses peab veel sisalduma arvutuse käik, kuna muidu ei saa Kalju Tullus ja Karin Tulus väljanõutavate summade suurusest aru. Kriminaalmenetluse käigus otsustas Riigikohus, et alusetult väljamakstud summat ei saa nõuda tsiviilhagi esitamisega, vaid selleks tuleb haigekassal teha ettekirjutus, mida haigekassa ka on teinud vastavalt Riigikohtu otsusele. Tartu Ringkonnakohus on analoogses kaebuses 11.märtsi
5. a määruses haldusasjas nr 3-10-35 märkinud, et tegemist ei ole perspektiivika kaebusega, kuna vaidlustatud ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud on tõendatud jõustunud kohtuotsusega nr 1-08-
6. Samuti on väär Kalju Tulluse ja Karin Tulluse väited, et

§ 60

lg 1 loetleb ammendavalt piirangud, mis kehtivad isiku õigusele saada ajutise töövõimetuse hüvitist.

§ 60

lg-s 1 toodud loetelus ei ole näiteks keeldumise alusena nimetatud võltsitud haiguslehe alusel hüvitise maksmisest keeldumist. Ehk siis, kui haigekassale esitataks võltsitud haigusleht, siis Kalju Tulluse ja Karin Tulluse väidete kohaselt ja lähtudes

6 § 60 lg-s 1 toodud loetelust, peaks haigekassa võltsitud haiguslehe alusel ajutise töövõimetuse hüvitise välja maksma. Haigekassa ei saa mitte kuidagi nõustuda sellekohase väitega ning

tõlgendusega ja on seisukohal, et

§ 60lg 1 ei ole toodud ammendav loetelu piirangute kohta.

1. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes eelnevalt viidatud kohtuotsustele lõid Sven Jakobson, Tõnis Tammekivi, Kalju Tullus ja Karin Tullus, eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, Maksu- ja Tolliametile valeandmeid esitades haigekassa töötajates ebaõige ettekujutuse Tõnis Tammekivile, Kalju Tullusele ja Karin Tullusele makstud töötasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. Selleks deklareerisid Sven Jakobson ja Kalju Tullus aastatel 2005-2007 mitmetel maksustamisperioodidel erinevate juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides Tõnis Tammekivile, Kalju Tullusele ja Karin Tullusele sellise töötasu maksmist, mida nendele tegelikult ei makstud, samuti sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu. Lähtudes maksudeklaratsioonides kajastatud valeandmetest, maksis haigekassa esitatud töövõimetuslehtede alusel Tõnis Tammekivile, Kalju Tullusele ja Karin Tullusele, nende fiktiivset töötasu tegelikuks pidades, alusetult välja kokku 1 190 033 krooni ajutise töövõimetuse hüvitisi, mille näol said nimetatud isikud varalist kasu. Kalju Tullusele alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitis moodustas kogusummast 521 340 krooni ja Karin Tullusele alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitis moodustas kogusummast 105 130 krooni. Analüüsides kriminaalasjas kogutud tõendeid, leidis kohus, et Tõnis Tammekivi, Kalju Tullus ja Karin Tullus süüdistuses nimetatud lepingute alusel tegelikult tööd ei teinud ja tasu ei saanud. Samuti tuvastas kohus, et juriidilised isikud, kellega Tõnis Tammekivi, Kalju Tullus ja Karin Tullus näilikud töölepingud sõlmisid, ei ole maksnud ei sotsiaal- ega tulumaksu. Süüdistuses nimetatud juriidiliste isikute tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega viisid süüdistatavad haigekassa töötajad eksimusse, mille tagajärjel toimus varakäsutus – töövõimetushüvitiste väljamaksmine. Haigekassa on ettekirjutuste tegemisel ja ettekirjutuste sundtäitmiseks esitamisel järginud õigusaktides sätestatut ning ka võtnud arvesse Riigikohtu otsuses toodud seisukohti ning haigekassa ettekirjutused ning nende edastamine sundtäitmiseks on olnud seaduslik ning põhjendatud. Kalju Tullus ja Karin Tullus on Riigikohtu otsusega täies ulatuses süüdi mõistetud kelmuses ja dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimises, ning haigekassa poolt alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise võib haigekassa sisse nõuda ettekirjutusega ning esitada ettekirjutuse selles märgitud tähtajaks täitamata jätmise korral sundtäitmisele. Arvestades eeltoodut palub vastustaja jätta Kalju Tulluse ja Karin Tulluse kaebused täies mahus rahuldamata ning jätta menetluskulud täies mahus Kalju Tulluse ja Karin Tulluse kanda. Kohtu põhjendused ja otsus
2. Halduskohus ei nõustu kaebajatega, et

§ 62

lõige 4 on erinormiks

§ 62

lõike 3 suhtes, mille tõttu tulnuks vastustajal ettekirjutus teha kaebajate tööandjate vastu. 7 Vaidlustatud ettekirjutused (tl 21, 53) ei ole vastuolus ravikindlustusseaduse regulatsiooniga, nagu leiavad ekslikult kaebajad. Kaebajate tõlgendust ei kinnita kohtupraktika ega seaduse seletuskiri. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 30.11.2009.a kohtuotsuse punktis 11 leidnud, et alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagastamist ei ole võimalik nõuda tsiviilhagi esitamise teel, sest ravikindlustuse seaduse (

) § 62 lg-te 3 ja 6 kohaselt tuleb sellised nõuded lahendada haldusmenetluses ettekirjutusega. Nimelt sätestab

§ 62

lg 3, et haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

§ 62

lg 6 kohaselt on haigekassal sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatustes märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Haigekassa osutatud ettekirjutus on HKMS § 3 lg 1 p-st 1 tulenevalt vaidlustatav halduskohtus. Halduskohus jagab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta ja on seisukohal, et käeoleval juhul ei ole ebaõigete andmete esitamine haigekassale toimunud kindlustatud isiku tööandja poolt (

§ 62

lõige 4), vaid on toimunud kaebajate poolt seoses kaebajate poolt kuriteo toimepanemisega, mille tõttu on vaidlusalused ettekirjutused kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega ning esitatud õigete isikute vastu. Vastuseks kaebajatele osundab halduskohus ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-de 68 lõikele 1 ja 74, millest tulenevalt juhinduvad madalama astme kohtud Riigikohtu poolt kujundatud kohtupraktikast ka nendes kohtuasjades, mis ei ole madalama astme kohtus uuesti läbivaatamisel, ning sellele, et käesolevas asjas saab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta revideerida ainult Riigikohtu kriminaal- ja halduskolleegiumide erikogu, kui Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kriminaalkolleegiumi seisukohaga. Halduskohus on seisukohal, et vaidlusalused ettekirjutused on vajalikul määral motiveeritud ja seetõttu kontrollitavad. Ettekirjutuste motiivide kohaselt on ettekirjutused tehtud seetõttu, et haigekassa maksis kaebajatele töövõimetuse hüvitised alusetult, kuna kaebajad panid toime ettekirjutustes kirjeldatud kuriteod. Asjaolu, et Kalju Tullus oli 2007.-2010.aastal kindlustatud OÜ Gentle poolt, ei muuda ettekirjutusi õigusvastaseks, nagu väidab ekslikult kaebaja Kalju Tullus, sest ettekirjutused puudutavad perioodi 2005.

1. aastani, mitte alates 2008.aastast. Seega ei olnud kaebaja Kalju Tullus vaidlusalusel perioodil kindlustatud isikuks seonduvalt selle äriühinguga. Tõendatud ei ole kaebaja Karin Tulluse väide, et ta tegi tegelikult tööd ja sai selle eest ka töötasu. Vaidlustatud ettekirjutustes on käsitletud ainult fiktiivselt deklareeritud sotsiaalmaksuga seonduvat, mille tõttu ei ole ettekirjutused vastuolus kehtiva õigusega. HMS §-st 58 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lõike 3 punktist 1 tulenevalt ei kuulu ettekirjutused tühistamisele motiivil, et nad ei sisalda tagasinõutava summa arvutuskäiku, sest see ei ole mõjutanud asja otsustamist. Vaidlusalused ettekirjutused ei tugine ainult kriminaalasjas tehtud kohtuotsusele, sest vastustaja on tuginenud ka teistele asjas kogutud tõenditele nagu töövõimetuslehed ja sotsiaalmaksu andmebaasi andmed. Vastustaja on seega lähtunud kriminaalmenetluses tuvastatud faktilistest asjaoludest, mitte kohtute hinnangust kaebajate poolt toimepandu õigusvastaseks lugemisel. Vastustaja on õigustatult lugenud kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud haldusmenetlusele siduvalt tuvastatuks. Ettekirjutusi ei muuda õigusvastaseks ka kaebajate poolt kohtuistungil 8 osundatud asjaolu, et Maksu-ja Tolliamet on väidetavalt algatanud asjaga seotud juriidiliste isikute vastu maksumenetluse, sest väidetavast maksumenetlusest juriidiliste isikute ja riigi vahel tulenevad õigussuhted ei muuda kaebajate ja haigekassa vahelistest õigussuhetest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kaebajad ei ole halduskohtule esitanud selliseid uusi tõendeid või tõendite väljanõudmise taotlusi, mis annaksid halduskohtule aluse kriminaalmenetluse raames faktiliste asjaolude suhtes tehtud järelduste ümberhindamiseks. Halduskohus ei nõustu kaebajatega, et vastustaja on käesolevas asjas eiranud hea halduse tava seonduvalt selgitamis- või ärakuulamiskohustusega.
2. HKMS §-de 7 lõikest 1 ja 26 lõike 1 punktist 6 tulenevalt jätab halduskohus neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel kaebused rahuldamata, kuna vaidlusalused ettekirjutused ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi ega piira nende vabadusi ning ei ole õigusvastased.
3. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS §-de 92 lõige 1 ja 93 lõige 1). Roby Koik kohtunik 9