lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 01.12.2010.a esitas S T kohtule hagiavalduse M Z vastu omandiõiguse tunnistamise nõudes XXX asuvale kinnisomandile ja kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele hagi nõuet ei tunnistanud. Korter ei olnud kunagi hageja kaasomandiks ning hagejal ei ole õigust nimetatud korteriomandile. Oma omandiõiguse tunnustamiseks esitas kostja korteri kinkelepingu. Kohtuistung Kohtuistungil esitas hageja taotluse hagist loobumiseks. Kostja nõustus menetluse lõpetamisega. Palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kokku on kostja menetluskulud 268,71 eurot. Hageja vaidles menetluskulude suurusele vastu, leiab, et kostja esindaja nimetatud summa on põhjendamatult suur. Kohtuistungil menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetlus lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal 2/4 2-10-60091 alusel sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 268,71 eurot. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu, mis koosneb järgmistest summadest: 120 eurot hagiavaldusele vastuse koostamise eest, 8,11 eurot kinkelepingu koopia eest, 10 eurot vastuse eest ning kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemise eest 120 eurot.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei esine
Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
Vastavalt
lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. Vastavalt kohtule esitatud kviitungile maksis kostja lepingulisele esindajale hagiavaldusele vastuse koostamise eest 120 eurot. Kohus leiab, et selles osas on tasu põhjendatud. Samuti põhjendatud on 8,11 eurot kinkelepingu koopia eest tasu ning 10 eurot hageja taotlusele ostu-müügilepingu esitamiseks vastuse koostamise eest tasu nõudmine. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuistungil osalemise eest tasu summas 120 eurot. Kohtu arvamusel ei saa ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine, võttes arvesse, et hageja on hagist loobunud, võtta rohkema aega kui pool ajast mis kuulus lepingulise esindajal vastuse koostamisele, s.o summas 60 eurot. Seega leiab kohus, et kostja menetluskulud on põhjendatud summas 198,11 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud summas 198,11 eurot. Riigilõivu väljamõistmine Viru Maakohus 20.01.2011 määrusega vabastas Sergei Tsõganov riigilõivu summas 639,11 eurot tasumisest hagi esitamisel.
lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 3/4 2-10-60091 Kohus on jätnud menetluskulud hageja kanda, seega tuleb menetluses tasumata jäänud riigilõiv kooskõlas
Kohus leiab, et väljamõistmisele kuuluva riigilõivu suuruse kindlaksmääramisele on võimalik kohaldada
lg 2 p 2, mille kohaselt tagastatakse poole menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, siis tuleb mõista hagejalt välja riigituludesse pool riigilõivu, so 319,56 eurot. Vastavalt
179 lg 5 tuleb määrata riigi kasuks välja mõistetud riigilõivu tasumine 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest ning vastavalt sama paragrahvi lg 9 viivise tasumine riigilõivu tasumisega viivitamise korral. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.