3-10-124/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-124 Otsuse kuupäev 30.aprill 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi OÜ XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 16.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4426-22 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 31.03.2010 ja kirjalik menetlus Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - OÜ XXX esindajad Elfe Urm ja vandeadvokaat Helmut Pikmets ning vastustaja – Maksu- ja Tolliameti esindajad Lily Mals ja Merike Kõrvel Resolutsioon

1. Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus alustas 02.06.2009 korralduse nr 12-2.3/44261 alusel üksikjuhtumi kontrolli, mille käigus kontrolliti OÜ XXX käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel november 2006 kuni veebruar 2008 tulenevalt tehingutest OÜ-ga Mirkert Grupp. 07.10.2009 tegi Maksu- ja Tolliamet kontrollakti nr 12.2-3/4426-17, mis saadeti OÜ-le XXX tutvumiseks ja selles toodud seisukohtadega mittenõustumise korral eriarvamuse esitamiseks. 02.11.2009 esitas OÜ XXX eriarvamuse, milles ta ei nõustu kontrollaktis toodud seisukohtade ja järeldustega ning palus need ümber hinnata. Kuid maksuamet leidis, et eriarvamus ei sisalda sellist teavet, mis oleks aluseks kontrollaktis esitatud järelduste muutmiseks. 16.12.2009 esitas maksuhaldur OÜ-le XXX maksuotsuse nr 12.2-3/4426-22 ning määras maksustamisperioodide november 2006 kuni veebruar 2008 eest täiendavalt tasumisele käibemaksu summas 375 959 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 693 907 krooni. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 15.01.2010 esitas OÜ XXX kohtule kaebuse maksuhalduri 16.12.2009 maksuotsuse nr 12.23/4426-22 tühistamise nõudes ja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist, ühtlasi palub ta kohtul välja mõista menetluskuludena kogusummas 101 819 krooni, sh riigilõiv kokku 15 371 krooni. Tartu Halduskohtu 18.01.2010 määrusega peatati vaidlustatud maksuotsuse täitmine. Kaebaja leiab, et toimikuga tutvumisel on rikutud kaebaja menetluslikke õigusi, konkreetselt on rikutud õigus tutvuda kontrolli käigus kogutud OÜ Mirkert Grupp revisjonitoimiku materjalidega. Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole täitnud motiveerimiskohustust ning maksuotsuse seisukohad on tõendamata. Kaebaja leiab, et faktilised asjaolud, millel põhinevad maksuhalduri seisukohad, on täielikult välja selgitamata või kontrollimata jäetud. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on oluliselt rikkunud MKS §-s 11 sätestatud uurimisprintsiipi, millest tulenevalt on maksuhaldur kohustatud kontakteeruma isikuga, kes oli Vassnes Marine AS-i juht või esindaja perioodil, mil OÜ Mirkert Grupp väljastas kaebajale teenustasu arved. Kaebaja väidab, et vastustaja ei arvestanud kaebaja esitatud tõendeid, samuti on vastustaja eelistanud asjaolude tuvastamisel formaalse lähenemise tõendite sisulisele analüüsile. Kaebaja väidab, et on tegutsenud heas usus tehingutes OÜ-ga Mirkert Grupp, mistõttu on alusetud vastustaja kahtlused, et kaebaja on osalenud maksupettuses. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna 16.12.2009 maksuotsus nr 12.2-3/4426-22 on põhjendatud ning formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Vastustaja vastuväidete kohaselt on maksuhaldur tulenevalt MKS §-st 26 kohustatud hoidma maksukohustuslast puudutavat teavet saladuses kolmandate isikute suhtes, samuti on tal keelatud neid andmeid avalikustada, mistõttu kaebaja taotlus OÜ Mirkert Grupp revisjonitoimiku väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel võtnud arvesse kõiki selles maksumenetluses tähtasust omavaid tõendeid, mida maksuhaldur pidas usaldusväärseks, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Vastustaja on seisukohal, et maksumenetluses lasub maksukohustuslasel ja kolmandal isikul kaasaaitamiskohustus, millest tulenevalt peab isik andma maksumenetluses seletusi ning esitama tõendeid. Seega oli OÜ-l XXX kohustus esitada tõendeid ja andma teavet, kuidas sai OÜ Mirkert Grupp andmeid Valness Marine AS-i poolt kaebajale esitatud arvete kohta, kui seda aga kaebaja ei teinud. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses, et tegelikult ei ole OÜ Mirkert Grupp kaebaja ja Vasness Marine AS-i koostööd vahendanud. Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et OÜ XXX pidi teadma, et tegelikult ei ole OÜ Mirkert Grupp vahendustehingut osutanud ning Töövõtu vahendusleping 06/06 oli sõlmitud üksnes eesmärgiga luua mulje vahendustegevuse toimumisest. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väide, et toimikuga tutvumisel on rikutud kaebaja õigusi, on aluseta ja ei ole õige. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 14 lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Asja materjalidest nähtuvalt võimaldati OÜ XXX esindajal Helmut Pikmetsal kontrollitoimikuga tutvuda 11.01.2010 Lõuna maksu- ja tollikeskuses aadressil Sõpruse pst 4 Tartu ja 14.01.anti OÜ XXX poolt volitatud isikule Helen Loomannile üle OÜ XXX esindaja Helmut Pikmetsa poolt 2 soovitud dokumentide koopiad 77-l lehel (tl 123-124). Kohus leiab, et seega võimaldati OÜ-l XXX vastavalt seadusele tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta maksumenetluses kogutud andmetega. MKS § 26 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet kolmandate isikute suhtes, sealhulgas kõiki andmekandjaid, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi ta on OÜ XXX kontrolli käigus saanud OÜ Mirkert Grupp pangatehingute kohta andmeid teiste ettevõtete kontrollist, kes väidetavalt on teostanud tehinguid OÜ-ga Mirkert Grupp, siis tulenevalt MKS §-st 26 on maksuhalduril keelatud neid andmeid avalikustada. Väär on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur on oluliselt rikkunud uurimisprintsiipi ja haldusakti motiveerimiskohustust. Kohtu arvates on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel võtnud arvesse kõiki selles maksumenetluses tähtsust omavaid tõendeid, mida maksuhaldur pidas usaldusväärseks, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks tegi maksuhaldur maksuotsuse, mis vastab MKS §-s 46 sätestatud nõuetele. Maksuotsus on tehtud lähtuvalt üksikjuhtumi kontrolli käigus kogutud tõenditest. Samuti selgub maksuotsusest, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma on määratud ning maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine on maksuotsuses motiveeritud. Kaebaja väide, et maksumenetluse läbiviimisel on oluliselt rikutud MKS §-s 11 sätestatud uurimisprintsiipi, ei vasta tõele. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõte väljendab seda, et menetluse läbiviija kogub oma algatusel asja õigeks otsustamiseks vajalikke tõendeid. Kuigi käesolevas asjas on maksuhaldur kaebuse esitajale maksukohustuslase õiguste kaitse tagamiseks selgitanud, milliseid tõendeid tuleb arvestatud ja deklareeritud maksukohustuse õigsuse kontrollimiseks esitada, siis kaebuse esitaja selliseid dokumente reaalselt esitanud ei ole, mistõttu kohus ei saa maksuhaldurile ette heita selliste maksukohustust soodustavate dokumentide arvesse võtmata jätmist, mida maksuhaldurile esitatud ei ole, mille üle tal ei ole valdust ning mida tal ei ole võimalik riiklikest andmebaasidest ega kolmandatelt isikutelt saada. Nii näiteks on kaebaja maksumenetluse käigus esitanud Vassnes Elektro AS-i 19.06.2009 kinnituse, et OÜ XXX ja Vassnes Elektro AS-i vahel toimub koostöö, kuid 10.07.2009 saadetud seletuses kinnitas, et Vassnes Marine AS uus juhtkond ei tea OÜ-st Mirkert Grupp ja nende vahendustegevusest midagi ega ole maksuhaldurile avaldanud, kes väidetavalt oli OÜ Mirkert Grupp kontaktisikuks Norras. Seda kinnitab veelgi asjaolu, et kuigi käesoleval juhul muutis kaebaja kohtuistungil oma varasemaid selgitusi, ei pidanud ta vajalikuks ise saada väidetavalt kontaktisikult kinnitust selle kohta, et OÜ Mirkert Grupp oli vahendajaks OÜ Elurex ja Vassnes Marine AS vahelise alltöövõtu lepingu sõlmimisel. Seega leiab kohus, et kuna kaebuse esitaja ei ole väidetava vahendustehingu toimumise kohta täiendavaid tõendeid esitanud ja varem esitatud tõendid väidetava vahendustehingu toimumise kohta ei ole usaldusväärsed, siis maksuhaldur, hinnates kõiki tõendeid kogumis, jõudis põhjendatult õige seisukohani, et vahendusteenuse osutamine OÜ Mirkert Grupp poolt ei ole tõendamist leidnud. Võib ära märkida sedagi, et OÜ XXX ei ole kuni käesoleva ajani esitanud tõendeid, mis nimetatud seisukoha ümber lükkaksid. Kuna kaebaja ei ole täitnud MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust, siis on ta tekitanud olukorra, kus maksuhalduril puudub võimalus täita uurimiskohustust määral, mis võimaldaks teha kaebajale soodne otsustus. 3 Väär on ka kaebaja väide, et maksuhaldur on alltöövõtu lepingu tõlgendamisel läinud vastuollu nii MKS §-11 sätestatuga kui ka tsiviilõiguse põhimõtetega. Kohtu arvates ei ole maksuhaldur rikkunud vaidlusaluses maksumenetluses uurimispõhimõtet. Asja materjalidest nähtub, et Töövõtu vahendusleping NOR-06/06 (tl 125) OÜ-ga Mirkert Grupp on allkirjastatud 06.06.
3. Alltöövõtuleping (koostööleping) Vassnes Marine AS-ga on OÜ XXX sõlminud 31.05.
4. Kohtus ei leidnud tõendamist, et isegi siis, kui vahendusleping oli olemas enne koostöölepingu sõlmimist, oleks kasutatud OÜ XXX ja Vassnes Marine AS-i vahelise koostöölepingu sõlmimisel OÜ Mirkert Grupp vahendust. Tunnistaja Arvo Vene ütlused (tl 144) ei ole usaldusväärsed ja ei kinnita vahenduse toimumist ega isegi seda, et väidetavaks vahendajaks võis olla OÜ Mirkert Grupp, mille juhatuse liikmeks oli alates 13.03.2006 Aare Rähni. Tunnistaja A.Vene eksib A.Rähni õige nime väljaütlemisega, samuti ei tea ta isegi seda, millega isik tegeles ega milles seisnes E.Urmi ja tema poolt vahendatud isiku kontakt. Samuti ei tõenda kaebaja poolt esitatud AS-i Eesti Post kviitung (tl 148), et alltöövõtuleping saavutati OÜ Mirkert Grupp vahenduse tulemusena. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et maksuhaldur on maksumenetluses teinud kõik endast oleneva, et tuvastada J.Lappi nimeline isik, kes on A.Rähni (surnud 18.12.2006) surma järel allkirjastanud OÜ Mirkert Grupp poolt kaebajale esitatud arved. Pöördudes J.Lapp´i nimeliste isikute poole, saadi vastusteks, et isikud ei tea mitte midagi OÜ-dest Mirkert Grupp ega XXX, mistõttu on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et tegemist on ilmselt väljamõeldud isikuga, keda sellest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur teinud kõik selleks, et saada ühendust OÜ-ga Mirkert Grupp ja jõudnud põhjendatud järelduseni, et OÜ-l Mirkert Grupp puudub reaalne majandustegevus ja tegemist on varifirmaga. Kohtu arvates selgus maksumenetluse tulemusena maksuhaldurile õigesti, et OÜ XXX ei ole Vassnes Marine AS-ga lepingu sõlmimisel kasutanud OÜ Mirkert Grupp vahendust. Kohus on veendunud, et kaebaja oli teadlik, et OÜ Mirkert Grupp ei ole tegelikult talle teenust osutanud ning arvetel kajastatud käibemaksumäär on vastuolus KMS § 15 lg 4 punktis 5 sätestatuga. Kohus leiab, et arvete esitamine teenuse kohta, mida tegelikult OÜ-lt Mirkert Grupp saadud ei ole, väitega, et teenus on tegelikult saadud ning teenuse muudest ajaoludest ei tea maksukohustuslane midagi, ei ole kaasaaitamiskohustuse nõuetekohane täitmine, mis võimaldaks tulumaksu hindamise teel määrata. Maksuotsuse vaidlustamiseks ei piisa asjaolust, et kaebaja on saavutanud vahenduslepingus märgitud eesmärgi, s.o sõlminud alltöövõtulepingu Vassnes Marine AS-ga, samas kui arvetel näidatud kulutuste tegemine ettevõtluse tarbeks ei ole kontrollitav. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub seos väljamaksete ja konkreetse teenuse soetamise vahel. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et vaidlustatud maksuotsus on põhjendatud ja õiguspärane ning kuna kaebaja ei ole ümber lükanud põhjendatud kahtlust, et ta osales maksupettuses ja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et leping Vassnes Marine AS-ga on saavutatud OÜ Mirkert Grupp poolt osutatud vahendusteenuse tulemusena, siis tuleb OÜ XXX kaebus jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Maare Aloe kohtunik 4 5