← Eesti

2-11-18737/4

Obsah (10)§ 394§ 416§ 322§ 407§ 444§ 3§ 173§ 162§ 1741§ 142

2-11-18737 Ärakiri KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 06. juuni 2011.a Tsiviilasja number 2-11-18737 Tsiviilasi

§ 394

ja

§ 416) ASJAOLUD 1.

L T esitas 25.04.2011.a. laste K L (sündinud xxxx), K L (sündinud xxxx) ja A T (sündinud xxxx) seadusliku esindajana Viru Maakohtule hagiavalduse M L´a vastu laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt M L on K L´a ja K L´a isa. A T puhul on tema isadus tuvastamata, kuid kostja on tsiviilasjas nr 2-10-34635 tunnistanud A T oma lapseks ja olnud nõus maksma elatist kõigile 3-le lapsele. Vaatamata lubadustele ei ole M L oma kohustusi täitnud ega elatisraha maksnud.

  1. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis igale lapsele 96 eurot kuus (s.o kokku 288 eurot) alates 25.04.2011.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte toimetatud 02.05.2011.a.

§ 322lg 1 ettenähtud korras (abikaasa kaudu).

Kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 22.05.2011.a. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  2. Alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  3. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täida seadusest tulenevat laste ülalpidamise kohustust ega ole esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele hagejate poolt nõutud ajast ja ulatuses kuni laste täisealiseks saamiseni. 7.

§ 444

lg 4 alusel võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2

(3)2-11-18737 8. Kohus peab vajalikuks selgitada menetlusosalistele, et käesolevas vaidluses laste ema ei ole hageja. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. L T on laste seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas kaitsma laste isikuhooldusõiguse, sh. õiguse elatisele.

§ 3

lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejateks lapsed, hagejate seaduslikuks esindajaks laste ema L T ja kostjaks M L. 9. Laste huvidest lähtudes kohus rahuldab hagi, kuid selgitab kostjale täiendavalt, et kuna tema isadus lapse A T suhtes ei ole tuvastatud, siis kostjal on õigus esitada kohtule kaja, mille saamisel kohus uuendab käesoleva tsiviilasja menetluse. MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

11. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt. Sellest tulenevalt on nii hageja kui ka kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

§ 1741

lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Kohtul ei ole teada, et hagejal oleksid menetluskulud tekkinud. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 12. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 142lg 2, § 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442; § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2.

Kohtunik /allkiri/ Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 28. juunil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.