← Eesti

3-10-1007/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1007 Otsuse kuupäev

  1. september 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Anu Poed kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  2. detsembri
  3. a käskkirja nr 1-3.13-7/1574 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks investeeringutaotluse uueks läbivaatamiseks
  4. september 2010 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja OÜ Anu Poed esindaja Marit Toom Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Anne Lepik
  5. Jätta kaebus rahuldamata.
  6. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  7. oktoobrini
  8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  9. OÜ Anu Poed esitas 21.09.
  10. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) Põllumajandusministri 12.03.
  11. a määruse nr 20 “Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi määrus) raames taotluse toetuse saamiseks Saadjärve surfitalu hoone ehitamiseks. PRIA peadirektori 22.12.
  12. a käskkirjaga nr 1-3.13-7/1574 jäeti taotlus rahuldamata, kuna ehitusload on väljastatud üksikelamu laiendamiseks ja selle juurde abihoone rajamiseks. Üksikelamu laiendamine ei ole kooskõlas meetme eesmärgiga, mille tõttu ei ole tegevus toetatav. Uue hoone püstitamise korral peab kavandatava ehitise alune maa olema taotleja omandis või peab olema taotleja kasuks seatud hoonestusõigus. Maa, millele kavatsetakse ehitada abihoone ei ole taotleja omandis. 1 Investeeringuobjekti maksumus peab olema põhjendatud, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud. Väljavalitud hinnapakkumine on üldine, puudub täpne spetsifikatsioon. OÜ Anu Poed esitas 01.03.
  13. a vaide, mis jäeti PRIA 19.03.
  14. a vaideotsusega nr 13-4/25 rahuldamata.
  15. OÜ Anu Poed esitas 19.04.
  16. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 22.12.
  17. a käskkirja nr 1-3.13-7/1574 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks investeeringutaotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebaja nõue
  18. Kaebuse kohaselt tegeleb kaebaja peamiselt kasvuhoonete müügiga, mis on hooajaline tegevus. Kaebaja soovis seetõttu alustada Saadjärve ääres ka turistidele majutus- ning mahetoitlustusvõimaluste pakkumist rajades sinna surfitalu, milleks vajalikud hooned ja ruumid puuduvad.
  19. Surfitalu rajamine on meetme eesmärgiga kooskõlas ning toetatav tegevus. Vaidlust ei ole selles, et majutus- ning toitlustusteenuse pakkumine ning selleks vajalike hoonete ehitamine on igal juhul kooskõlas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse eesmärgiga. Vaidlus on selles, kas investeeringuobjekt, millele kaebaja toetust taotles, on selline majutusettevõte, millele meetme raames on võimalik toetust taotleda. Kaebaja taotluses märgitud investeeringuobjekt vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.10.
  20. a määruse nr 128 „Nõuded majutusettevõttele“ (edaspidi nõuded) §-de 37 lõike 1 punktides 2-5 ja 38 lõikes 1 nimetatud nõuetele. Koos taotlusega PRIAle esitatud hoone ehitusprojekti seletuskirja kohaselt projekteeritakse investeeringuobjektiks olev hoone majutuseks, toitlustuseks, olmeks ja koolituseks sobivaks. Hoone põhiplaani joonisest nähtuvalt on rajatavas hoones neli majutusruumi, millest suurim on 21,47 m² ja väikseim 7,94 m² suurune, hoonesse rajatakse pesemisruum, kolm tualettruumi, eluruum suurusega 37,4 m² ning garderoob koos majandusruumiga. Kaebaja taotluses märgitud investeeringuobjekti käsitlemist hostelina ei välista ka vaideotsuses viidatud asjaolu, et hoonele väljastatud ehitusloa kohaselt on tegemist üksikelamuga. Meetme, millest kaebaja toetust taotles, eripäraks on innovatiivsete ja sellest tulenevalt tavapärasest riskantsemate lahenduste toetamine – meetme eesmärke kirjeldava „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ kohaselt on üks meetme spetsiifilisi eesmärke ettevõtluse uuenduslikkuse suurendamine läbi uudsete lahenduste. Selliseid lahendusi, mida meetmest toetatakse, on ilma toetuseta kas mõeldamatu või vähemalt väga raske ellu viia ning seda antud meetme puhul ei eeldatagi. See tuleneb otsesõnu ka määruse § 3 lõikest 9, mis sätestas, et kavandatava investeeringu tegemist ei tohi enne taotluse esitamist alustada. Ehitusluba, milles märgitud hoone kasutamise otstarbele PRIA vaideotsuses viitas, on kaebajale väljastatud enne taotluse esitamist, s.o 16.09.
  21. a. Taotlus ehitusloa väljastamiseks, millest ehitusloal märgitud hoone kasutamise otstarve tulenes, oli 2 kaebaja esitanud veelgi varem. Kuna ehitusloa taotlust esitades ei saanud kaebaja toetuse saamisega arvestada, lähtus ta ehitatava hoone kasutamise otstarbe märkimisel otstarbest, milleks ta hoonet toetuse mittesaamisel kasutama hakkaks (toetuse mittesaamisel soovib kaebaja hoonesse rajada üksnes elamu, mitte aga majutusettevõtte). Kaebaja selline käitumine oli igati kooskõlas meetme iseloomuga, kuna meede ei nõua, vaid vastupidi, isegi keelab juba alustatud tegevuste toetamise. Kaebaja ei osanud ega saanudki eeldada, et ehitusloale märgitud hoone kasutamise otstarve võiks PRIA-le esitatud taotluse rahuldamist kuidagi takistada, sest hoone kasutamise otstarvet on võimalik kasutusloa väljastamisel muuta ning toetuse saamisel kavatses kaebaja seda teha. Asjaolu, et väljastatud on ehitusluba üksikelamu rekonstrueerimiseks, ei saanud kaebaja arvates seetõttu olla takistuseks selle hoone edaspidisel kasutamisel majutus- ja toitlustusteenuse pakkumiseks. Kaebaja leidis, et kuna kõikidest muudest hoone ehitamisega seonduvatest dokumentidest, sh ehitusprojekti seletuskirjast ja hoone joonistest on näha, et hoone on majutusettevõttena kasutatav, arvestab PRIA taotluse menetlemisel ka sellega ega lähtu formaalselt üksnes ehitusloal märgitud hoone kasutamise otstarbest. See, et PRIA lähtus taotluse rahuldamata jätmisel üksnes ehitusloal märgitud hoone kasutamise otstarbest, arvestamata selle kasutusloaga muutmise võimalust ning teisi tõendeid, tuli kaebaja jaoks üllatusena ning selgus alles vaideotsusest. Käskkirjast see asjaolu väljaloetav ei olnud. Eelnevale tuginedes leiab kaebaja, et PRIA on tema taotluse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 456 lõike 2 ja määruse § 3 lõike 3 punkti 5 alusel valesti rahuldamata jätnud. Nimetatud sätete kohaldamiseks puudus antud juhul alus, kuna investeeringuobjekt, millele kaebaja toetust taotles, vastas toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seda, et kaebaja taotluse esemeks olnud investeeringuobjekt vastas toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kinnitasid ka PRIA-le investeeringuobjekti kohta esitatud tõendid. Seega rikkus PRIA lisaks sellele, et ta taotluse ebaõigesti rahuldamata jättis, ka haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-e 6 ja 38 lõiget
  22. Haldusmenetluse nõuete rikkumise ning ELÜPS ja määruse sätete ebaõige kohaldamise tõttu on käskkiri õigusvastane ning tuleb tühistada.
  23. Kaebajal on maa ja hoonete kasutamiseks nõutav õiguslik alus. Määruse § 3 lõige 7 sätestab, et ehitis, mida ehitatakse, peab olema taotleja omandis või peab olema antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseks. Nagu ehitusprojekti seletuskirjast selgelt nähtub, esitas kaebaja taotluse olemasoleva ehitise ehitamiseks. Kaebajal on ehitatava hoone alla jääva maaüksuse kasutamiseks olemas määruse § 3 lõikes 7 nimetatud õiguslik alus – kaebaja ja maa omaniku Ülle Raudsepa vahel 09.12.
  24. a sõlmitud rendileping tähtajaga 10 aastat. Kaebaja oli taotluse esitamise ajal ja on ka praegu seisukohal, et kuna ehitamise põhirõhk on olemasoleva hoone rekonstrueerimisel ning abihoone ehitamine on üksnes toetava tähtsusega, tuleb lähtuda määruse § 3 lõikes 7 nimetatud tingimustest. PRIA ei ole käskkirjas ja vaideotsuses selgitanud, miks ta kaebaja sellise käsitlusega ei nõustu. Samas leiab kaebaja, et isegi kui PRIA asus kaebaja taotlust menetledes seisukohale, et abihoone ehitamiseks peab olema kaebaja kasuks vastavalt määruse § 3 lõikele 8 olema seatud hoonestusõigus, oleks ta pidanud kaebajat sellest asjaolust teavitama 3 ning andma kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sellisele võimalusele viitab selgelt ELÜPS § 456 lõige 2 ning seda toetab ka Riigikohtu praktika (vt nt Riigikohtu 19.12.2006 otsust nr 3-3-1-80-06, Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha II osa). Kaebajale teadaolevalt on selline olnud ka PRIA enda senine praktika, kes on sarnaste puuduste kõrvaldamist teistele taotlejatele varem võimaldanud. Hoonestusõiguse puudumise kui väidetava puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmine oleks olnud seda loogilisem, et vähemalt käesoleval juhul on see kergesti ning probleemideta kõrvaldatav. Kinnistu omanik ning kaebaja võivad vajaliku hoonestusõiguse koheselt seada, kuna abihoone aluse kinnistu omanikuks on kaebaja ainus juhatuse liige. See, et kinnistu omaniku ja kaebaja näol on tegemist seotud isikutega nähtus selgelt ka PRIA-le esitatud taotlusest ja sellega koos esitatud dokumentidest. Jättes kaebaja taotluse rahuldamata puuduse tõttu, mis oleks kaebaja teavitamisel olnud lihtsasti kõrvaldatav, on PRIA eksinud hea halduse tava vastu ning rikkunud HMS §-de 38 lõiget 1 ja 40 lõiget
  25. Kuna see on antud juhul viinud ebaõige otsuse tegemiseni, tuleb käskkiri tühistada ka siis, kui kohus asub sarnaselt PRIA-ga seisukohale, et ilma abihoone alusele maale kaebaja kasuks seatud hoonestusõiguseta ei olnud taotluse rahuldamine võimalik.
  26. Hinnapakkumised on piisavalt üksikasjalikud. Kaebaja on seisukohal, et väljavalitud hinnapakkumine vastab detailsuse astmelt tavapärasele hinnapakkumisele, mistõttu seda tuleb lugeda nõuetekohaseks. Kaebaja esitas PRIA-le kolm hinnapakkumist ning oma detailsuse astmelt on need kõik sarnased. Tegemist on hinnapakkumistega, mida tavapäraselt turul väljastatakse. Lisaks tuleb hinnapakkumise detailsuse analüüsimisel arvestada, et hinnapakkumine lähtub kaebaja poolt esitatud ehitusprojektist, sellele lisatud joonistest ning hinnapakkumise kutsele lisatud tööde loetelust ning objekti tehnilistest näitajatest. Väljavalitud hinnapakkumine viitab samuti nendele dokumentidele, mistõttu on tegemist piisavalt üksikasjaliku hinnapakkumisega. Lisaks eeltoodule leiab kaebaja, et isegi kui neid asjaolusid pidada puuduseks, on tegemist selliste puudustega, mis on kergelt kõrvaldatavad. Hinnapakkumise esitanud ettevõtetel ei ole probleemi tavapärast detailsuse astet vajadusel suurendada. Kaebaja leiab, et hea halduse põhimõttest lähtuvalt oleks PRIA pidanud andma taotlejale võimaluse nimetatud puudus kõrvaldada. Sellisele asjaolule tuginedes taotluse rahuldamata jätmine ei ole õiguspärane ega ka otstarbekas ning riivab põhjendamatult kaebaja õigusi. Käskkiri tuleb seetõttu tühistada.
  27. Käskkiri rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud käskkiri rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja taotlus oleks tulnud rahuldada. Taotluses ei olnud mingeid puudusi või probleeme, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise. Isegi, kui sellised puudused oleksid esinenud, oleks need olnud lihtsasti kõrvaldatavad ning PRIA oleks pidanud andma kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada toetust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevast maaelu arengu programmist. Vastustaja vastuväited
  28. Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. 4 OÜ Anu Poed taotles toetust surfitalu hoone ehitamiseks (avalduse rida 9, äriplaani tabel 7), mitte aga hosteli ehitamiseks (alles käesolevas kaebuses nimetab taotleja rajatavat investeeringuobjekti, millele toetust taotleb, hosteliks). PRIA jättis taotluse rahuldamata, kuna ehitusload olid väljastatud üksikelamu laiendamiseks ja selle juurde abihoone rajamiseks. Ehitusloal nr 5087 oli kasutamise otstarbeks märgitud üksikelamu. Määruse nr 20 alusel saab toetust taotleda maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks. Üksikelamu laiendamine ei ole kooskõlas meetme eesmärgiga ja tegevus ei ole toetatav. Samuti ei olnud maa, millele kavatsetakse ehitada abihoone, taotleja omandis (määruse § 3 lg 8). Väljavalitud hinnapakkumine oli üldine, puudus täpne spetsifikatsioon.
  29. Määruse nr 20 § 8 lg 4 p 3 kohaselt on üheks kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks ehitise puhul ehitusluba. Ehitusloalt nähtub investeeringuobjekti sihtotstarve. Tartu Vallavalitsuse 16.09.09 korralduse nr 308 p 1.5 kohaselt tuleb esitatud dokumentide alusel väljastada ehitusluba üksikelamu laiendamiseks ja abihoone rajamiseks. Ehitusprojekt on elamu ehitusprojekt. Kaebaja väitel taotleb ta toetust majutusteenuse pakkumiseks. Määruse nr 20 § 3 lg 3 p 5 kohaselt ei saa toetust taotleda turismiseaduse (edaspidi TurS) § 18 lõigetes 8, 9 ja 11 nimetatud majutusettevõttes majutusteenuse osutamiseks uue voodikoha rajamiseks ja hoone parendamiseks. TurS § 18 lg 11 näeb ette, et kui majutusettevõte ei vasta ühegi § 18 lg 1 nimetatud liigi (hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja –laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus) kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust. Investeeringuobjekt, millele toetust taotletakse, ei vasta puhkemaja, hotelli, motelli jms kirjeldusele. Muu määratluse alla kuuluvas majutusettevõttes majutusteenuse osutamiseks toetust taotleda ei saa. Toetust ei saa samuti taotleda külaliskorterile ega ka kodumajutusele, seetõttu ei saa ka aktsepteerida ehitusluba üksikelamule kasutusotstarbega üksikelamu. Eeltoodust tulenevalt on PRIA-l vajalik teada, millise investeeringuobjektiga on tegemist (kas motell, hostel, puhkemaja vms) ja kavandatava majutusettevõtte liiki ja kasutusotstarvet ning seda on võimalik kindlaks teha ehitusloa alusel. Seetõttu on ka määruses nimetatud ehitusluba üheks investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks. Kui ka puudused hinnapakkumises kõrvaldatakse ja hoonestusõigus abihoone osas seatakse, jääks taotlus ikkagi rahuldamata, kuna investeeringuobjekt ei ole toetatav. Taotlustoimikus olevas ehitusprojekti seletuskirjas (tegemist on elumajaga) on märgitud, et hoone projekteeritakse majutuseks, toitlustuseks, olmeks ja koolitusteks sobivaks. Hoonet hakkab kasutama füüsiline isik Ülle Raudsepp (OÜ Anu Poed juhatuse liige ja üks kahest osanikust). Ehitusluba nr 5087 17.09.09 on väljastatud elamule, kasutamise otstarbeks üksikelamu. Ehitusluba nr 5089 17.09.09 on väljastatud majandushoone ehitamiseks, kasutamise otstarbeks elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž ja saun. Hinnapakkumised on võetud Raudsepa surfitalu ehitamiseks. Ülaltoodust tulenevalt ei ole investeeringuobjekt toetatav. 5 Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 23 lg 81 näeb ette, et ehitusloa omanik peab taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, sealhulgas ka ehitise kasutusotstarve. Kui ehitise kasutusotstarbeks on projekti kohaselt majutus-, toitlustus-, olme,koolitushoone, siis peab ka ehitusloal olema vastav kasutusotstarve.
  30. PRIA peab vajalikuks märkida, et järelevalveperiood investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle algab viimase toetusosa väljamaksmisest (päevast, mil toetusraha on kasutatud, kuludokumendid esitatud ja investeering tehtud) ning kestab viis aastat. Pärast viie aasta möödumist ei pea taotleja investeeringuobjekti enam sihipäraselt kasutama s.o otstarbel, milleks ta toetust taotles. Seetõttu on välistatud ka üksikelamute ehitamiseks (kasutusotstarbega üksikelamu) toetuse määramine ja ehitusloal märgitust lähtumine ei ole formaalne lähenemine. Kasutusluba väljastatakse alles ehitise valmimisel ja taotleja väide selle kohta, et kasutusloaga muudetakse hoone kasutusotstarvet, ning PRIA peaks käsitlema hoonet, millele toetust taotletakse, hostelina, ei saa olla aluseks toetuse määramisel. PRIA on vaideotsuses märkinud, et kui ka puudused hinnapakkumises kõrvaldatakse ja hoonestusõigus abihoone osas seatakse, siis jääb taotlus siiski rahuldamata, kuna investeeringuobjekt ei ole abikõlblik.
  31. Antud taotluse puhul ei olnud tegemist vormiliste puudustega, mille puhul haldusorgan peab esimesel võimalusel andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, vaid puudused olid sisulised. Taotleja oleks käesoleval juhul pidanud esitama täiesti uue avalduse, äriplaani ja neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid. Kohtu põhjendused ja otsus
  32. ELÜPS § 45 6 lõikest 2 ( 24.03.
  33. a vastu võetud seadus) tuleneb, et kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Vaidlustatud käskkirja (tl 9) kohaselt on kaebaja taotlus jäetud rahuldamata, kuna surfitalu hoone ehitamiseks taotletud ehitusload on väljastatud üksikelamu laiendamiseks ja selle juurde abihoone rajamiseks. Üksikelamu laiendamine puhul ei ole tegemist maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamisega, mille tõttu ei ole tegevus kooskõlas meetme eesmärgiga ja ei ole toetatav. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja on kooskõlas kehtiva õigusega, mille tõttu puudub alus käskkirja tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et investeeringuobjekt, millele kaebaja toetust taotles, on selline majutusettevõte, millele meetme raames on võimalik toetust taotleda. Vastustaja on õigustatult märkinud, et kaebaja ei ole haldusmenetluses vastustajale avaldanud ega tõendanud, et investeeringuobjekti puhul oleks tegemist hosteliga. Ka kaebaja lepinguline esindaja kinnitas kohtuistungil, et vastav käsitlus esitati esmakordselt halduskohtule esitatud kaebuses. Vastustajale kaebaja poolt esitatud tõendite pinnalt on õigesti tuvastatud, et kaebaja on asunud laiendama 6 üksikelamut ja rajama selle juurde abihoonet, mis ei ole aga kooskõlas meetme eesmärgiga ja ei ole seetõttu toetatavaks tegevuseks. Määruse § 8 lõige 4 punkt 3 sätestab üheselt, et kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks on muuhulgas ehitise puhul ehitusloa või kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku ärakiri, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nii üksikelamu laiendamiseks kui ka selle juurde abihoone rajamiseks tuleb kehtiva õiguse kohaselt taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba. Tartu Vallavalitsuse 16.09.2009.a korralduse nr 308 punkti 1.
  34. alusel 17.09.
  35. a väljastatud ehitusloa nr 5087 punktidega 2 ja 8 ning ehitusloa nr 5089 punktidega 2 ja 8 on tõendatud, et ehitusload on väljastatud hoonete kasutamiseks üksikelamuna ja elamu majapidamishoonena. Kaebaja poolt vastustajale esitatud dokumentides on kaebaja toetust taotlenud surfitalu hoone ehitamiseks. Seetõttu ei saa halduskohus nõustuda kaebaja lepingulise esindaja poolt kohtuistungil avaldatuga, et investeeringuobjekti nimetamine surfitaluks ei oma asjas sisulist tähtsust. Kaebaja ei ole haldusmenetluses kohtu käsutuses olevates tõendites kordagi osundanud, et tegemist on hosteli rajamisega. Taotlusele lisatud kavandatavate töökohtade nimekirjas on ta näiteks investeeringuobjekti käsitlenud hoopis turismitaluna, kuna valvur (kavandatav töökoht) on plaanitud vastutama turismitalu valve ning korrashoiu eest. Halduskohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et vastustaja pädevuses on anda hinnang sellele, kas üksikelamuna projekteeritud ehitisi on võimalik kasutada muul otstarbel, sealhulgas hostelina. Taolise hinnangu andmine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Nimelt sätestab, EhS § 23 lõige 8 1 muuhulgas, et ehitusloa omanik peab taotlema uue ehitusloa, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused, nagu näiteks tuleohutus ja ehitise kasutusotstarve. Halduskohus on seisukohal, et kuna PRIA-le ei ole kehtiva õiguse kohaselt taolist pädevust delegeeritud, siis esitab kaebaja põhjendamatult vastustajale õigusliku etteheite kaebaja taotluse formaalses lahendamises. Seadus sätestab üheselt, et vastustaja peab selles osas lähtuma ehitusloast, mille väljastamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seega on ehitise kasutusotstarbe tõendamisel lubatavaks tõendiks kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba ja muude tõenditega ega selgitustega ei saa nimetatud asjaolu tõendada. Tegemist ei ole taolise puudusega taotluses, mille kõrvaldamiseks pidi vastustaja määrama kaebajale tähtpäeva. Vastustaja on õigesti märkinud, et tegemist oli sisulise puudusega taotluses, kuna kaebaja ei vastanud toetuse saamiseks esitatud nõudele, mis andis vastustajale aluse ELÜPS § 45 6 lõike 2 kohaldamiseks. Ehituslubadega on tõendatud, et kinnisasja omanik esitas kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlused 09.09.
  36. a. Kaebuse kohaselt (tl 4 pöördel) esitas kaebaja PRIAle taotluse 21.09.2009.a. Halduskohus on seisukohal, et kinnisasja omanik ja kaebaja pidid ca kaks nädalat enne PRIA-le taotluse esitamist siiski juba üheselt teadma, kuidas ja kelle poolt kavatsetakse laiendatavat ja rajatavat hoonet kasutama hakata. Kohtu hinnangul oleks kaebajapoolseks korrektseks käitumiseks (arvestades toetuse 7 saamise soovi) seada hoonestusõigus ja taotleda ehitusluba hoonete kasutamiseks hostelina ja kui toetust ei oleks mingil põhjusel antud, oleks kaebaja saanud loobuda hoonete ehituslubade taotlemisest ja kinnisasja omanik taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitatavate hoonete ehitusluba või ehitusloa muutmist hoonete kasutusotstarbest lähtudes. Halduskohus nõustub vastustajaga, et seega esines vastustajal alus taotluse rahuldamata jätmiseks ainuüksi sel alusel ja vastustaja ei ole haldusmenetluses eiranud hea halduse tava. Ehitusloa taotluses läbi viidud haldusmenetluses ja vaidlusaluses haldusmenetluses on seega erinevad menetlusosalised, kuna vastustajale esitatud ehitusprojekti seletuskirja kohaselt hakkab hoonet kasutama Ülle Raudsepp mitte aga kaebaja. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et vastustaja on abihoone puhul õigesti kohaldanud määruse § 3 lõiget 8 (EhS § 2 lõiked 1 ja 2). Ka selles osas ei olnud tegemist sellise puudusega taotluses, mille kõrvaldamiseks oleks vastustaja pidanud määrama tähtaja. Tegemist oli sisulise puudusega. Hinnapakkumiste osas kaebajale puuduste kõrvaldamise tähtaja määramata jätmine ei ole aga mõjutanud asjas tehtud otsustust, kuna kaebaja taotluse rahuldamata jätmise primaarseks põhjuseks olid hoonete kasutusotstarbega seonduvad asjaolud. Samas on aga tegemist kaalutlusotsusega, mille puhul ei ole kohtule esitatud taolisi tõendeid, mille alusel saaks tuvastada vastustaja poolseid diskretsioonivigu.
  37. Neil õiguslikel ja faktilistel asjaoludel jätab halduskohus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel kaebuse rahuldamata.
  38. HKMS § 92 lõike 1 alusel peaks kaebaja kandma vastustaja menetluskulud. Kuna aga vastustaja ei ole halduskohtule vastavat taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik /allkiri/ kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.