2-10-24180/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number Tsiviilasi 2-10-24180 Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Margo Klaar, Ele Liiv ja Malle Seppik Kohtuasi Korteriühistu Kolga 68 hagi Kaja Viiuli vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind nii maakohtu kui 1475, 38 eurot apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaja Viiuli apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja) KÜ Kolga 68 (registrikood 80215648, asukoht Mõisa allee 9, Kolga küla, Kuusalu vald, Harjumaa), lepinguline esindaja Mart Kuusk Kostja (apellant) Kaja Viiul (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX XX, XXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
5. Keelduda Kaja Viiuli apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale.
6. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega. 2
7. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. S e l g i t u s e d:
8. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.
9. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidluse asjaolud Korteriühistu Kolga 68 esitas
10. mail
11. a. Harju Maakohtusse hagi Kaja Viiuli vastu põhivõla 7906, 71 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Menetluse käigus hageja suurendas põhinõuet ja loobus viivisenõudest. Hageja palus välja mõista võla 1475, 38 eurot (23.084, 61 krooni). Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja Harjumaal Kuusalu vallas Kolga külas aadressil XXXXX XX-X asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu Kolga 68 liige. Kostja on alates
12. a. maist osaliselt ja alates
13. a. maist täielikult jätnud tasumata ühistu juhatuse poolt kooskõlas põhikirja p. 20 alapunktidega 4 ja 5 kindlaksmääratud majandamiskulud ja sihtotstarbelised maksed vaatamata kostjale esitatud korduvatele meeldetuletustele. Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et ei ole saanud hagejalt materjale ühistu majandustulemuste kohta ning kostja teave põhineb isiklikul kogemusel. Ühistut majandatakse ebaotstarbekalt, maja välimus on oluliselt muutunud. Üldkoosolekuid juhitakse autokraatlikult ja nendest ei ole kostja saanud osa võtta. Üldiselt on kostja oma arved vastavalt tegelikule tarbimisele tasunud. Kostja on nõus ühistule andamit maksma, kui ühistu taastab tema korteris algse elektrivoolu ja alandab sihtkapitali makset poole võrra. Maakohtu otsus
14. aprilli
15. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1475, 38 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kostjalt mõistis kohus hageja kasuks menetluskulude katteks välja 933, 07 eurot (sealhulgas riigilõiv 319, 55 eurot ja õigusabikulu 613, 52 eurot). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1 lahendas maakohus asja oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras. Vaidlust ei ole selle üle, et Kolga 68 elamus on moodustatud korteriühistu, kostjale kuulub elamus korteriomand (reaalosaks olev korter X) ning ta on ühistu liige; kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud majandamiskulude ja sihtotstarbeliste maksete arveid nõuetekohaselt, kusjuures viimase makse tegi kostja
16. mail
17. a. Pooled vaidlevad võla suuruse üle. Osutatud kommunaalteenuste eest esitatud arvete suurust ei ole kostja vaidlustanud.
18. novembri
19. a. ärakuulamisel kostja võla suurusele vastu ei vaielnud, 3 kuid leidis, et võla tasumise nõue ei ole põhjendatud, sest kostjale ei ole edastatud teavet ühistu majandamise kohta ning ühistut majandatakse pillavalt. Hageja nõue kostja vastu tuleneb liikmelisusest ja on esitatud kooskõlas korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lõikega 4 ja § 151 lõikega 1 ning hageja põhikirja III peatüki p. 20 alapunktidega 4 ning
20. Hageja saab nõuda kohustuse täitmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõigetest 1 ja 3, §-st 100, § 101 lg. 1 punktist 1 ja § 108 lõikest 1 tulenevalt. Hageja on tõendanud arvetel näidatud sihtkapitali nõudmise õiguspärasust ja põhjendatust. Kohtuotsuse lehekülgedel 4 – 6 on maakohus üksikasjalikult käsitlenud poolte väiteid ja hinnanud esitatud tõendeid. Kostja apellatsioonkaebus
21. mail
22. a. saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Kaja Viiuli apellatsioonkaebus maakohtu otsuse peale. Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohus otsust tehes paljude istungil räägitud asjaoludega. Hageja tuli kohtusse oma kohtunikuga, kohus muutis hageja avalduse põhjal hagi rahalist suurust ja mõjutas põhjaliku selgituseta kostjat menetluse kirjalikuks muutmiseks ning tõlgendas ühepoolselt tsiviilasja olukorda, kus sisuliselt on nii hageja kui kostja üks ja sama isik. Selgitatud ei ole, milliste arvutuste põhjal saadi sihtotstarbeliste maksete summa. Mis ühiselektrit puudutab, siis tarbivad seda inimesed, mitte tühjad korterid, kostja keldriboksis valgus puudub ja ka trepikoja valgustus on puudulik; kolmefaasilise elektrienergia kasutamise osas eelistatakse teisi kortereid. Mis alusel otsustab ühistu, kelle võlgnikest ta kohtusse annab? Küsimuseks on, kui palju ja mille eest on õiglane tasu nõuda. Et kostja sihtkapitali ei maksnud, ei ole tekitanud ühistule ega teistele elanikele mingit kahju, kõik teenused toimisid nagu varemgi. See oli kostja võimaluseks pöörata hageja tähelepanu ebaõiglusele. Menetluskulude osas tuleks arvestada tegelikku olukorda ja korruptsiooni ilmingut menetluse alguses ja jagada kulud pooleks. Määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 1 lg. 2 alusel keelduda. Osundatud sätte kohaselt võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Vastavalt hageja poolt maakohtusse esitatud põhinõude suurusele ja kooskõlas TsMS § 124 lõikega 1 on vaidlusaluses asjas hagihinnaks 1475,
23. Tegemist on summaga, mis ei ületa 2000 eurot, seega on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Maakohus on otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et ei anna luba otsuse peale edasikaebamiseks. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas otsuse tegemisel ei ole maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõigust ega selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Malle Seppik Margo Klaar Ele Liiv