Obsah (11)

§ 394§ 442§ 467§ 367§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-11-5625 Tsiviilasi

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 11.02.2011 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus T V`i vastu võlgnevuse, kokku summas 7660.15 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud. 1) Hageja ja kostja (T V) sõlmisid 30.01.2007 laenulepingu nr 07-016943-VL (Leping 1) summas 50 000 krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.02.

1. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval. Kostja jäi laenu põhiosa ja intressi tasumisega võlgnevusse alates 15.05.2008 ja kuni 15.01.2010 laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 22 osaliselt üksteisele järgneva laenusumma põhiosa ja intressi maksega. 2) 17.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 08-039307-VV (Leping 2) summas 50 000 krooni, intressimääraga 19 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 05.03.
2. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 05.kuupäeval. Kostja jäi lepingu 2 laenusumma ja intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 05.05.2008 ja kuni 05.01.2010 laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 21 üksteisele järgneva laenusumma ja intressi maksega. Lepingut 1 ja 2 p 10 kohaselt oli hagejal õigus viivise arvestamist alustada puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 fikseeritud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 07.01.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingute 1 ja 2 ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 26.01.
3. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel, ütleb hageja lepingud seoses võlgnevusega üles ja alustab kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks, seejuures lisanduvad lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ja hiljem kohtutäituri tasud. 27.01.2010 ütles hageja lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 22.07.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingute ülesütlemise kohta alates 27.01.2010 tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 23.08.
4. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis hageja ees võlgnevus. Kostja ei teavitanud ka hagejat kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja nende mõjust, mistõttu ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Kostja on võlgnevuses alates 05.05.
5. 10.02.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 7660.15 eurot. Lepingu 1 järgi moodustab võlgnevus kokku 3 007.39 eurot (põhiosa 2007.99 eurot, intress 703.35 eurot, viivis summas 296.95 eurot. Lepingu 2 järgi moodustas võlgnevus kokku 4 652.76 eurot (põhiosa 3110.73 eurot, intress 1117.62 eurot, põhiosa viivis 383.94 eurot, lepingutasu 31.96 eurot, lepingutasu viivis 8.51 eurot. 2 Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102 ja 113 lg 1 sätestatule ning taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga kokku lepingute järgi võlgnetava summa 7660.15 eurot väljamõistmist, millest põhiosa moodustab 5118.72 krooni. Samuti taotleb hageja alates hagi esitamisest

§ 367

alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud laenulepingud koos laenu tagastamise maksegraafikutega ning võlgnevuste arvestustega, lepingute andmed ja sooritatud operatsioonid, koopiad kostjale saadetud kirjadest ja teatistest lepingute ülesütlemise kohta; hageja esindaja volikiri ning maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu katte saanud 03.03.2011. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 23.03.2011.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral

§ 407lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks.

Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tähtaegselt tagastamata laenulepingute järgi ette nähtud intressi – ja laenumaksed. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu 3 üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas hageja nõue moodustab kokku summas 7660.15 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 5 118.72 eurot.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (5 118.72 eurolt) alates 12.02.2011. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 21973, 10.02.2011 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 639.11 eurot.

§ 177

lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 28. juunil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 4