TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-10-3047 Määruse kuupäev 01.12.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.J. kaebus Tartu Vangla toimingutele Asja lä

§ 11lg 31 p 5 alusel.

2. Tagastada V.J. kaebus haldusasjas 3-10-3047 taotluse p. 2 osas (pädevuse puudumine

§ 11lg 4) 3.

Tagastada V.J. kaebus haldusasjas 3-10-3047 taotluse p. 3 osas

§ 11lg 31 p.

1 alusel

1. Määruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale (tõlge vene keelde) ja Tartu Vanglale
2. Kaebuse materjalid tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Määruskaebuse võib esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471).

Edasikaebamise kord Asjaolud V.J. on esitanud Tartu Halduskohtule 22.11.2010 kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla toiminguid. Kaebaja märgib, et 02.09.2010 ja 14.10.2010 kohtuistungitel haldusasjades 3-10-1184 ja 3-10-1521, mis toimusid menetluskonverentsidena , on kaebaja pidanud osa võtma kohtuistungitest Tartu Vangla menetluskonverentsi ruumis käeraudades. Kaebaja on esitanud küll taotluse kohtuistungitel käeraudadest vabastamiseks, kuna pooled on kohtus võrdsed ning kaebaja oli sunnitud käeraudades tegema kohtuistungitel märkmeid kuid kaebaja taotlusi käeraudadest vabastamiseks ignoreeris nii kohus kui ka vastaspool. Kaebaja rõhutab, et vanglaametnikel pole õigust kohtuprotsessi kontrollida ning neil puudus ka õigus sekkuda kaebaja õigustesse ja vabadustesse rohkem kui seadus seda ette 1 näeb. Kaebaja on märkinud, et VangS § 69 lg 2 p. 5 ja § 70 lg 1 alusel on lubatud vanglal kasutada ohjeldusmeetmetena käeraudu. Kaebuses on taotletud:

1. Tunnistada õigusvastaseks vangla toimingud selles, et kaebaja toimetati käeraudades kohtuistungitele ning ei võetud ära kohtuistungi ajal käeraudu, ignoreerides sellega võrdõiguslikkuse printsiipi.
2. Tunnistada õigusvastaseks kohtuniku tegevusetus kes lubas hoida kohtuistungitel kaebajat käeraudades, millega oli rikutud protsessi võrdõiguslikkus ning mõista välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel.
3. Välja mõista vanglalt kaebaja kasuks mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Kohtu seisukoht I Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus on teinud vanglale järelepärimise toimunu kohta ning vangla on kohut teavitanud, et haldusasjade arutamisel 02.09.2010 ja 14.10.2010 kohtuprotsessidel on istung viidud läbi menetluskonverentsi saalis Tartu Vanglas ning nimetatud perioodil oli Tartu Vangla kinnipeetava V.J. suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. V.J. suhtes on kohaldatud VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p. 5, lg 4 ja § 70 lg 1 alusel alates 04.08.2010 väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist (alus Tartu Vangla käskkiri 04.08.2010 nr. 1-4/1436). Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine on lõpetatud V.J. suhtes alates 27.10.2010 (Tartu Vangla käskkiri 27.10.2010 nr. 1-4/2388). Seega on kohtuistungite toimumise ajal kehtinud Tartu Vangla käskkiri , millega on määratud ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine ning vangla esindaja vastuse kohaselt oli V.J. tagatud kõik protsessiõigused kohtuistungi ajal. Kuna menetluskonverents toimus Tartu Vangla territooriumil ja väljaspool kinnipeetava elukambrit, oli käeraudade kasutamine kaebaja suhtes õiguspärane ning kaebajal puudub põhjendatud huvi alus esitatud kaebuse taotluse p. 1 menetlemisel. Seega puudub kaebajal põhjendatud huvi esitatud kaebuse nõude p.1 suhtes eelpoolnimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on kaebuses ise märkinud, et VangS § 69 lg 2 p. 5 ja § 70 lg 1 annavad vanglale õiguse kasutada ohjeldusmeetmena käeraudu, mida ka antud juhul on kaebaja suhtes kohaldatud. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kaebajal on võimalus vaidlustada Tartu Vangla käskkirja nr. 1-4/1436, millega on kaebajale kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning nõuda selle tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist, mille tulemusena kui sellekohane kaebus või vaie rahuldatakse, tuleneb õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Käesolevas asjas ei ole tegemist keeruka vaidlusega , mistõttu puudub vajadus kaebust taotluse p. 1 osas menetlusse võtta, et anda asjale põhjalik analüüs.

§ 11lg 31 p.

5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada

§ 11lg 31 p.

5 sätet. (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1-20-10). 2 Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebuse p 1 osas selle esitajale.

II Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks kohtuniku tegevusetus kes lubas hoida kohtuistungitel kaebajat käeraudades, millega oli rikutud protsessi võrdõiguslikkus ning mõista välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele kaebuse taotluse p. 2 osas, kuna halduskohtu pädevusse ei kuulu kohtunike toimingute läbivaatamine ning nende tegevuse või tegevusetuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõue. Halduskohtu pädevusse kuulub küll avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, kuid ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVS § 17 lg 1 kohaselt tuleb taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada Justiitsministeeriumile. III Kaebaja on taotlenud välja mõista Tartu Vanglalt kahju hüvitist seonduvalt sellega, et talle on kohaldatud julgeolekumeetme rakendamist käeraudades hoidmist kohtuistungite ajal 14.10.2010 ja 02.09.2010 , mis toimus Tartu Vanglas menetluskonverentsi saalis. Tartu Vangla on kohtu järelepärimisele vastanud, et kaebaja on küll kahjunõuded esitanud , kuid mõlemad kahjunõuded on jäänud menetlemata, kuna kaebaja ei ole nõuetekohaseid vaideid esitanud. Vangla on vastanud, et V.J. on võimeline esitama eestikeelseid vaideid ning vanglal ei ole kohustust V.J. kahjunõudeid vangla kulul tõlkida, vene keelse kahju nõude menetlust vanglas alates 01.09.2010 VSKE § 491 kohaselt enam ei toimu. Tartu Vangla on esitanud kohtule otsustused „Taotluse tagastamine“ 26.10.2010 nr. 330/244 ja 26.10.2010 nr. 3-30/245 , millega on tagastatud kahjunõude taotlused 15.10.2010 V.J. Kaebajal on võimalus vaidlustada nimetatud haldusakte ning teostada kohtulikku kontrolli selle üle, kas vaided on õiguspäraselt tagastatud. Antud juhul tagastab kohus kahjunõude osas kaebuse

§ 11lg 31 p.

1 alusel, kuna läbimata on kahjunõude puhul kohustuslik kohtueelne menetlus.

§ 11lg 31 p.

1 alusel tagastatakse kaebus kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohtulikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt vanglale tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus kohtu poole pöörduda tingimusel, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju nõude taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 1 1 lg 81 kohaselt kui vaie on tagastatud põhjusel, et vaie on esitatud puudustega, ei ole kinnipeetaval õigus pöörduda kohtu poole kaebusega sama eseme või kahju hüvitamise taotluse osas. Mare Priks kohtunik 3