← Eesti

3-09-2394/65

Obsah (6)§ 24§ 3§ 23§ 13§ 19§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-2394 Hal

) § 24 lg 1 p-le 2 ehitusloa väljastamisest Georgi Rusinovile Rae vallas Järveküla külas Müüri tee 12 maaüksusele üksikelamu püstitamiseks. Korraldust põhjendati järgmiselt. Ehitusõigus antud maaüksusele on määratud Rae Vallavolikogu 08.01.2002 otsusega nr 290 kehtestatud Järveküla küla Teoni pereelamute grupi detailplaneeringuga (arendusala). 25.03.2003 Rae valla ja OÜ Balafon (arendaja) vahel sõlmitud detailplaneeringu järgsete teede ja tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise lepingu p 2.1.4 kohaselt kohustus arendaja lisaks muudele tehnorajatistele välja ehitama ka pinnase-, sade- ja drenaažvee ärajuhtimise süsteemi. Arendusala 3-09-2394 asub omaaegsel Järveküla maaparandussüsteemi alal, kus drenaažisüsteemid on osaliselt amortiseerunud ja tänaseks peamiselt lõhutud muude kommunikatsioonide rajamise käigus. Detailplaneering nägi ette projekteerida uus pinna- ja sadevee ärajuhtimissüsteem. Arendusala pinna- ja sadeveeprobleemile on juhtinud tähelepanu 16.09.2008 ka Harju Maaparandusbüroo, kes ehitusprojekti kooskõlastamise käigus märkis: „Olemasoleva drenaažiga soovitan mitte arvestada“. Tänaseks on arendusala teede ja enamike kruntide omanik OÜ Põhjavesi, praktiliselt tegeleb arendusala arenduse ja kruntide müügiga OÜ Põhjamaa. Ükski eeltoodud äriühingutest ei ole arendusalale taotlenud ehitusluba pinna- ja sadevee süsteemide ega ka teede rajamiseks ja kohapealse paikvaatlusega 19.09.2008 on tuvastatud loodusliku veetaseme kõrgus maapinnast 300-350 mm. See tähendab, et arendusalal tavapärase tehnoloogiaga hoonete vundamente rajada ei saa ega tohi. Ehitise vundamendi nõuetekohaseks püstitamiseks puuduvad arendusalal tingimused. 2. Georgi Rusinov esitas 07.09.2009 uue taotluse ehitusloa väljastamiseks samale maatükile üksikelamu püstitamiseks. Rae Vallavalitsuse 15.09.2009 korraldusega nr 1034 (p 1) keelduti ehitusloa väljastamisest, seekord viitega

§ 24lg 1 p-le 1 ja § 3 lg-le 2.

Korralduse p-s 2 märgiti, et ehitusloa taotluse menetlus uuendatakse koheselt, kui haldusakti väljastamist piirav asjaolu (arendusalale rajatakse kuivendussüsteem) on ära langenud. Lisaks 28.10.2008 korralduses toodud faktilistele põhjendustele märgiti korralduses järgmist. Taotleja esitatud OÜ Arkopro koostatud ehitusprojekt nr ES-18-2008 on identne 03.09.2008 esitatud OÜ Arkopro koostatud ehitusprojektiga. Rae Vallavalitsus on tänaseks väljastanud arendusala enamikele tehnovõrkudele (elekter, side, vesi, kanalisatsioon, tänavavalgustus) ehitusload, kuid arendusala teede ja arendusala kuivendamiseks ettenähtud sadeveedrenaaži projekte ning ehitusloa taotlusi ei ole seni omavalitsusele menetlemiseks esitatud. OÜ Balafon on 2006. a kõik arendusala kinnistud võõrandanud uuele omanikule OÜ Põhjavesi, kes suutis aastatel 2006-2008 müüa 22-st elamumaa krundist vaid ühe, so kinnistu Müüri tee 12. 07.05.2009 on Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-09-12700 kuulutanud välja OÜ Põhjavesi pankroti. 08.09.2009 on arendusalal teostatud paikvaatlus, mis kinnitab, et sadeveesüsteem on endiselt rajamata, loodusliku pinnavee tase on püsivalt kõrge (300-400 mm looduslikust maapinnast).

§ 3

lg 2 kohaselt ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Elamu vundamendi rajamisel vette lõhuvad aluspinnase külmakerked talvetingimustes ehitise vundamendi. Tavapärase tehnoloogiaga liigniiskel alal elamute püstitamine pole võimalik. Projekt ei vasta olulises osas kehtestatud detailplaneeringule. Detailplaneering näeb ette ja tegelik olukord nõuab Müüri teemaa kinnistule sadeveesüsteemi rajamist, liigvee ärajuhtimist ja maa-ala kuivendamist. Teadmata on, millal ja kelle poolt arendusalale kuivendussüsteem rajatakse. Ehitusloa taotlejal ei ole võimalik loetletud looduslikke liigveeprobleeme lahendada. Valla tänane arengukava ega

  1. a eelarve ei näe ette valla investeeringuid ebaõnnestunud kinnisvara arendusprojektidesse. Vallal on selge hoiak, et praeguste maksumaksjate/elanike arvelt ei toetata tulevaste elanike või ebaõnnestunud (pankrotistunud) arendajate kinnisvaraarendust.
  2. G. Rusinovi kaebuses taotleti Rae Vallavalitsuse 15.09.2009 korralduse nr 1034 tühistamist (vt kaebuse muudatus I kd tl 57). Kaebuse esitaja seisukohad (vt kaebus I kd tl 3-6): 1) Vallavalitsus on põhjendamatult muutnud oma korraldust nr
  3. Selle korralduse andmise ajast maatükil Müüri tee 12 muudatusi toimunud ei ole, samas on korralduses nr 1034 toodud keeldumise uued põhjused; 2

(12)3-09-2394 2) Projekt ei ole vastuolus detailplaneeringuga. Detailplaneeringu seletuskirjas märgitakse, et detailplaneeritaval maa-alal toimib käesoleval ajal drenaažisüsteem (sadeveesüsteem). Drenaažitorustik on ca 1 m sügavusel pinnases. Drenaažisüsteemi toimimiseks tulevikus on otstarbekas enne tehnovõrkude rajamist paigaldada projekteeritavate teede ja tänavate alla sadevee kogumistoru läbimõõduga 100 mm ja igale krundile vastav sadeveekaev. Antud meetmed tagavad sadevee ärajuhtimise. Detailplaneeringust ja seadusest ei tulene keeldu maja ehitamiseks ilma täiendava drenaažisüsteemita. Korralduses ei ole toodud välja, mis punktis projekt ei vasta detailplaneeringule; 3) Esitatud projekt ei ole eelmisega identne. Projekt on muudatustega – vundament on asendatud tugevama raudbetoonivundamendiga – millele on juhitud tähelepanu ehitusloa taotluses; 4) Maaparandusbüroo märkus ei välista võimalust ehitada. Hiljem märkis sama spetsialist: „Kuna on tegemist piirkonna ehitustegevusega, siis meie ei tee piiranguid ehitustegevusele (vt projekt tl 30); 5) Hinnang, et sadeveesüsteemi puudumine mõjutab ehitist negatiivselt, ei põhine asjatundja arvamusel. Paikvaatluse teinud valla ehitusameti juhataja E. Harmipaik on õigusharidusega ja ehitusjärelevalve spetsialist A. Nurk keskharidusega, tema kutse on teadmata. Kumbki neist ei oma õigust väljastada eksperdiotsuseid. Paikvaatluse akti koostades pildistasid nad auku, mis asub kinnistu madalamas kohas, kuhu pärast vihma kogunes vesi; 6) Vallal pole vaja eelarves ette näha raha sadeveesüsteemi ehitamiseks, sest lepinguga võttis OÜ Balafon kohustuse see välja ehitada ja see kohustus on temal endiselt. Vald on algatanud menetluse lepingu täitmiseks; 7) Planeeringuga ei lahendatud ehitise garantii küsimust, mistõttu vald piirab kaebuse esitaja õigusi mõttetult; 8) Vald väljastas ehitusloa naaberalal, Lõo pereelamute grupi planeeringualal, kus elanikud ehitasid ise endale maju. Sealne planeering sisaldas samalaadse lepingu kohustuste üleandmisest ning sadeveesüsteem on välja ehitamata. 13.11.2007 väljastas vastustaja ehitusloa V. Brigidale üksikelamu püstitamiseks naabermaaüksusel Teoni-I Järvekülas, Rae vallas. Kaebuse esitajat on diskrimineeritud vastuolus põhiseaduse §-ga 12; 9) Valla huvi keelduda kaebuse esitajale ehitusluba väljastamast seisneb naaberkruntidel vee ärajuhtimise probleemide lahendamises, kus majad on juba rajatud, aga drenaažisüsteem ei tööta. Neilt kruntidelt vee ärajuhtimist võib korraldada läbi drenaažisüsteemi puuduoleva lüli, kus praegu asub kaebuse esitaja krunt, suunates vee edasi ainsasse töötavasse drenaažisüsteemi. Sellisel alusel ehitusloa väljastamisest keeldumist

ette ei näe; 10) Oleks tulnud nõuda ehitusprojekti ekspertiisi (

§ 23lg 6).

Kaebuse esitaja palub seda määrata. Halduskohtu istungil esitas kaebuse esitaja GECC Konsultatsioonid OÜ arvamuse ehitusloast keeldumise kohta (I kd tl 88). 23.04.2010 kirjalikus seisukohas (I kd tl 199-200) märkis kaebuse esitaja järgmist: 3

(12)3-09-2394 1) Kaebuse esitaja on nõus, et uus drenaaž ei ole ülearune. Samas ei ole ehitusprojekt detailplaneeringuga vastuolus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ § 2 lg 2 kohaselt esitatakse ehitusprojektis need andmed ja ehitusprojekti osad, mis on asjakohased ning mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Drenaaži ja sademevee äravoolu ei ole hetkel võimalik määrata, kuna uus drenaažisüsteem ei ole välja ehitatud. See ei piira ehitustegevust, nagu leiatakse ka GECC Konsultatsioonid OÜ arvamuses.

§ 24

ei anna alust keelduda ehitusloa väljastamisest põhjendusega, et puudub drenaažisüsteem ja pole teada, kes seda ehitama hakkab; 2) Paljasõnalised on vastustaja väited, et vette ehitamisel talvised külmakerked lõhuvad ehitise vundamendi. Vastustaja esitatud piltidest

  1. septembrist 2008 ning
  2. juunist,
  3. septembrist ja
  4. novembrist 2009 ei ole näha, et Müüri tee 12 maatükil oleks vett. Vesi on ainult piltidel
  5. aprillist
  6. Need pildid ei näita midagi, sest puuduvad kaugused ja mõõtmised, mille alusel järeldusi teha, pildid tehti pärast külma ja lumist talve. Kevadel sulab lumi ja tekivad lombid. Mulla külmumise sügavus on ca 1 m Drenaažitorustik on aga ca 1 m sügavusel pinnases. Kuni maa ülemine kiht ei sula, tekivad lombid isegi seal, kus on drenaaž olemas. Et maa on piltidel veel külmunud, nähtub sellest, et piltidel on lumi maas. Seetõttu ei saa vastustaja tugineda ka

§ 3lg-le 2.

See vastustaja kartus puudub samas maaparandusalas asuvate Teoni I ja Teoni VII kruntide puhul, kuhu on väljastatud ehitusload. Teoni I ühepereelamu ja abihoone projekti seletuskirja kohaselt immutatakse sadeveed samal krundil pinnasesse ja drenaaži pole ette nähtud; 3) Valla väite kohta, et ei ole teada, kes ja millal peab drenaaži välja ehitama, märgib kaebuse esitaja, et OÜ Balafon poolt lihtkirjalikus vormis (valduse üleandmise akt I kd tl 166) OÜ-le Põhjavesi drenaaži väljaehitamise kohustuse üleandmine ei olnud lubatav, selleks oleks vastavalt valla ja OÜ Balafon vahel sõlmitud lepingule (I kd tl 164-165) tulnud sõlmida notariaalne võõrandamisleping; 4) Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu otsusele põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-06, milles rõhutatakse, et kohaliku omavalitsuse tagamiskohustus

§ 13

mõttes tähendab ka seda, et kohalik omavalitsus peab leidma detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude rajamiseks vajaliku raha; finantseerimise korraldamine võib toimuda kokkuleppel arendajaga, kuid kokkuleppe mittesaavutamine ei vabasta kohalikku omavalitsust tagamiskohustusest. Kohalike teede ehitamiseks saavad kohalikud omavalitsusüksused raha kohalikule omavalitsusüksusele laekuvatest maksudest, tasandusfondi eraldistest, teeseaduse alusel riigieelarvest eraldatavatest summadest ja riigieelarvest tehtud ühekordsetest eraldistest. Juriidiliselt ei ole drenaaži välja ehitamise kohustuse täitmine kaebuse esitajaga seotud ja piirab tema õigust valida oma maatükk endale elukohaks (põhiseaduse § 34). Vald ei saa ka VÕS § 108 lg 2 p 3 kohaselt nõuda drenaažisüsteemi väljaehitamist kaebuse esitajalt, kuna ta saab ja peab ise drenaaži välja ehitama või nõudma seda OÜ-lt Balafon; 5) Vastustaja väide, et olemasolev drenaaž töötab maist septembrini, ei ole läbi mõeldud. Pärast kohtu 19.04.2010 määrusega (I kd tl 191) antud lõplike seisukohtade ja menetluskulude taotluste esitamise tähtaega (23.04.2010) edastas G. Rusinov kohtule 30.04.2010 täiendavad selgitused, milles väitis, et vastustaja väide, et Teoni I ja VII maapinna kõrgus on erinev, on vale. Teoni I ja VII kruntide looduslikud kõrgusmärgid on vastavalt ehitusprojektidele vahemikes vastavalt 43,26-44,33 ja 42,89-43,46, kaebuse esitaja maatüki loodusliku maapinna kõrgusmärgid on vahemikus 43,97-44,34 ehk kaebuse esitaja maatüki looduslik maapind on kõrgem kui Teoni I ja Teoni VII-l. 4

(12)3-09-2394 4. Rae Vallavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja kordas korralduse nr 1034 põhjendusi, märkides täiendavalt järgmist: 1) Korralduste nr 1334 ja 1034 resultaat on kaebaja jaoks sama. Need korraldused on samas antud erinevate taotluste menetlemisel; 2) Keeldumise õiguslik alus

§ 24

lg 1 p 1 on asjakohane, sest antud arendusala detailplaneeringu lahendus (seletuskirja osa p 4 ja tehnovõrkude lahenduste asendiplaan) näevad ette Müüri tee transpordimaale sadevee ärajuhtimiseks uute tehnorajatiste projekteerimise ja rajamise arendusala kui terviku huvides (koos uute sadeveekaevudega, vähemalt 100 mm diameetriga torustikega) ja iga kinnistu, sh ka kaebuse esitaja kinnistu vajadusteks sadevee liitumispunkti rajamise; 3) Hooldamata põllumajandusdrenaaž on aastakümnete jooksul amortiseerunud ja osaliselt erinevate kommunikatsioonide rajamise käigus lõhutud. Põllumajandusdrenaaž on maaviljeluseks, et maapind kannaks maist septembrini traktorit ja kombaini ning vili kasvaks. Tiheasustusega elamumaal on vaja täiendavalt maapinda kuivendada. Vaja on suurendada sadevee äravoolu kiirust, sest katusepindadelt ja asfalteeritud teedelt/platsidelt loomulikku imbumist maapinda ei toimu või toimub aeglaselt; 4)

§ 3

lg 2 on samuti asjakohane, sest kõrge pinnavee tasemega poldri maa-alal vette ehitamisel talvised külmakerked lõhuvad ehitise vundamendi ja põhjustavad ehitise deformatsioone, olgu vundament plokkidest või kaebuse esitaja poolt ümber projekteeritud lintvundament; 5)

§ 23

lg 6 annab kohalikule omavalitsusele õiguse, mitte ei pane kohustust ekspertiisi või uuringut tellida või teostada. Valla ehitusameti spetsialistid on pädevad ja omavad tööks vastavat ettevalmistust, hindamaks, kas ekspertiisi tellimine on põhjendatud või on asjaolud piisavalt selged. Antud juhul ekspertiisi järgi vajadus puudus, kuna ehitusprojekti ja paikvaatluse tulemusel sai üheselt selgeks, et aadressil Müüri tee 12 sadeveesüsteemid ja seetõttu sinna üksikelamu ehitamise võimalus puudub; 6) Kõrge pinnavee tase pole hüpoteetiline, seda on arendusalal looduses korduvalt kontrollitud ning veendutud, et täna ei ole arendusalal isegi omaaegset põllujamanduslikku sadeveesüsteemi. Kinnistul on 05.04.2010 kell 14.30 koostatud kaebajale äratuntavate detailidega (kuur kinnistul) hetkeolukorra jäädvustamiseks fototabel. Sade- ja pinnavett ei ole võimalik kuhugi ära juhtida isegi siis, kui kaebaja ehitab oma enda krundile autonoomse sadeveesüseemi. Sellise autonoomse drenaaži toimimiseks on tarvilikud sadevee ärajuhtimise eelvoolud, mis on projekteerimata ja rajamata. Kui sellised rajatised oleks projekteeritud, siis saaks kaebuse esitaja teada Müüri teel kohustusliku sadevee liitumispunkti (sadeveekaevu) projekteeritud asukoha ja sellega liitumiseks tehnilised andmed, pärast mida on võimalik kaebaja kinnistu autonoomse sadevee ärajuhtimise projekteerimine ja väljaehitamine; 7) Kaebuse esitaja viited varem väljastatud ehituslubadele (V. Brigida ja A. Školnõi) ei ole asjakohased, sest need on teistel detailplaneeringualadel, kus esinevad teised looduslikud olud, sh loodusliku maapinna kõrgusmärgid on 45 m üle merepinna, kaebuse esitaja kinnistu maapinna kõrgusmärgid on aga vahemikus 43,9-44 m. Kaebuse esitajat ei diskrimineerita. Antud arendusalale (kokku 22 elamukrunti) ei ole väljastatud ühtegi ehitusluba elamu püstitamiseks ja ei kavatsetagi seda teha enne, kui vajalik sadevee ärajuhtimissüsteem on rajatud. Piirkonnas on kümneid erinevaid detailplaneeringualasid ja igal alal kehtivad omad nõuded, sõltuvalt maapinna looduslikust omapärast; 5

(12)3-09-2394 8) Balafon OÜ müüs kogu detailplaneeringujärgse ala 24.08.2006 notariaalse ostu-müügi lepinguga OÜ-le Põhjavesi koos kõigi kohustuste ja õigustega ja andis 25.09.2006 aktiga kinnisasja valduse üle. Kaebuse esitaja ostis kinnistu OÜ-lt Põhjavesi ja suhtles ainult selle osaühingu esindajaga. 5. Tallinna Halduskohtu 06.05.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) Korralduses nr 1034 märgitakse, et kaebuse esitajale oli juba eelmise ehitusloa taotluse esitamisel selgitatud, et kinnistule ei ole võimalik ehitada, kuna kinnistu asub omaaegsel Järveküla maaparandusobjektil ja seni on rajamata arendusala hõlmav hädavajalik sade-, pinnasevee- ja drenaaživee ärajuhtimissüsteem, maa-ala on kuivendamata. Vastustaja toetus teistkordselt ehitusloa mitteväljastamisel juba varasemalt tuvastatud asjaoludele, täiendavale dokumentide ja looduses valitseva olukorra kontrollile. Vastustaja ei ole jätnud tähelepanuta projektis tehtud muudatusi, ta on nendega arvestanud, kuid põhjendanud, miks muudatused ei ole olulised. Asja arutamisel ei leidnud kinnitust kaebaja seisukoht, et arendusalal on vajalik kuivendussüsteem olemas ja probleemi saab lahendada vaid tema projekti elluviimisega. Kaebuse esitaja oli asendanud projektis varasema plokkvundamendi lintvundamendiga. Selle muudatuse sisseviimine ei tähendanud, et oleksid muutunud detailplaneeringu tingimused. Keeldumise põhjuseks on asjaolu, et kaebaja esitatud projektlahendusega ei ole võimalik ületada seda puudujääki, et detailplaneeringu tingimused ei ole täidetud, et hakata ehitama. Detailplaneeringu kohane kuivendussüsteem puudub ja kaebaja ei saa viia projektlahendust kooskõlla planeeringus nõutuga, kuivõrd arendajal on välja ehitamata planeeringukohane kuivendussüsteem. Kaebuse esitaja mõistab detailplaneeringu nõudeid valesti, samuti jätab ta tähelepanuta asjaolu, et isegi kui looduses oleks kokkuvõttes leidunud arendaja ehitatud uus kuivendussüsteem, ei ole selle kohta valla poolt antud välja ehitus- ja kasutusluba, enne mida ei saaks seda süsteemi kasutusse võtta. Kuigi kaebaja algul väitis, et pole tõendatud sadeveesüsteemi puudumine, ei ole tal vastupidiseid tõendeid. Detailplaneeringukohase sadeveesüsteemi olemasolu saab tõendada vastava projektdokumentatsiooni kinnitamine, ehitusloa väljastamine ja ka kasutusloa väljastamine. Neid tõendeid ei ole kaebuse esitaja esitanud. Kaebuse esitaja väited ja seisukohad on vastuolulised. Ühtaegu leiab ta, et drenaažisüsteemi ei ole detailplaneeringu kohaselt vaja, samas leiab, et toimiv süsteem on olemas või hoopiski, et seda ei ole olemas ning kuivõrd tema selles süüdi ei ole, siis tuleb ikkagi ehitusluba välja anda. Detailplaneeringu seletuskirja p 4 ja tehnovõrkude lahenduse asendiplaani kohaselt tuleb sadevee süsteemi ärajuhtimiseks rajada uued sadeveekaevud vähemalt 100 mm diameetrise torustikuga iga kinnistu vajaduseks ning iga kinnistu jaoks liitumispunktid. 2) Kohus nõustub vastustajaga, et tegelik olukord nõuab detailplaneeringukohase kuivendussüsteemi väljaehitamist. Kohtule jääb (kaebuse esitaja väidetest vastustaja kohtule esitatud fotode kohta) arusaamatuks, milliseid kaugusi ja mõõtmeid kaebaja vastustajalt nõuab ja miks ei piisa olemasoleva olukorra tõendamiseks kasvõi 05.04.2010 fotost. Elamut ei ehitata mõneks aastaks, vaid pikaajaliseks kasutamiseks, seega ei ole määravat tähendust, kas eelmine talv oli lumerikas, niisuguseid talvi võib saabuda veelgi. Kaebuse esitaja eeltoodud seisukohast nähtub samas, et olemasoleva kuivendussüsteemi korral tekivad loigud. Vastustaja saab lubada ehitada elukeskkonda, mis tagab vara ja isikute tervise säilimise; 3) Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et omaaegne olemasolev maaparandussüsteem on mõeldud põllumaa, mitte aga ehitusalade kuivendamiseks ning ei ole elamuehituse tarbeks piisav. Endine süsteem rajati ning asub maapinnast 1 m sügavusel, detailplaneeringu kohaselt tuleb rajada aga süsteem, mis on sügavamal. Seega ei piirdu detailplaneering vana süsteemiga. Kuna olemasolev maaparandussüsteem on ehitamise käigus oluliselt lõhutud juba teiste arenduste käi6
(12)3-09-2394 gus ning seda lõhutakse kaevamisel sügavamale kui 1 m edasi, ei saa eeldada selle süsteemi edasist toimimist. Endisaegne süsteem on lisaks amortiseerunud. Vastustaja on kontrollinud, et muude maasiseste tehnovõrkude (gaas, vesi, elekter) paigaldamisel Järveküla piirkonnas on lõhutud amortiseerunud vana terviklik süsteem, mille tulemusel on pinnavesi aastaringselt püsivalt kõrge; 4) Kohus ei nõustu kaebajaga, nagu poleks ala liigniiskuse kohta esitatud väited asjakohased, kuna kaebaja krunt asub kõrgemal alal ning puuduvad tõendid, et see on liigniiske. See toetub üksnes subjektiivsele arusaamale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kummutaksid vastustaja poolt kogutud andmeid. Vastustaja on tõendanud, et pinna- ja sadevesi ohustab ehitamist, kui ei ole kasutusele võetud detailplaneeringus ettenähtud meetmed. Kaebaja oma lõplikes seisukohtades esitas fotod, millest nähtub, et nende tegemise ajaks on vesi tema krundi juurest taandunud, kuid see ei tähenda, et seda sinna üldse ei koguneks. Kohtul pole alust kahelda, et vastustaja ehitusspetsialistid E. Harmipaik ja A. Nurk, kes käisid kohapeal olukorraga tutvumas, on teinud fotod kaebaja kinnistu juures. Vastustaja on vormistanud paikvaatluse protokolli nr 6-10/08/4421 (tlk 17), mis kinnitab, et valla spetsialistid on 08.09.09 kontrollinud katastriüksuse 65301:0021:2388 Müüri tee 12 ja lähiala olukorda. Vald on teinud kontrolli ka kohtumenetluse ajal ja saatnud kohtule fotomaterjali, mis iseloomustas hetkeolukorda. Fotomaterjal (I kd tl 157, kordusena värvifotodena tl 177-178) kinnitab üheselt, et tegemist on kaebaja krundiga, kuivõrd kaebaja ise oli kohtuistungil viidanud, et fotodelt nähtav kuur-ehitis kuulub temale ja asub tema kinnistul. Samas iseloomustab fotole jäädvustatu olukorda looduses. Täiendavalt fotomaterjalilt, mis fikseerib olukorra 05.04.2010 seisuga, nähtub, et kaebaja poolt ära tuntud kuur asub krundil, millele ulatub liigvesi. Isegi kui arvestada, et tänavust kevadet loetakse erandlikuks, tuleks kaebajal arvestada, et erandlikke olukordi võib saabuda ka tulevikus. Samas on vastustaja arendusala probleemide tõttu kontrollinud olukorda ka enne käesoleva kaebuse esitamist, fotomaterjalidest I kd tl 91-95 nähtub, et vastustaja on olukorda jäädvustanud juba 19.09.2008, 08.09.2009 ja 03.11.2009. Pinnavee taseme kõrgus viitab liigniiskele alale. Isegi kui kaebaja krundil ei ole igal ajahetkel liigvett silmaga näha, nagu kaebaja esitatud fotomaterjalil, ei tähenda see, et elukeskkond vahetult krundi piiril oleks ohutu ja vastaks detailplaneeringu nõuetele. Jääb arusaamatuks, kuidas kaebuse esitaja kujutaks ette ehitamist alal, kus ümberringi on pidevalt liigniiskus ning tema krundilt ei ole võimalik vett ära juhtida. Vastustaja selgitas asjakohaselt, et isegi siis, kui silmaga ei ole näha maapinnal vett, takistab pinnavesi liigniiskel alal ehitamist, vesisele pinnasele rajatud vundament deformeerub erinevatel põhjustel. Nii vesi kui ka maapind paisub või tõmbub kokku temperatuuri muutustel; vesi tõmbub kokku, kui temperatuur tõuseb, see tuleneb vee struktuuri muutustest; samamoodi toimib niiske maapind. Selliseid üldiseid füüsikalisi nähtusi ei pea vastustaja kaebajale selgitama läbi ekspertiisi. Asjakohane on valla tuginemine

§-le 3, sest ehitistele esitatavate nõuete kaudu on võimalik uurida, missugused mõjutused on olulised kindlaks teha ja mis võivad takistada edasist ehitamist nii, et ehitise saaks lugeda nõuetele vastavaks, kui see on rajatud ja tuleks otsustada kasutusloa andmine. Kaebuse esitaja jätab tähelepanuta ka selgitused, et nt vundamendi kaevamisel täitub kaeveauk veega. Detailplaneeringu kohaselt ei ole ette nähtud pinnase olulist tõstmist, kuid ka pinnase tõstmine ei tähenda, et detailplaneeringu kohast süsteemi ei tule rajada. Isegi kui kaebaja ehituskrundil pinnast mingil määral tõsta, et sinna ei ulatuks enam kevadine sulavesi, ei tähenda see, et pinnaskihis puudub vesi. Vastustaja on kohtu arvates õigesti juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et liigniiskus ei ole alati visuaalselt jälgitav ja selliselt ka tajutav. Välistatud ei ole hilisemad külmakerked talvisel ajal, mis lõhuvad vundamendi, mis on rajatud tavapärase tehnoloogiaga vesisele alale, tavapäraseks loetakse ka kaebaja soovitud lintvundamendil ehitamist; 7

(12)3-09-2394 5) Kaebaja esitatud maa-ala plaanilt ja tehnovõrkude Müüri tee 12 kooskõlastuslehelt (I kd tl 30) nähtub, et Harju Maaparandusbüroo on 16.09.2008 kinnitanud tingimused märkega, et olemasoleva drenaažiga soovitatakse mitte arvestada. Märge ei tähenda detailplaneeringu tingimuste muutmist. Sama büroo on teinud ka teise märkuse, nimelt 10.03.2009, milles märgitakse, et seletus on läbi vaadatud täiendavalt ja kuna tegemist on arenduspiirkonna ehitustegevusega, siis nemad ei tee piiranguid ehitustegevusele. Ka see ei tähenda, nagu poleks detailplaneeringu nõue uue drenaažisüsteemi väljaehitamiseks arendusalal enam vajalik või kehtiv; 6) Kaebuse esitaja ei saa kinnistut võrrelda teiste arendusalade kruntidega, mis asuvad teises maakorralduspiirkonnas. Jooniselt I kd tl 90 nähtub, et kaebaja kinnistu piirneb kruntidega, millest osad asuvad kõrgemal, ca 44 m ja kõrgemal kõrgusjoonel, ja kaebaja krunt on ca 43,9 m (merepinnast). Kaebaja viitas I kd tl 119 olevale „Müüri tee 12 maa-ala plaanile koos tehnovõrkudega“ ja sai kõrguseks selle alusel 43,9-44,3 m, mis samuti ühtib vastustaja selgitustega ja ei lükka ümber vastustaja selgitust, et kõrgematelt aladelt voolab vesi madalamatele aladele. Kaebaja näide Lõo detailplaneeringuala kohta ei ole asjakohane. Kaebaja esitatud andmed Teoni I ja Teoni VII kohta (projekt, projekteerimistingimused, ehitusluba) ei ole asjakohased, kuna kaebaja ei saa nõuda detailplaneeringu tingimustega mittearvestamist. Kaebaja toodud võrdlused ei ole selle arendusala kohta, millel asub tema kinnistu. Kaebaja viitab küll samas maaparanduspiirkonnas asuvatele, kuid mitte sama arendusala kruntidele. Igale arendusalale kehtib oma detailplaneering ning kaebaja materjalist ei nähtu, missugune detailplaneering kehtib Teoni I ja Teoni VII kohta. Ainetu on sellelt pinnalt väitlus selles, kas teised arendusalad ka „upuvad“; 7) Valla seisukohalt ei ole välistatud individuaalse sadevee lahenduse koostamine ja tellimine, kuid see on äärmiselt kulukas ning vald ei saaks kaebajale sellist kohustust panna. Kaebuse esitaja projektis selline lahendus puudub ning vald ei saaks lubada ehitamist tingimustel, et kaebaja juhib oma krundilt sadevee kõrvalkruntide poole; 8) Kaebaja viidatud

§ 23

lg-st 6 ei tulenenud vallale nõuet kontrollida asjaolusid spetsialisti või eksperdi abil. Vallavalitsuse spetsialistid ehituse ja järelevalve alal on pädevad isikud kontrollialustes küsimustes. Ehitusameti juhataja E. Harmipaiga ametijuhendi (I kd tl 31-33) kohaselt on ametnik õigustatud ja kohustatud korraldama ehitusjärelvalvet kooskõlas

§-ga 59. Antud juhul ei vaja faktilise olustiku kontrollimine ekspertiisi. Eriteadmistega isik ei pea kontrollima, kas vald on väljastanud arendajale pinnase-, sadevee- ja drenaaživee ärajuhtimise projekti, ehitus- või kasutusload. Ehitamiseks olemasoleva olukorra saab fikseerida ilma ekspertiisi teostamata ja võrrelda seda olukorda kehtiva detailplaneeringu nõuetega. Detailplaneeringu tingimused on aga määratud mitme pädeva ametkonna esitatud ja kontrollitud andmetel. Ka detailplaneeringu alusplaan ja kõrgusmärgid põhinevad spetsialistide mõõdistustöödel; 9) Kuigi kaebaja leiab, et GECC Konsultatsioonid OÜ arvamuse näol on tegemist ehitusekspertiisiga, on selle arvamuse sisu ja järeldused vastupidised, pigem esitatakse seal õiguslikku laadi seisukohti ning tehakse ettepanekuid, mis ei puuduta käesolevat kohtuvaidlust. Arvamus ei sisalda tegeliku olukorra fikseerimist ega anna ehitustehnilisi hinnanguid, töö päädib ettepanekuga nõuda OÜ-lt Balafon sadeveesüsteemi. Arvamuse sissejuhatus ei sisalda töö eesmärki ega viiteid selle tegemise õiguslike aluste kohta. Tegemist ei ole ekspertarvamusega ehitustehnilistes küsimustes. Kaebuse esitaja ei suutnud selgitada, mis asjaolu saaks arvamusega tõendada. Kaebuse esitaja loobus kohtuistungil ekspertiisi taotlusest. Antud juhul polnud vajalik ehitusprojekti ekspertiis küsimuses, kas ehitusprojekt vastab õigusnormide nõuetele ning kas valla haldusakt on õiguslikult põhistatud. Jääb arusaamatuks, miks ei lähtu kaebuse esitaja arvamuse järeldusest, mis kinnitab vajadust ehitada välja arendusala sadeveesüsteem; 8

(12)3-09-2394 10) Ebaõige on väide, nagu lasuks sadeveesüsteemi rajamise kohustus vallal. Arendaja ehitustegevust vastustaja takistanud ei ole, olukorra lahendus sõltub uue arendaja edasisest käitumisest ja vald nõuab detailplaneeringust kinnipidamist. Kaebuse esitaja on käesolevas asjas vaidlustanud ehitusloa mitteväljastamise, kuid pole pöördunud vastustaja ega kohtu poole puuduva sadeveesüsteemi välja ehitamise nõudes. Rae valla ja OÜ Balafon lepingu p 2.1.4 kohaselt läks arendajale mh üle kohustus välja ehitada pinnase-, sade- ja drenaažvee ärajuhtimise süsteem. Ükski arendaja ei ole seni vastustaja suhtes oma kohustustest taganenud. Seaduspärase ehitamise nõue ei saa takistada põhiseaduse §-s 34 sätestatud õiguste realiseerimist; 11) Kohus jätab TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta kaebaja 30.04.2010 esitatud täiendavad selgitused. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Georgi Rusinovi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, sest kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (HKMS § 45 lg 2 p 2). Väited: 1) Halduskohus hindas tehnilisi küsimusi, mis kuuluvad eksperdi eripädevusse. Kaebuse esitaja esitas korduvalt taotluse ekspertiisi määramiseks, sest muude tõenditega ei ole võimalik hinnata vastustaja korralduse nr 1034 õiguspärasust. Kohus ja vastustaja viitavad ehitusprojekti mittevastavusele detailplaneeringu tingimustele (

§ 24

lg 1 p 1) pinnase-, sade- ja drenaažvee ärajuhtimise süsteemi puudumise tõttu, mis vastustaja väitel võib tekitada ehitisele negatiivseid tagajärgi (

§ 3lg 2).

Need kohtu järeldused on tõendamata. Eksperdilt tulnuks küsida, kas ehitusprojekt vastab detailplaneeringule ja kas arendusalal olevad koormused ja muud mõjud põhjustavad ehitise või selle osade deformeerimist. Ekspertiis võinuks nendele küsimustele vastata (vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.12.2002 määrus nr 29 „Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kord“, mille kohaselt on ehitusprojekti ekspertiis ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele (§ 1 lg 1) ning ekspertiisi käigus kontrollitakse ehitusprojekti vastavust ehitusprojektile ettenähtud nõuetele, ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise vastavust nõuetele; ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise vastavust ehitusprojekti lähteandmetele, antud juhul

§ 19

lg 1 p 1 kohaselt detailplaneeringule, ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise ohutu kasutamise tagamist jne (§ 1 lg 2 p-d 1, 3, 4 ja 7). Kohus jättis taotluse rahuldamata (tl 101). Kaebuse esitaja ei loobunud ekspertiisi taotlusest, nagu kohus ebaõigesti väidab. HKMS ei võimalda apellatsioonimenetluses kaasata eksperti; 2) Haldusmenetluses ei ole nõutud ehitise ekspertiisi (

§ 23lg 6).

Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik kõrgendatud riskiga seotud ehitise ehitusprojektile (ES § 21 lg 2). Korralduse hinnang ehitise ohtlikkusest ei põhine

§-s 47 nimetatud vastutava spetsialisti otsusel; 3) Kohus nõustus sellega, et ehitusprojektis näidatakse ära see, mis on võimalik määrata („Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ § 2 lg 2), mis tähendab, et projekt vastab nõuetele; 4) Vastustaja, valides võimalikest lahendeist ehitusloa andmisest keeldumise ja piirates kaebuse esitaja põhiseaduslikke õigusi (õigus eraelu puutumatusele – põhiseaduse § 26 – ja õigus elukohta valida – põhiseaduse § 34) selle asemel, et nõuda kohustatud isikutelt kohustuste täitmist, teostas kaalutlusõigust vastuolus HMS § 4 lg 2 nõuetega. Vastustaja algatas menetluse lepingu täitmise osas, kuid nagu näha, ei ole midagi teinud. Kohus ei andnud sellele mingit hinnangut; 9

(12)3-09-2394 5) Halduskohus on tõlgendanud kaebust ebapiisavalt ja ekslikult, jättes kaebuse esitaja seisukohad tähelepanuta. Kaebaja arvab, et uus drenaaž ei ole ülearune, kuid selle puudumine ei ole põhjus ehitusloa väljastamisest keelduda. Uue drenaaži puudumine ei saa ehitist kahjustada (vt eksperdiarvamus, I kd tl 88); 6) Apellant kordab seisukohti, et detailplaneering ja seadusandlus ei keela antud juhul ehitamist täiendava drenaažita.

§ 13ei seo tehnosüsteemidega tagamist ehitusloa väljastamisest keeldumisega.

Samuti kordab apellant väidet diskrimineerimisest seoses ehituslubade väljastamisega samas maaparandusalas.

  1. Rae Vallavalitsus vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja jäi kohtumenetluses varem esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ehitusloa väljastamisest keeldumise õiguslikest alustest on vaidlustatud korralduses tuginetud

§ 24

lg 1 p-le 1, mille kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui „ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele“. Korralduse põhjendustest nähtuvalt on silmas peetud esiteks ehitusprojekti mittevastavust detailplaneeringule. Korralduses tehtud viitest

§ 3

lg-le 2 ilmneb, et korraldus tugineb sisuliselt ka sellisele § 24 lg 1 p-s 1 toodud keeldumise alusele nagu ehitusprojekti mittevastavus ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Teatavasti nõuab

§ 18

lg 1 esimene lause, et ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks sama seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Selles osas kattub

§ 24

lg 1 p-s 1 toodud ehitusloa andmisest keeldumise õiguslik alus lõppkokkuvõttes sama lõike teises punktis (millele viidati kaebuse esitajale ehitusloa andmisest esmakordsel keeldumisel 28.10.2008 korralduses nr 1334) tooduga. 9. Esmalt kontrollib ringkonnakohus korralduse õiguspärasust osas, mis puudutab ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule. Et kohalikul omavalitsusel puudub kaalutlusõigus detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusloa väljastamiseks, on ehitusloa väljastamisest keeldumine õiguspärane, kui korralduse väide ehitusprojekti vastuolust detailplaneeringuga peab paika. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et detailplaneeringust ei tulene keeldu apellandi ehitusprojekti alusel ehitusloa väljastamiseks. Vastustaja ja halduskohtu seisukohtadest saab ringkonnakohus aru selliselt, et detailplaneering välistab ehitusloa väljastamise apellandi maatükile üksikelamu rajamiseks seni, kuni planeeringualal pole välja ehitatud detailplaneeringuga ette nähtud drenaažisüsteem. Sellist piirangut detailplaneering ei sea. Vastustaja viidatud osas on detailplaneeringu seletuskirja (I kd tl 26-29) p 4 „Kruntide hoonestustingimused ja ehitusõigused“ järgmise sisuga (muutmata kirjaviisis): „Detailplaneeritaval maa-alal toimib käesoleval ajal drenaazisüsteem. Drenaaziorustik on ca 1 m sügavusel pinnases. Drenaazisüsteemi toimimiseks tulevikus on otstarbekas enne tehnovõrkude rajamist paigaldada projekteeritavate teede ja tänavate alla sadevee kogumistoru läbimõõduga 100 mm ja igale krundile vastav sadeveekaev. Antud meetmed tagavad sadevee ärajuhtimise.“ Ainuüksi asjaolu, et detailplaneeringus on detailplaneeritaval maa-alal uue drenaažisüsteemi rajamist peetud otstarbekaks, ei tähenda piirangut planeeringuga määratud ehitusõiguse realiseerimisele enne selle süsteemi rajamist. Detailplaneering lähtus eeldusest, et selle kehtestamise ajal planeeringualal drenaažisüsteem toimib, ning detailplaneeringu sisustamisel ei oma tähtsust vastustaja väited drenaažisüsteemi amortiseerumisest ning selle hilisemast osalisest lõhkumisest erinevate kommunikatsioonide rajamise käigus. Et peeti otstarbekaks uute drenaažirajatiste ehitamist, ei välista iseenesest ehitusloa väljastamist 10

(12)3-09-2394 enne nende rajatiste valmimist, kui selliste rajatiste puudumine ei tingi ehitise mittevastavust

§-s 3 sätestatud nõuetele. 10. Seetõttu on korralduses tuginetud

§ 24

lg 1 p-le 1 ebaõigesti osas, milles leiti, et ehitusprojekt on vastuolus detailplaneeringuga. 11. Korraldust on põhjendatud ka sellega, et antud alal ei ole kõrge pinnasevee taseme (mida on silmas peetud korralduse väljendiga „vette ehitamisest“) tõttu võimalik tavapärase tehnoloogiaga (sh projektis ettenähtud lintvundament) elamu püstitamine, kuna talvetingimustes lõhuvad külmakerked vundamendi. See vastustaja hinnang, et pinnasekerke probleeme suurendab pinnasevee kõrge tase, on usutav ilma eriteadmisteta isiku abita ning seda pole haldusasjas ka kahtluse alla seatud. See põhjendus on ehitusloa andmisest keeldumisel asjakohane ning selle õigeks osutumisel on ehitusloa andmisest keeldumine põhjendatud. Kahtlemata on

§-s 3 ehitisele sätestatud nõuetega hõlmatud ka see, et selle vundament peab pidama vastu ehitise aluspinnase deformatsioonidele. Kui projektijärgne ehitamine sellise ehitise valmimist ei taga, ei vasta ehitusprojekt ka ehitusprojektile esitatavatele nõuetele

§ 24lg 1 p 1 tähenduses.

12.

§ 23

lg-st 6 tulenevalt on ehitusloa väljastajal õigus (lisaks sama seaduse § 21 lg 1 p-s 1 sätestatud juhtudele) nõuda „põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist“ ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist või ehitusuuringut või selle osa (välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral). Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitajalt projekti ekspertiisi nõutud. Samas on ehitusloa väljastajal õigus hinnata, kas projekti nõuetele mittevastavus on ilmne või vajab täiendavat kontrollimist.

  1. Haldusasjas vastustaja esitatud tõendid (paikvaatluse protokoll I kd tl 17-20, 91-96, 157 ja 177-178), samuti Harju Maaparandusbüroo märkus projektil, mille kohaselt olemasoleva drenaažisüsteemiga ei soovitata arvestada, näitavad ringkonnakohtu hinnangul piisava usaldusväärsusega, et antud maatükil ilma täiendava kuivendussüsteemi rajamiseta nõuetekohase üksikelamu püstitamine ei ole võimalik. Selline pinnasevee tase, nagu ilmneb nt toimiku I kd lk 157 ja 177 -178 esitatud fotodelt, ei ole ehituskrundil aktsepteeritav ka aastaaja eripära (lume sulamise järgne aeg) arvestades. Seega on ilmne, et ilma täiendava drenaažisüsteemita ei ole võimalik antud maatükile ehitisele esitatavatele nõuetele vastavat üksikelamut rajada. GECC Konsultatsioonid OÜ arvamus (I kd tl 88) vastupidises ei veena. Suures osas on tegemist arvamuse andja õiguslike hinnangutega. Järeldus „ehitusloa projekt vastab ohutusnõuetele“ on deklaratiivne, kusjuures ei ole jälgitav, kuidas arvamuse andja sellise järelduseni jõudis. Arvamuses tehtud ettepanek „väljastada ehitusluba, kuna Georgi Rusinov ei ole võimeline kasutama kinnistut sihtotstarbeliselt e siis ehitama sinna üksikelamut“ on sisult arusaamatu.
  2. Eelnevalt on ringkonnakohus leidnud, et detailplaneeringust ei tulenenud keeldu planeeringualale ehitusloa väljastamiseks elamu rajamiseks enne planeeringus märgitud uue drenaažisüsteemi rajamist. GECC Konsultatsioonid OÜ arvamuses märgitakse, et hooneid saab rajada ka pinnasesse, kus pinnasevee tase on kõrge, rajades drenaažisüsteeme ümber vundamendi perimeetri. Isegi kui oletada, et antud kinnistu pinnasevee probleeme on võimalik lahendada ka teistsuguse drenaažisüsteemiga kui see, mille väljaehitamist detailplaneeringus on otstarbekaks peetud ja mille väljaehitamise kohustuse kohalik omavalitsus arendajale pani, tuleb märkida, et vaidlusalune projekt (I kd tl 108-147) ei sisalda mingeid lahendusi kinnistu kuivendamise osas. Seetõttu oli sellise ehitusprojekti alusel ehitusloa väljastamisest keeldumine

§ 24

lg 1 p 1 alusel lõppkokkuvõttes põhjendatud vaatamata sellele, et põhjendus, nagu välistaks detailplaneering õiguslikult ehitusloa väljastamise, ei olnud õige. 11

(12)3-09-2394
  1. Kaebuse esitaja esitatud teave teiste ehituslubade kohta ei sisalda sellist teavet, mille alusel saaks väita, et tegemist on kaebuse esitaja omaga võrreldava olukorraga. Kuid isegi, kui see nõnda on, ei saa võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes nõuda väära halduspraktika jätkamist. Selline nõue oleks vastuolus ka põhiseaduse § 3 esimeses lauses toodud seaduslikkuse põhimõttega.
  2. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
  3. Apellatsioonkaebusele on apellant lisanud kuludokumendid riigilõivu tasumise kohta summas 250 krooni ja lepingulise esindaja Anna Rusinova (kaebuse esitaja abikaasa ja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel) arve apellatsioonkaebuse koostamise eest summas 12 000 krooni (III kd tl 6 ja 7). Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, puudub HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt alus apellandi menetluskulusid vastustajalt välja mõista. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.