← Eesti

3-11-420/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-420 Otsuse kuupäev 30.05.2011 Kolleegium Kohtunikud Mai Saunanen, Tamara Hristoforova ja Roby Koik Kohtuasi Mirjam Nurmla kaebus PRIA peadirektori 21.01.2011 käskkirja nr 5-1/357 täielikult seadusevastaseks tunnistamiseks ja teenistusse ennistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 10.05.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Mirjam Nurmla, kaebuse esitaja esindaja Rein Pärtel Resolutsioon Edasikaebamise kord Vastustaja PRIA esindaja Veiko Bergmann

  1. Rahuldada kaebus.
  2. Tunnistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 21.01.2011 käskkiri nr 5-1/357 täielikult seadusevastaseks.
  3. Tühistada eelnimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus –arengutoetuste osakonna turukorralduse büroopeaspetsialist Mirjam Nurmla teenistusest vabastamine.
  4. Ennistada Mirjam Nurmla teenistusse koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega, sh ebaõigete kannete tühistamisega teenistuslehel. Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud
  5. PRIA peadirektor määras 21.01.2011 käskkirjaga nr 5-1/357 PRIA arengutoetuste osakonna turukorralduse büroo peaspetsialist Mirjam Nurmlale distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel. Käskkirja kohaselt toimus Mirjam Nurmla tegevuse tulemusena Euroopa Komisjonile või sekkumiskokkuostu aruandluse raames ebaõigete andmete esitamine, mis võib Eesti Vabariigile kaasa tuua 151 800,74 euro suuruse kahju. Mirjam Nurmla käitumist võib käsitleda teenistuskohustuste jämeda rikkumisena, mis kvalifitseerub avaliku teenistuse seaduse § 84 p 1 ja p 2 kohaselt distsiplinaarsüüteoks seoses teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmisega ja ametiasutusele varalise kahju tekkimise ohu süülise loomisega.
  6. Käskkiri tehti M. Nurmlale teatavaks 21.01.
  7. M. Nurmla esitas halduskohtule selle käskkirja peale kaebuse 18.02.
  8. Kaebuse taotlus ja põhjendused
  9. Kaebuse esitaja taotleb: 1) Tunnistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 21.01.2011 käskkiri nr 5-1/357 täielikult seadusevastaseks; 2) Tühistada eelnimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus; 3) Ennistada kaebaja teenistusse koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega (sh valede kannete tühistamisega teenistuslehel).
  10. Kaebuse esitaja ei nõua tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ATS § 135 lg 1 alusel, kuna ta viibib lapsehoolduspuhkusel.
  11. Kaebaja selgitab, et töötas alates 19.12.2005.a. PRIA-s algselt toetuste osakonna sekkumise, eraladustamise ja kvoodi büroo peaspetsialistina. Seonduvalt struktuuri muutusega on büroo nime muudetud ja teenistusest vabastamisel töötas ta arengutoetuste osakonna turukorralduse büroo peaspetsialistina. Rasedus- ja sünnituspuhkus algas 14.08.2010.a. ja lapsehoolduspuhkus 01.01.2011.a.
  12. Kaebaja veendumusel rikutakse vaidlustatud käskkirjaga tema teenistussuhtest tulenevaid õigusi töötada sellel ametikohal edasi pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist, samuti saada seaduses ettenähtud avaliku teenistuse staažist tulenevaid hüvesid.
  13. Kaebuse esitaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on oluliselt rikutud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 nõudeid distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaegade osas, mis iseenesest tingivad käskkirja ebaseaduslikkuse ja karistuse vältimatu tühistamise.
  14. Ametijuhendi kohaselt allus kaebaja teenistusalaselt turukorralduse büroo juhatajale Lily Hantsonile. E-fauditi ebaõiged aruanded koostati ja esitati 2009.a septembris ja oktoobris, millal pidid avastatama ka väidetavad vead, kui PRIA struktuuriüksused oleks toiminud nõuetekohaselt. Distsiplinaarkaristus on määratud alles 2011.aasta jaanuaris, so väidetavatest rikkumistest vähemalt 15 kuud ja 14 kuud hiljem. Isegi TDVS § 6 lg-st 2 lähtudes on vastustaja lubamatult rikkunud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et karistuse määramise tähtajad ( kuus kuud ja aasta) on absoluutsed, st viidatud tähtajad ei pikene ka teenistussuhte peatumise ajal (nt puhkus, sh rasedus- ja sünnituspuhkus (TLS § 59), lapsehoolduspuhkus (TLS § 62), ajutine töövõimetus jms). Teenistussuhte peatumise tõttu võib peatuda ainult karistuse määramise 1-kuune tähtaeg ja sedagi, arvestades samas TDVS § 6 lg 3 märgitud puhke- ja riiklike pühade aega. Kaebuse esitaja arvates tulnuks vaadeldaval juhtumil juurdluse tähtaja määramisel juhinduda TDVS § 6 lg 1 karistuse määramise ühe ja kuuekuulisest tähtajast, kuna asjas puudus vajadus viia läbi inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jms aeganõudvaid ja töömahukaid uuringuid ja tegelikult neid ka ei tehtud. 2
  15. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on ebaõigesti ja ennastõigustavalt leidnud, et väidetav viga tuvastati lõplikult 22.12.2010.a. PRIA töökoosolekul. Töökoosolekut ei saa samastada inventuuri jms kontrolliga. Vastustajal oli võimalus töökoosolekut korraldada ka tunduvalt varem, kuid seda ei tehtud. Väidetavale kaebaja rikkumisele on dokumentaalselt esmakordselt viidatud 17.01.2011.a. PRIA arengutoetuste osakonnajuhataja T. Ojakääru poolt koostatud sisejuurdluse aruandes, mis on samuti selgelt TDVS § 6 lg 1 ja 2 nõudeid rikkuv. Viidatud sisejuurdluse p-s 3 on sõnaselgelt viidatud asjaolule, et PRIA siseauditi osakond (SAO) viis läbi korralise auditi PRIA sekkumiskokkuostu valdkonnas (auditi raport nr 2010-001, 26.05.2010). Samas on ka viidatud, et SAO leidis vigu E-fauditi aruannetes, sh on tähelepanu juhitud ka viimase sisejuurdluse objektiks olevale ebakõlale E-fauditi aruandes, kuid see probleem jäi vajaliku tähelepanuta. Sellest lähtuvalt oli kaebajale etteheidetav probleem vastustajale teada juba vähemalt 26.05.2010.a. Arusaamatu on uue sisejuurdluse läbiviimine ja samade asjaolude sedastamine, millele oli viidatud juba varem. Kaebuse esitaja arvates on vastustaja püüdnud uue juurdluse, koosoleku jms vahetoimingutega õigustada teenistujate hilinenud karistamist ja otsida ettekäändeid omapoolsete jämedate seaduserikkumiste õigustamiseks.
  16. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-110-03 märkinud, et töölepingu peatumise ajal ei olnud vastustajal võimalik töötaja süüteo asjaolusid välja selgitada ega talle distsiplinaarkaristust määrata. Analoogiline põhimõte tuleneb samuti eelnimetatud normidest teenistussuhte puhul, kuna nii töötaja kui ka teenistuja suhtes kohaldati TDVS ja samu põhimõtteid. Sellisel juhul, mõistes, et kaebaja teenistussuhe on vaieldamatult peatunud puhkuste - rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse ajal, ei tohtinud vastustaja viia kaebaja suhtes läbi distsiplinaarmenetlust ega määrata ka karistust. Vastustaja on sellega jämedalt rikkunud distsiplinaarjuurdluse läbiviimist reguleerivaid õigusnorme.
  17. Kaebuse esitaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramine on ka sisuliselt ebaõige, kuna faktilised asjaolud viitavad hoopis ametkonnasisese töö korraldamatusele, olulistele puudustele, mida on lubamatult püütud teenistujatele süüks panna. Vaidlusalused E-fauditi aruanded koostati 2009.a. septembris ja oktoobris. Aruande koostamisega, sh algandmete esitamisega tegeles palju teenistujaid. PRIA arengutoetuste osakonna juhataja poolt koostatud sisejuurdluse kokkuvõttes on märgitud, et "E-fauditi aruannete esitamisega PRIA-s on seotud arengutoetuste osakonna turukorralduse büroo (TKB) ja eelarve- ja analüüsi osakonna statistika ja analüüsi büroo (SAB). Viidatud kokkuvõttes on leitud, et Mirjam Nurmla ülesandeks oli koostada E-fauditi alustabelid, mis kooskõlastati TKB juhataja Lily Hantsoni poolt. Sisejuurdluse aruande kohaselt on septembri ja oktoobri 2009 E-fauditisse või tegelikku väärtust korrigeeritud madalamaks. E-fauditi alusdokumendi koostamisel ei ole väärtust tegelikust madalamaks korrigeeritud vaid sinna on sisestatud vaadeldava perioodi jooksul ostetud koguse väärtus. Kaebuse esitaja kandis E-fauditisse ostetud koguse väärtuse 2 656 185,17 nii nagu tulenevalt Euroopa Komisjoni määrusest 884/2006) tabel 1 real nr 004 nõutud on. See väärtus on saadud pakkumistest koostatud koondtabelist (Excel). E-fauditi alusdokumenti on kirjutatud ostetud koguse väärtus, st kogu lattu saabunud või väärtusest on maha arvatud tagasi lükatud või koguste väärtus. Tagasi lükatud või tähendab, et või kvaliteet ei vastanud nõuetele ning viidi laost välja. Sisejuurdluse kokkuvõttes on asutud seisukohale, et väidetav viga tekkis erinevate asjaolude kokkusattumise tõttu - inimliku eksimuse, samuti PRIA tööprotseduuride üldsõnalisuse tõttu. TKB protseduur ei sisalda sisulist juhendit E-fauditi alustabelite täitmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kaebaja, et käskkirjas on talle ette heidetud PRIA tegematajätmisi - protseduurireeglite mittekehtestamist, millest pidanuks teenistujad aruande koostamisel lähtuma. Karistamise käskkirjas on üldsõnaliselt leitud, et viidatud arvandmed ei olnud õiged, kuid pole sõnagagi märgitud, millist õigusakti või nõuet on tegelikult rikutud. Kokkuvõtte koostaja üksnes möönab, et kaebaja tegevus ei olnud olukorra kontekstis korrektne. Milles väidetav ebakorrektsus olukorra kontekstis seisnes ei ole märgitud.. Kaebaja arvates on kohatu nõuda teenistujatelt kohustuste, nõuete, eeskirjade, protseduuride jms järgimist, mida pole kehtestatud. Vastustaja pidanuks välja töötama 3 kontrollimehhanismi, mis välistanuks igasuguste vigade, sh ka inimlike vigade tekkimise. Sisejuurdluse kokkuvõttes on nenditud, et hädavajalik on täpsustada võimalikke kontrolli kohti ja tööprotsessi loogilisust kolme menetluse poole vahel, hoidmaks ära probleeme. Lähtuvalt sisejuurdluse kokkuvõtte p-st 3 põhjendatakse rikkumisi asjaoluga, et TKB töökorraldus on puudulik. Kaebajale pannakse süüks, et andmete kokkupanija tegi vea E-fauditi aruandesse sisestatavates andmetes korrigeerides või väärtust madalamaks tegelikust väärtusest.
  18. Kaebuse esitaja leiab, et vaadeldaval juhul ei olnud tegemist temapoolse teenistuskohustuse süülise rikkumisega, kuna PRIA ei olnud alustabelite õigeks täitmiseks ja aruannete nõuetekohaseks esitamiseks ise loonud vajalikke tingimusi ja eeldusi. Mingil juhul ei olnud tegemist teenistuses tavakohase hoolsuskohustuse rikkumisega. Aruannete koostamisel tuli lähtuda väljakujunenud praktikast ja eelnevatest kogemustest, mille osas polnud varem etteheiteid. Kaebajat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud.
  19. Isegi sellisel juhul, kui kaebuse esitaja oleks süüliselt oma teenistuskohustused täitmata jätnud, ei ole seaduslik ega põhjendatud vaidlustatud käskkirjas märgitud alustel teenistussuhte lõpetamine. Riigikohus on 13.06.2002 otsuses asjas nr 3-3-1-35-02 rõhutanud, et teenistusest vabastamise käskkirjas kirjeldatava süüteo kvalifitseerimine teenistuskohustuste jämeda rikkumisena ei pea endaga igal juhul kaasa tooma rangeima karistuse määramist, kuigi seadus seda võimaldab. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo esmakordse toimepaneku korral peab olema karistuse määraja poolt piisavalt motiveeritud. Tulenevalt TDVS §-st 8 lg 1 on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsustuse. Muuhulgas tuleb kaalumisel arvestada ka teenistuja varasemat käitumist. Käesoleval juhul ei ole karistuse määramisel teenistusest vabastamist piisavalt motiveeritud ega arvestatud väidetava rikkumise kõigi asjaoludega - sh ka sisejuurdluse asjaoludega. Üldse pole arvestatud kaebaja varasema käitumisega.
  20. Vaidlustatud käskkirjas viidatud Eesti Vabariigile varalise kahju tekkimise ohu süülise loomisele. Viidatud kahju ohu tekkimise asjaolusid ei ole piisava põhjalikkusega õiguslikult käsitletud. ATS § 84 p 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks sõnaselgelt ametiasutusele kahju tekkimise ohu loomine. Juhul, kui tekkis kahju oht riigile, siis ei ole tegemist konkreetsemas mõttes kahju ohuga ametile, mida on mõeldud ATS §-s 84 p
  21. Vastustaja vastuväited
  22. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet palub jätta kaebuse rahuldamata.
  23. Vastustaja märgib, et PRIA üheks tegevusvaldkonnaks on või sekkumiskokkuostu meetme menetlemine. PRIA-s viib antud meetme menetlemist, laoarvestuse pidamist ning algandmete koondamist Euroopa Komisjonile esitamiseks läbi arengutoetuste osakonna turukorralduse büroo. PRIA peab teavitama Euroopa Komisjoni, kui palju võid lattu vastu võeti ning mis on selle maksumus. Nimetatud andmete alusel maksab Euroopa Komisjon Eesti Vabariigile ostetud kauba eest ettenähtud summad. Euroopa komisjoni teavitamine toimub vastava infosüsteemi (Efaudit) kaudu.
  24. PRIA siseauditi osakond viis 2010 aastal läbi korralise auditi sekkumiskokkuostu valdkonnas. Nimetatud auditi käigus juhiti tähelepanu ebakõlale E-fauditi aruandes. Auditi raportis toodi välja, et 2009 aasta septembri E-fauditi aruandes on tabel 1 real 004 ostetud kauba väärtus 169 974,03 eurot väiksem võrreldes augusti aruandega. Auditi raportis välja toodud ebakõlade selgitamiseks ja võimaliku eksimuse tuvastamiseks alustati PRIA-s vastavaid tegevusi. 30.11.2010 toimunud arutelu käigus PRIA ja 4 Põllumajandusministeeriumi vahel otsustati, et PRIA pöördub Euroopa Komisjoni poole saamaks selgitusi E-fauditi aruandeid puudutavates sisulistes küsimustes. PRIA-s 22.12.2010 toimunud koosolekul tuvastati lõplikult, et E-fauditi aruandes on PRIA poolt tehtud vead ning ostetud koguse ja Euroopa Komisjonile esitatud koguse hinnavahe on 151 800,74 eurot. PRIA sisejuurdluse 17.01.2011 aruanne tuvastas, et konkreetne viga tekkis PRIA arengutoetuste osakonna turukorraldusbüroo peaspetsialisti Mirjam Nurmla tegevuse tagajärjel.
  25. Kuna kaebuse esitaja on oma kaebuses vaidlustanud distsiplinaarkaristuse määramise ka sisuliselt, tuleb kohtumenetluse käigus kindlasti tuvastada, kas kaebaja on distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud tegudes süüdi või mitte. Vastavalt arengutoetuste osakonna turukorralduse büroo peaspetsialisti Mirjam Nurmla ametijuhendis toodud töö lühikirjeldusele oli Mirjam Nurmla tööülesandeks Euroopa Liidu turukorraldusmeetmete arendamine ja rakendamine Eestis, st vajalike rakendusaktide läbitöötamine, süsteemide loomine ja protseduuride väljatöötamine, taotluste ja pakkumiste vastuvõtmine, kontrollimine, registreerimine ja otsuste ettevalmistamine ning ametlike dokumentide ja kirjade vormistamine. Mirjam Nurmla teenistuskohustusteks olid taotluste ja pakkumiste menetlemise planeerimine, mis hõlmas vastavalt kehtivale seadusandlusele taotluste/pakkumiste menetlemise protseduuride koostamise, lisaks ka laoseisude üle arvestuse pidamine ja aruandluse koostamine ning esitamine.
  26. Vastustaja arvates on põhjendamatud kaebaja väited, et tegemist ei olnud tema poolt teenistuskohustuse süülise rikkumisega. Tuvastatud on fakt, et kaebaja koostatud E-fauditi aruanded sisaldasid ebaõigeid andmeid, mis on toonud kaasa 151 800,74 euro suuruse kahju tekkimise ohu PRIA-le ja ühtlasi ka Eesti Vabariigile, kuna PRIA puhul on tegemist akrediteeritud makseagentuuriga, kes esindab Euroopa Komisjoni poolt rahastatavate erinevate toetusmeetmete rakendamisel Eesti Vabariiki. Kaebaja püüded näidata vea tekkimise põhjusena süüd puudulikes protseduurides on alusetud, veelgi enam - kaebaja enda kohustus oli vastavad protseduurid koostada ning tagada, et need vastaksid kehtivale seadusandlusele. Kaebaja väide, et aruannete koostamisel tuli lähtuda väljakujunenud praktikast ja eelnevatest kogemustest, mille osas ei olnud varem etteheiteid, tõestab vaid seda, et kaebaja on ka varem nimetatud teenistusülesandeid täitnud ning teinud seda nõuetekohaselt, kuid see ei välista kuidagi kaebaja poolset süüd 2009 aasta septembri ja oktoobri E-fauditi aruannete koostamisel. Kaebaja väidab oma kaebuses, et tema ametijuhendist tulenes, et ta pidi koostama ja esitama valmis aruanded nõutud tähtajaks ja puudusid üksikasjalikud juhised nende koostamiseks. Vaadates Mirjam Nurmla ametijuhendit on selgelt tuvastatav, et tegelikult oli Mirjam Nurmla enda teenistusülesandeks vastavate protseduuride koostamine ning väide, et vastavad protseduurid puudusid või olid ebapiisavad viitavad üksnes kaebaja enda tegemata tööle või mittekorrektselt tehtud tööle. Kaebaja püüded oma töö tegemata jätmises või mittekorrektses tegemises veeretada PRIA süüks on täiesti asjakohatud.
  27. Kaebaja väide, et PRIA sisejuurdluse kokkuvõttes ei ole fikseeritud temapoolne töökohustuste rikkumine on alusetu. PRIA poolt 17.01.2011 koostatud sisejuurdluse aruandes on fikseeritud, et Mirjam Nurmla koostas vastavad E-fauditi alustabelid, tema tegevus antud juhul ei olnud korrektne ning ta ei täitnud oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt. Mirjam Nurmla ei koostanud 2009 aasta septembris ja oktoobris eelpool nimetatud E-fauditi aruandeid esmakordselt vaid tegemist oli tema tavapäraste tööülesannetega, mida ta oli teostanud ka varem. Seega on asjakohatud kaebaja väited, et tema poolt tehtud viga tulenes PRIA tööprotseduuride üldsõnalisusest. Kui varasemalt on vastavaid dokumente kaebaja poolt koostatud korrektselt, siis ei saanud käesoleval juhul vigade tekkimises süüdistada protseduuride üldsõnalisust, seda enam, et vastavate protseduuride koostamine oli kaebaja enda teenistusülesandeks. 5
  28. Lisaks on alusetud kaebaja väited, et tema poolt koostatud E-fauditi aruandeid pidid kontrollima ka eelarve- ja analüüsi osakonna statistika ja analüüsi büroo. Nagu ka kaebaja ise oma kaebuses väidab, siis vastav kohustus sätestati neile protseduurireeglitega peale 29.09.2010 aastat, seega 2009 aasta septembris nimetatud bürool vastav kohustus puudus. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et PRIA statistika ja analüüsi büroo ei kontrollinud turukorralduse büroo poolt saadetud andmeid ning ei muuda olematuks kaebaja süülist käitumist.
  29. PRIA peadirektori 21.01.2011 käskkirjas nr 5-1/357 on konkreetselt viidatud, milles seisnes kaebaja süü: „Lähtudes eeltoodust on tuvastatud, et E-fauditi alustabelite koostamine oli arengutoetuste osakonna turukorraldusbüroo peaspetsialisti Mirjam Nurmla ülesandeks ning tema tegevuse tulemusena toimus Euroopa Komisjonile või sekkumiskokkuostu aruandluse raames ebaõigete andmete esitamine, mis võib eesti Vabariigile kaasa tuua 151 800,74 euro suuruse kahju."
  30. Samuti on asjakohatud kaebaja viited Riigikohtu lahendile 3-3-1-35-
  31. Riigikohus on nimetatud asja raames küll öelnud, et teenistusest vabastamise käskkirjas kirjeldatava süüteo kvalifitseerimine teenistuskohustuste jämeda rikkumisena ei pea endaga igal juhul kaasa tooma rangeima karistuse määramist, kuigi seadus seda võimaldab, kuid Riigikohus ei ole kuidagi välistanud rangeima karistuse määramise võimalust. Kindlasti on PRIA karistuse määramisel lähtunud TDVS § 8 lg 1 sättest ning otsuse tegemisel kaaluti kõiki võimalikke asjaolusid ja leiti 151 800,74 euro suuruse kahju tekitamise ohu loomine on ikkagi käsitletav niivõrd suure rikkumisena, mis tõi kaasa teenistuja teenistusest vabastamise.
  32. Kaebaja väited, et kahju tekkimise oht Eesti Vabariigile ja PRIA-le on erinevalt käsitletavad ei ole asjakohane. PRIA on Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis saab oma tegutsemiseks rahalised vahendid Eesti Vabariigi riigieelarvest. Seega kui PRIA-s kellegi tegevuse kaudu tekib varalise kahju tekitamise oht, siis saab seda vaadata varalise kahju tekitamise ohuna Eesti Vaberiigile. Kas ohu realiseerumisel vastav kahju kaetakse PRIA eelarvest või leitakse selleks vahendid väljastpoolt PRIA eelarvet ei oma sisulist tähendust, sest lõppkokkuvõtteks on kahju kandjaks ikkagi Eesti Vabariik.
  33. Kaebaja väide, et tema teenistussuhte peatamise ajal ei tohtinud PRIA kaebaja suhtes läbi viia distsiplinaarmenetlust ega määrata karistust on väär. Kaebaja viitab oma väite tõendamiseks Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-110-
  34. Nimetatud lahendis on tõesti kirjas, et töölepingu peatumise ajal ei olnud vastustajal võimalik süüteo asjaolusid välja selgitada ega talle distsiplinaarkaristust määrata, kuid seda ei saa tõlgendada selliselt, et vastavate tegevuste tegemine oleks olnud keelatud. Riigikohus toobki välja, et konkreetsel juhul ei olnud võimalik asjaolusid välja selgitada ning seetõttu ka distsiplinaarkaristust määrata. PRIA on aga oma juhtumi puhul saanud kõik asjaolud välja selgitada ning seetõttu puudusid takistused distsiplinaarkaristuse määramiseks. Distsiplinaarkaristuse määramise võimalikkus teenistussuhte peatumise ajal tuleneb ka Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-10-
  35. Samuti ei nõustu PRIA kaebaja seisukohaga, et temalt lapsehoolduspuhkuse ajal seletuskirja küsimine on ebaseaduslik ja kaebajat ei olnud teavitatud distsiplinaarmenetluse läbiviimisest. Kaebaja poolt esitatud Lily Hantsoni 03.01.2011 elektronkirjast nähtub, et Lily Hantson soovis Mirjam Nurmlalt saada seletuskirja seoses sisejuurdluse läbiviimisega. Nagu juba öeldud, tuvastati PRIA-s 22.12.2010 toimunud koosolekul lõplikult E-fauditi aruandes tehtud vead ning ostetud koguse ja Euroopa Komisjonile esitatud koguse hinnavahe suuruses 151 800,74 eurot. PRIA sisejuurdluse 17.01.2011 aruanne tuvastas, et konkreetne viga tekkis PRIA arengutoetuste osakonna turukorraldusbüroo peaspetsialisti Mirjam Nurmla tegevuse tagajärjel. TDVS § 6 lg 1 ütleb, et distsiplinaarkaristus tuleb määrata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates 6 päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Kuna distsiplinaarkaristus määrati PRIA peadirektori 21.01.2011 käskkirjaga, siis on järgitud eelpool nimetatud ühekuulist tähtaega.
  36. PRIA ei nõustu kaebaja väitega, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja arvestust oleks pidanud alustama 2009 septembrist, mil kaebaja poolt süütegu toime pandi. Kuna enne 22.12.2010 ei olnud lõplikult tuvastatud kas PRIA poolt Euroopa Komisjonile esitatud E-fauditi aruandes oli ikkagi tehtud vigasid ning milline oli nimetatud vigade ulatus, siis ei olnud võimalik tuvastada ka nimetatud vigade tegijat, kes tuvastati sisejuurdluse käigus. PRIA siseauditi osakond tõi oma 26.05.2010 koostatud auditi raportis välja küll teatud ebakõlad Euroopa Komisjonile esitatud E-fauditi aruannetes, kuid seal ei olnud fikseeritud täpseid võimaliku kahju summasid ning seal puudusid ka igasugused viited isikute kohta, kelle tegevuse tulemusena konkreetsed vead aruannetesse sattusid. Ka PRIA arengutoetuste osakonna turukorraldusbüroo poolt koostatud vastuses auditi raportile ei ole nimetatud küsimust üldse puudutatud ning seega mingisugust viga või vea võimalust E-fauditi aruannetes ei tunnistatud. Arvestades eeltoodut ei olnud PRIA-1 enne 22.12.2010 võimalik distsiplinaarmenetlust alustada ning ka distsiplinaarkaristusi määrata. PRIA on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb süüteo toimepanemise päevana vaadata selle tuvastamise päeva, kuna antud kontekstis on kaebaja tegu jätkuva iseloomuga, sest ametiasutusele süülise varalise kahju tekkimise oht on ise vaadeldav kui jätkuva iseloomuga olukord. Lähtudes eeltoodust on distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt. Kohtu põhjendused ja otsus
  37. Vaidlustatud käskkirjaga on Mirjam Nurmla vabastatud teenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 118 alusel. Käskkirja kohaselt heidetakse Mirjam Nurmlale ette teenistuskohustuste jämedat rikkumist ning ametiasutusele varalise kahju tekkimise ohu süülist loomist, mis kvalifitseerub distsiplinaarsüüteoks avaliku teenistuse seaduse § 84 p 1 ja p 2 järgi (tl 10-11). Tulenevalt ATS § 84 p-st 1 on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine ning sama paragrahvi p 2 kohaselt ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine. Vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le 118 lg 2 võib teenistuskohustuste rikkumise eest (§ 84 p 1) vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (ATS § 84 p 2) või vääritu teo eest (ATS § 84 p 3) võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Mirjam Nurmlat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud. Riigikohus on
  38. novembri 2000.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-46-00 asunud seisukohale, et ATS §-dest 118 lg 2 ja 84 p 2 nende koostoimes tuleneb, et avaliku teenistuse seaduse regulatsiooni kohaselt mõeldakse usalduse kaotamise all ametiasutusele süülist varalise kahju tekitamist või niisuguse kahju tekkimise ohu süülist loomist. ATS § 118 lg 2 lubab usalduse kaotuse eest, s.o. ametiasutusele süülise varalise kahju tekitamise või niisuguse kahju tekkimise ohu süülise loomise eest distsiplinaarkorras vabastada ka esmakordse üleastumise korral. Seega on väidetavad distsiplinaarsüüteod kvalifitseeritud õigesti.
  39. Kaebuse esitaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on oluliselt rikutud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 nõudeid distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaegade osas, mis iseenesest tingivad käskkirja ebaseaduslikkuse ning määratud karistuse vältimatu tühistamise. Samuti on kaebaja seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramine on ka sisuliselt ebaõige, kuna faktilised asjaolud viitavad hoopis ametkonnasisese töö korraldamatusele, olulistele puudustele, mida on lubamatult püütud teenistujatele süüks panna. 7
  40. Kohus käsitleb esmalt distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega ja menetluse läbiviimisega seonduvaid muid probleeme ning seejärel distsiplinaarkorras karistamise sisulist põhjendatust.
  41. Väidetav distsiplinaarsüütegu oli toime pandud septembris ja oktoobris
  42. PRIA peadirektori 21.01.2011 käskkirjas nr 5-1/357 märgitakse, et seoses sekkumislaost või müügiga
  43. aasta suvel ilmnesid erinevused Euroopa Komisjonile esitatavates E-Fauditi aruannetes ja PRIA raamatupidamise andmetes. Perioodil september ja oktoober 2009 on PRIA E-Fauditi aruandesse esitanud valed andmed või väärtuse kohta. Viga tulenes sellest, et E-Fauditi aruandesse sisestatavate andmete kokkupanija tegi vea korrigeerides või väärtust madalamaks tegelikust väärtusest. Nimetatud aruannete alustabelid koostas arengutoetuste osakonna turukorralduse büroo peaspetsialist Mirjam Nurmla. Tulenevalt ebaõigete andmete esitamisest PRIA poolt on E-Fauditi süsteemis ostetud või koguse 1152,500 tonni väärtuseks 2 355 673,43 eurot, aga õige väärtus oleks 2 507 476,17 eurot. Tekkinud vahe väärtuseks on 151 800,74 eurot, millise summa näol on tegemist rahaga, mis jääb Euroopa Komisjoni poolt Eesti Vabariigile kompenseerimata, kui ei võimaldata vea parandamist E-Fauditi süsteemis.
  44. Vastustaja on seisukohal, et eksimus ja selle ulatus on lõplikult tuvastatud 22.12.2010 toimunud PRIA töökoosolekul ning sellest tulebki arvestada töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 6 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
  45. PRIA-s viidi läbi sekkumiskokkuostu siseaudit. Siseauditi 26.05.2010 lõppraporti nr 2010001 kohaselt oli auditi eesmärgiks hinnata sekkumiskokkuostu juhtimis- ja kontrollisüsteemi efektiivsust, laolepingute, laoarvestuse ning Euroopa Komisjonile esitatava aruandluse vastavust õigusaktidele. Auditi lõppraport esitati PRIA peadirektorile ( tl 61-71).
  46. Audit hõlmas
  47. märtsist 2009 - 31.detsembrini 2009 läbi viidud või ja lõssipulbri ladustamisega seonduvaid toiminguid. Tähelepanu pöörati antud ajavahemikul kehtinud protseduuridele, kusjuures hinnangu andmise aluseks oleva dokumendina nimetatakse muuhulgas ka arengutoetuste osakonna turukorralduse büroo või/lõssipulbri sekkumiskokkuostu protseduuri (TKP.ATTKBT830, versioon 0006, kinnitatud PRIA peadirektori 16.10.2008 käskkirjaga nr 1-3.1/264). Euroopa Komisjoni teavitamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks viidi läbi laolepingute, raamatupidamisarvestuse ja e-Fauditi aruannete vastavusanalüüs. Nimetatud siseauditi lõppraportis tänatakse hea koostöö eest arengutoetuste osakonna turukorralduse büroo juhatajat Lily Hantsonit ja peaspetsialisti Mirjam Nurmlat.
  48. Audiitori arvamuses (tl 64) märgitakse, et tähelepanekud viitavad sekkumiskokkuostu menetlemist reguleerivate protseduuride puudulikkusele, mille tulemusena esinevad puudused nii laoarvestuse kajastamises raamatupidamises kui ka aruandluses Euroopa Komisjonile. Nimetatud raporti p. 3.1.4 “Vead e-Fauditi aruannetes“ on välja toodud, et septembri aruandes (01/10/08-30/09/09) ning
  49. e-Faudit aruandes on tabel 1 real 004 ostetud kauba väärtuseks 2.656.187,17 eurot. Võrreldes augusti aruandega (2.826.159,20 eurot) näidatakse kauba väärtust 169.974,03 euro võrra väiksemana. Vastavalt e-Faudit aruande koostamise põhimõttele esitatakse tabel 1 real 004 andmed kõikide antud perioodil kokku ostetud koguste ning sellele vastava väärtuse kohta. Lõppraportis juhitakse tähelepanu sellele, et EK-le esitatud vigaste aruannete tõttu on risk, et EK kompenseerib tehtud kulutusi tegelikkusest väiksemas ulatuses (tl 67 pöördel ja tl 68).
  50. Seega oli asjaolu, et E-Fauditi aruannetes esinevad vead, millega kaasneb varalise kahju tekkimise oht (tehtud kulutuste tegelikkusest väiksemas ulatuses kompenseerimine EK poolt), PRIA juhtkonnale teada juba 26.05.2010 koostatud siseauditi lõpparuandest. 8
  51. Riigikohus märgib
  52. aprilli 1997.a. lahendis nr 3-3-1-11-97, et teenistussuhete olemusest tuleneb, et ülemus peab kontrollima alluvate tegevust ja olema suuteline andma sellele õiguslikku hinnangut.
  53. E-Fauditi aruannetesse sattunud vigade tekkepõhjuste väljaselgitamiseks ning ohu, et EK kompenseerib tehtud kulutusi tegelikkusest väiksemas ulatuses, vältimiseks alustati sihipärast tegutsemist alles
  54. aasta lõpul, so väidetavate rikkumiste toimepanemisest (september ja oktoober 2009) üle aasta möödudes ning kuus kuud peale vigade väljatoomist 26.05.2010 siseauditi lõppraportis. Vigade ja võimaliku kahju tekkimises süüdiolevate isikute väljaselgitamisega tegeleb esmakordselt alles 2011.a. jaanuaris läbiviidud sisejuurdlus. Vastustaja poolt viidatud 22.12.2010 toimunud PRIA töökoosolekul on küll täpsustatud erinevused E-Fauditi ja PRIA raamatupidamise andmetes, kuid koosoleku protokollist ei selgu, millest siis ikkagi olid tingitud vead aruandluses ning kas vead olid tekkinud kellegi süüteo tagajärjel. Seega on põhjendamatu vastustaja väide, et sellest töökoosolekust tulebki arvestada töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 6 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. Asjaolu, et viga E-Fauditi aruandluses on tekkinud ühest küljest inimliku eksimuse, aga samuti tööprotseduuride üldsõnalisuse tõttu on tuvastatud alles 17.01.2011 koostatud sisejuurdluse aruandes. PRIA arengutoetuste osakonna juhataja möönab selles aruandes, et TKB juhataja Lily Hantsoni ja TKB peaspetsialisti Mirjam Nurmla tegevus tekkinud olukorra kontekstis ei olnud korrektne ja see võib PRIA-le kaasa tuua ebasoovitavaid ning olulise tähtsusega negatiivseid tagajärgi. Märgitakse, et nimetatud teenistujad ei ole oma teenistuskohustusi täitnud nõuetekohaselt. Milles täpsemalt seisnes Mirjam Nurmla tegevuse ebakorrektsus tekkinud olukorra kontekstis ning tema teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine sisejuurdluse aruandes välja ei tooda. (tl 12-15).
  55. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Sama sätte lõige 2 kohaselt inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemustega tõendatud süüteo eest võib karistada distsiplinaarkorras aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemisest, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemuste vormistamise päevast. Kuna väidetav distsiplinaarsüütegu on toime pandud septembris ja oktoobris 2009 ning distsiplinaarkaristus on määratud alles 21.01.2011.a, on rikutud nii töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg-s 1 kui ka lg-s 2 sätestatud tähtaegu. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegade rikkumine toob igal juhul kaasa PRIA peadirektori 21.01.2011 käskkirja nr 5-1/357 täielikult seadusevastaseks tunnistamise ja määratud karistuse tühistamise.
  56. Kohus peab vajalikuks osundada ka teistele olulistele menetlusnõuete rikkumistele kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramisel.
  57. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et distsiplinaarasja menetlemine peab toimuma kooskõlas nii seaduses sätestatud menetlusreeglite kui üldiste menetluspõhimõtetega. Isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Ametniku õigus olla distsiplinaarkaristuse määramise menetluses ära kuulatud tuleneb ka haldusmenetlust reguleerivatest sätetest ning haldusmenetluse põhimõtetest. 9 Riigikohtu halduskolleegium rõhutab 02.05.2005.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-10-05, et eriline tähendus on isiku ärakuulamisel ja distsiplinaarmenetluse korrektsel läbiviimisel iseäranis juhtudel, kui karistuseks valitakse teenistusest vabastamine. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-74-03 leidnud, et isiku ärakuulamata jätmist tuleb pidada oluliseks menetlusveaks, mis suure tõenäosusega võis takistada süütegude toimepanemise ja toimepanija isikuga seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist karistuse mõistmisel. 10.12.2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-10 märgib Riigikohtu halduskolleegium, et distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte tutvustamine on üks distsiplinaarmenetluse toiming, millega antakse menetlusalusele isikule teavet vähemalt juhtumi osas välja selgitatud asjaolude, kogutud tõendite ning etteheidetava teo kvalifikatsiooni kohta. Sellega luuakse isikule võimalus enne distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist ja karistuse määramist esitada juurdluse käigus välja selgitatu pinnalt omapoolseid vastuväiteid ja seisukohti. Distsiplinaarvastutuse kohaldamise puhul peab ärakuulamine toimuma enne karistuse määramist.
  58. Käesoleval juhul pole Mirjam Nurmlalt teavitatud tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest, talle ei ole enne distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist distsiplinaarjuurdluse (sisejuurdluse) kokkuvõtet tutvustatud (kokkuvõte anti talle koos karistuse määramise käskkirjaga 21.01.2011), temalt pole distsiplinaarmenetluse käigus võetud kirjalikku seletust ning asja materjalidest ei nähtu, et talle oleks antud muul viisil võimalus oma seisukohtade avaldamiseks või tõendite esitamiseks.
  59. Neid rikkumisi tuleb kohtu arvates pidada antud juhul olulisteks menetlusvigadeks, mis takistasid süütegude toimepanemise seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist karistuse määramisel. Seetõttu on need menetlusvead aluseks vaidlustatud käskkirja seadusevastaseks tunnistamisele ning määratud distsiplinaarkaristuse tühistamisele.
  60. Kohtu veendumusel ei saa distsiplinaarmenetluse käigus võetud seletusena ega isiku ärakuulamisena käsitleda kaebuse esitajale turukorralduse büroo juhataja poolt 03.01.2011 saadetud e-kirja ja Mirjam Nurmla vastust sellele (tl 24). E-kirjas palub büroo juhataja seoses sisejuurdlusega kaebuse esitajalt järgnevaks hommikuks selgitust, miks on tekkinud situatsioon, kus 2010-sse ladustamisaastasse üle kantud või keskmine väärtus on vale ning Mirjam Nurmla edastab vastava selgituse samuti e-kirjaga. Isiku distsiplinaarmenetluse käigus ärakuulamine eeldab, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetluse, teda on teavitatud selle põhjusest ja asjaoludest.. Turukorralduse büroo juhataja poolt M. Nurmlale saadetud e-kirjast ei selgu, mis asjaoludel sisejuurdlust teostatakse, selles kirjas ega ole ühtegi viidet selle kohta, et M. Nurmla suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus. Järelikult ei saa seda e-kirjavahetust käsitleda isiku ärakuulamisena distsiplinaarmenetluse raames. .
  61. Kohus nõustub kaebajaga, et distsiplinaarkaristus on määratud ebaõigesti. Kohtu arvates ei ole PRIA tuvastanud Mirjam Nurmla süülist teenistuskohustuste rikkumist ja ametiasutusele (Eesti riigile) varalise kahju tekkimise ohu süülist loomist.
  62. Ametniku distsiplinaarvastutusele võtmise aluseks on isiku süü, mis tuleb tuvastada iga süüks pandava õigusvastase teo suhtes. Antud juhul on üheks süükspandavatest tegudest teenistuskohustuste jäme rikkumine ja teiseks süükspandavaks teoks ametiasutusele varalise kahju tekkimise ohu süüline loomine. Teenistuskohustuste jäme rikkumine seisnes selles, et Mirjam Nurmla kandis E-Fauditi süsteemi edastavate andmete alustabelitesse ebaõiged andmed ostetud või väärtuse kohta. Alustabelitesse kantud andmetest lähtudes edastati Euroopa Komisjonile või sekkumiskokkuostu aruandluses (E-Faudit) ebaõiged andmed, mis võib kaasa tuua selle, et Eesti riigile jäetakse komisjoni poolt kompenseerimata või ostule tehtud tegelikud kulutused 151 800,74 euro suuruses summas. 10
  63. Kaebuses ja kohtus antud selgituste kohaselt puudusid üksikasjalikud juhised E-Fauditisse edastatavate andmete alustabelite koostamiseks. Turukorralduse büroos lähtuti Euroopa Komisjoni määrusest 884/
  64. Määruses sätestatust lähtudes kandis kaebuse esitaja EFauditisse tabel 1 real nr 004 ostetud või koguse väärtuse. Kogu lattu saabunud või väärtusest on alustabeli täitmisel maha arvatud tagasi lükatud või koguste väärtus. Tagasi lükatud või tähendab, et või kvaliteet ei vastanud nõuetele ning viidi laost välja. See väärtus on saadud pakkumistest koostatud Excel koondtabelist.
  65. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud endine arengutoetuste osakonna turukorralduse büroo juhataja Lily Hantson kinnitas, et alustabelite koostamisel lähtus büroo Euroopa Komisjoni määruses 884/2006 sätestatust. Mirjam Nurmla tegutses täpselt nii nagu määrus ette näeb. Mirjam Nurmlale temal otsese ülemusena etteheiteid ei olnud. Nüüdseks on selgunud, et määrus ja Euroopa Komisjoni programm on omavahel vastuolus. Programm tahab lattu võetud koguseid, mitte ostetud koguseid. Programm nõudis üht, TKB tegi Euroopa Komisjoni määruse järgi teist. Programmiga tutvumata ei olnud võimalik seda viga välja selgitada. Mirjam Nurmla ei olnud tuttav Euroopa Komisjoni programmiga, kuna TKB-l puudus programmile juurdepääs. TKB-s kehtivas protseduuris oli kirjas, millal andmed esitatakse, juhendis oli kirjas, et lähtume Euroopa Komisjoni määrusest. Mirjam Nurmla ei saanud protseduure määruse vastaselt täiustada.
  66. Audiitori arvamuses (26.05.2010 koostatud siseauditi raport nr 2010-001) juhitakse tähelepanu sellele, et EK-le esitatakse vigaseid aruandeid juhtimis- ja kontrollisüsteemi puuduste tõttu ning et PRIA raamatupidamisarvestuses puudub detailne ülevaade sekkumisvarudest, samuti osundatakse sekkumiskokkuostu menetlemist reguleerivate protseduuride puudulikkusele, mille tulemusena esinevad puudused nii laoarvestuse kajastamises raamatupidamises kui ka vead aruandluses Euroopa Komisjonile. Auditis soovitatakse sisse viia süsteem, mille kohaselt on EFauditi aruandluse jaoks vajalikke andmeid võimalik pärida raamatupidamissüsteemist PRIAX ning andmete korrektsuse kontrolliks viiakse regulaarselt läbi e-Fauditisse esitatavate andmete võrdlusi PRIAX-iga. Auditist nähtuvalt tekkis võimalus pärida PRIAX-ist andmeid E- Fauditi alustabelisse alates 01.06.2010( tl 68).
  67. Ka 17.01.2010 koostatud sisejuurdluse kokkuvõttes on asutud seisukohale, et viga tekkis erinevate asjaolude kokkusattumise tõttu - inimliku eksimuse, samuti PRIA tööprotseduuride üldsõnalisuse tõttu. Sisejuurdluse kokkuvõttes on nenditud, et hädavajalik on täpsustada võimalikke kontrolli kohti ja tööprotsessi loogilisust kolme menetluse poole (turukorralduse büroo, statistika ja analüüsi büroo ja raamatupidamise büroo) vahel, hoidmaks ära probleeme.
  68. PRIA on kirjalikus vastuses ning kohtuistungil asunud seisukohale, et vastavalt ametijuhendile oli (kõiki olukordi ettenägeva) protseduuri väljatöötamine Mirjam Nurmla ametikohustus ning selle on ta jätnud täitmata. Sellega seoses peab kohus vajalikuks märkida, et vastavad protseduurid töötas kaebuse esitaja välja ning PRIA juhtkond on need aktsepteerinud (protseduur kinnitatakse PRIA peadirektori käskkirjaga vt tl 18). Samas nähtub eelnevast analüüsist, et Euroopa Komisjonile esitatavas aruandluses vigade tekkimise põhiliseks põhjuseks oli mitte niivõrd TKB-s rakendatava protseduuri puudulikkus, vaid eelkõige kontrollisüsteemi puudulikkus PRIA-s ja PRIA erinevate struktuuriüksuste töö omavaheline koordineerimatus. Kohtu arvates ei saa aruandluses vigade vältimist tagava kontrollisüsteemi puudumist panna süüks turukorralduse büroo peaspetsialistile ning tema ülesandeks ei ole ka osakondadevahelise töö koordineerimine. 11 Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes ATS § 160 lg-test 3 ja 5 tunnistab kohus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 21.01.2011 käskkirja nr 5-1/357 täielikult seadusevastaseks ja tühistab eelnimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse. Vastavalt ATS § 160 lg-le 4, kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise või üleviimise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Antud juhul kuulub Mirjam Nurmla teenistusse ennistamisele. Menetluskulud Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse PRIA-lt õigusabikulude väljamõistmiseks summas 130 eurot ning Mirjam Nurmla ja Rein Pärteli vahel sõlmitud töövõtulepingu õigusabiteenuse osutamiseks (tl 60). Õigusabikulude tasumist kinnitavat dokumenti kohtule ei esitatud. Vastavalt Riigikohtu senisele praktikale ei ole ainuüksi kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude tegelikku tasumist (vt
  69. märtsi
  70. a otsus asjas nr 3-3-1-5-08, p 18). Seetõttu ei ole menetluskulude väljamõistmine võimalik (HKMS § 93 lg 1). Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Mai Saunanen Tamara Hristoforova Roby Koik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.