3-11-929/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-929 Otsuse kuupäev 30.05.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Pavel Hissamutdinov´i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 640 eurot (10 000 krooni) nõudes seoses 02.12.2010.a jalutusboksis jalutamisel koos suitsetajatest jalutajatega (P. Hissamutdinov ei suitseta). Asja läbivaatamise kuupäev 10.05.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Pavel Hissamutdinov. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 29.06.2011. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 02.12.2010.a Tartu Vanglas toimunud jalutuskäigul paigutati kinnipeetav Pavel Hissamutdinov jalutama jalutusboksi, mis on mõeldud suitsetajatest jalutajatele. P. Hissamutdinov ei suitseta. Kaebaja esitas Tartu Vanglale 01.02.2011.a kahjunõude, milles taotles 659 euro suuruses summas hüvitist temale tervisekahjustuse tekitamise eest, mis tekkis 02.12.2010.a jalutamisest jalutusboksis, kus on kinnipeetavatel lubatud ka suitsetada. Tartu Vangla direktori 04.04.2011.a otsusega nr 3-30/31-1 jäeti kaebaja kahjunõue rahuldamata, kuna kaebajale mittevaralise kahju tekkimine tervisekahjustamise näol ei leidnud tõendamist. 12.04.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse P. Hissamutdinovi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 650 eurot (10 000 krooni), sest suitsetajate jalutusboksis jalutamisega tekitati kaebajale tervisekahjustusi. 10 000 krooni teeb ümardades 640 eurot. Tartu Halduskohtu 18.04.2011.a kohtumäärusega võeti P. Hissamutdinovi kaebus mittevaralise kahju nõudes summas 640 eurot (10 000 krooni) menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt ei ole P. Hissamutdinov nõus Tartu Vangla 04.04.2011.a otsusega nr 330/31-1 ning nõuab talle tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja leiab, et vangla vabandused ei ole küllaldased ning, et valvur I. Kokk tekitas sihilikult kahju tema tervisele, kui viis teda suitsetajate jalutusboksi. Kaebaja hoiatas I. Kokk´a, et ta on mittesuitsetaja ning see on igal pool fikseeritud, kuid see ei mõjutanud I. Kokk´a ja tema hooletuse pärast oli P. Hissamutdinov sunnitud terve tunni jooksul olema passiivne suitsetaja, mis mõjus ägedalt tema tervisele. Kaebaja pöördus pärast juhtunut korrapidaja poole ja palus kutsuda arsti, kuid arsti ei tulnud. Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et on alates 2009.a mittesuitsetaja. Kui juhtus intsident, mille kohta ta kaebuse esitas, siis ta hoiatas valvureid, et sellega on juba varem probleeme olnud ja vangla administratsioon on sellepärast korduvalt vabandanud. Vanglas on jalutamiseks umbes 25-30 boksi, need asuvad vangla territooriumil vabas õhus, so väljas ja on lukustatud. Selles sektsioonis, kus kaebaja asub, on kõik boksid lukustatud. E2 sektsioonis on jalutusboksid umbes 3 x 5 meetri suurused, seinad on betoonist. Kinnipeetavad viiakse konvoiga jalutusboksi, boks pannakse kinni ja tunni aja pärast tullakse järgi. Boksis on korraga kaks inimest. 02.12.2010.a oli kaebaja boksis üksinda. Jalutusboksi seina kõrgus on umbes 2,5 m, katust peale ei ole, on rest, mille tihedus on umbes 10 x 10 cm. Läbi resti on näha taevast. 02.12.2010.a tuli suitsu lõhna igalt poolt kõrvalboksidest. Kui anti välja vangla direktori käskkiri selle kohta, et mittesuitsetajad jalutavad mittesuitsetajate jalutusboksis ja suitsetajad suitsetajate jalutusboksis, siis jaotati need jalutusboksid ära. Jalutusboksid on märgistatud tabeliga, kas on suitsetajate või mittesuitsetajate jalutusboks. Suitsetajate jalutusboksis on suitsetajate jaoks tuhatoos. Kui isik ei suitseta, siis viiakse ta suitsetajatest võimalikult kaugele, so teise otsa, et ei tunneks suitsu lõhna. Kaebaja viidi aga 02.12.2010.a suitsetajate jalutusboksi ja seal oli keegi eelnevalt suitsetanud. Enne seda, kui nad sisenesid, ütles P. Hissamutdinov valvurile, et ta ei suitseta ja teda tuleb viia teise boksi, kuid valvur ei teinud sellest välja. Ümber kaebaja boksi igal pool suitsetati ning sellest talle piisas, et tal hakkas halb. Võrgu kaudu tuleb nikotiinilõhn jalutusboksi, kui kõrval boksis suitsetatakse. Tuul muutub ja suitsulõhn satub ka sinna boksi, kus on kaebaja. Tänaval möödutakse suitsetajast kiirest ja lõhn haihtub. Vanglas on aga praegu nii, et kinnipeetavad saavad suitsetada ainult jalutusboksis ja see tund, mis nad jalutavad, kulutavad nad ainult suitsetamisele, sest kui nad tagasi lähevad, siis võetakse suitsud ära. Kaebaja nõuab 640 eurot seoses sellega, et tema tervisele tekitati kahju. Ta kutsus arsti, kuna tal oli süda paha ja halb olla, kaebajal on ka kroonilisi haigusi. Arst ei saanud tema juurde tulla. Kaebaja on olnud suitsetaja alates 13 eluaastast, praegu on 30 aastane. 2,5 aastat ei ole ta suitsetanud. Nüüd, kui kaebaja tunneb natuke suitsu lõhna, hakkab tal kohe väga halb, seega proovib ta vältida vähestki kokkupuudet suitsetajatega. P. Hissamutdinov palub kohtul Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju summas 640 eurot talle tervisekahjustuste tekitamise eest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et Pavel Hissamudtinovi kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 02.12.2010.a võimaldati kaebajale jalutuskäik värskes õhus ning ta paigutati jalutusboksi, mis on Tartu Vangla poolt märgitud territooriumiks, kus on kinnipeetavatel isikutel soovi korral võimalik suitsetada. Samas jalutusboksis ei viibinud kaebajaga samaaegselt ühtegi teist kinnipeetavat, kes oleks seal sel ajal suitsetanud. 2 Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Tegemist on lõpliku loeteluga ning ühelgi muul juhul mittevaralise kahju rahaline hüvitamine kõne alla ei tule. Mittevaralise kahju tekkimist peab tõendama kannatanu ning seda selliselt, et vajaduse korral saaks kohus hinnata, kas mittevaralise kahju tekkimine oli vaidlusaluses olukorras tõenäoline. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tuleb eelkõige tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud, kas toiming, mille tagajärjel on kaebajale kahju tekkinud on sooritatud avalikõiguslikus suhtes ning kas toiming on olnud õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest on puudu, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Vastustaja on seisukohal, et ei ole kaebaja õigusi jalutuskäigu korraldamisega rikkunud ning kaebajale ei ole mittevaralist kahju sellega seoses tekkinud, mistõttu puudub seaduslik alus kaebaja kahjunõude rahuldamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg 3 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust enda juures hoida tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Tubakatooted ja suitsetamistarbed võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. VangS § 105 lg 21 punkti 2 kohaselt sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava päevakava ja punkt 14 kohaselt muud reguleerimist vajavad asjaolud. Tartu Vangla Kodukorra p 12.5.1 kohaselt on kinnipeetavate isikute suitsetamise kohad Tartu Vanglas jalutusaias vastava märgisustusega alad ning vastava märgisustusega jalutusboksid. Nimetatud sätetest tuleneb vanglale kohustus tagada kinnipeetavale võimalus jalutada üks tund värskes õhus ning võimaldada suitsetaval kinnipeetaval soovi korral suitsetada jalutuskäigu ajal selleks vangla poolt ettenähtud kohtades. Samas ei tulene nimetatud sätetest vanglale keeldu paigutada jalutusboksi, kus kinnipeetaval on lubatud suitsetada kinnipeetav, kes ei suitseta ning seega ei ole vastustaja kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Ilmselgelt ei ole tõenäoline, et isikule, kes viibib ühe tunni jooksul värskele õhule avatud jalutusboksis, kus on küll varasemalt teised kinnipeetavad suitsetanud, aga kust suits ise on haihtunud, võib sellega kaasneda tervisekahjustuse tekkimine. Jalutusboksis olev suitsetamisele järgnev lõhn võib olla küll mittesuitsetajale ebameeldiv aga kindlasti mitte tervist kahjustav. Passiivse suitsetamisega on tegemist siis, kui mittesuitsetav isik viibib samaaegselt ühes ruumis suitsetava isikuga ning hingab sisse teise poolt suitsetatava tubaka suitsu. Sellisesse olukorda ei ole vastustaja kaebajat pannud, mistõttu puudub igasugune alus süüdistada vanglat selles, et kaebaja oli tunni aja jooksul sunnitud olema passiivne suitsetaja. 3 Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Pavel Hissamudtinovi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Toimiku materjalidega ja kaebaja ütlustega on kindlaks tehtud, et kaebaja jalutas 02.12.2010.a üksinda ühe tunni jooksul jalutusboksis, mis oli avatud värskele õhule ning kus suitsetajatel oli jalutamise ajal lubatud suitsetada. Kaebaja kinnitas, et ta jalutas boksis üksinda ja et ta ei suitseta ning seoses sellega on ta tundlik suitsu lõhna suhtes ja väldib kokkupuudet suitsetajatega. Kaebaja leiab, et tema õigused on rikutud sellega, et teda viidi jalutama jalutusboksi, kus jalutavad suitsetajad ja kõrvalboksides viibisid suitsetajad, kes seal jalutasid ja suitsetasid ning temani tuli nikotiinilõhn. Kaebaja leidis, et ta hingas passiivselt suitsulõhna, sai seetõttu tervisekahjustuse ja nõuab selle eest 640 eurot. Kohus leiab, et VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldas vangla kaebajale jalutuskäigu värskes õhus vähemalt ühe tunni päevas ja kaebaja jalutas 3 x 5 m suuruses jalutusboksis, mis asub Tartu Vangla territooriumil ning on piiratud betoonseintega, mille kõrgus on 2,5 m. Jalutusboksil katust peal ei ole, on rest, mille tihedus on 10 x 10 cm ja läbi resti on näha taevast. Kohus leiab, et sellises jalutusboksis on värske õhu liikumine praktiliselt sama, mis tänaval. Tartu Vangla Kodukorra p 12.5.1 kohaselt on kinnipeetavate isikute suitsetamise kohad Tartu Vanglas jalutusaias vastava märgistusega alad ning vastava märgistusega jalutusboksid. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tuleneb vanglale kohustus tagada kinnipeetavale võimalus jalutada üks tund värskes õhus ning võimaldada nendele kinnipeetavatele, kes suitsetavad, soovi korral suitsetada jalutuskäigu ajal selleks vangla poolt ettenähtud kohtades. Kohus leiab, et jalutusboksides on tehtud märge suitsetajate jalutusboksi ja mittesuitsetajate jalutusboksi kohta selleks, et legaliseerida suitsetamine selleks ettenähtud kohas. Nimetatud sättest ei tulene vanglale keeldu paigutada jalutusboksi, kus jalutavad suitsetajad saavad suitsetada, teist kinnipeetavat, kes ei suitseta, kui samal ajal ei viibi boksis suitsetajat. Kohus leiab, et kaebaja tõlgendab Tartu Vangla Kodukorra p-i 12.5.1 vääralt ja leiab ekslikult, et tal on subjektiivne õigus jalutada kohas, kus suitsetamine ei ole üleüldse lubatud. Kohtu arvates ei ole vangla sellega, et kaebaja jalutas jalutusboksis, kus on lubatud suitsetada ja kus asus tuhatoos, rikkunud kaebaja õigusi. Sellega, et kaebaja jalutusboksi kõrvalboksides jalutasid teised kinnipeetavad, kes intensiivselt suitsetasid ja kaebaja tundis oma boksis nikotiini lõhna, ei ole vangla samuti rikkunud kaebaja õigusi. Kohus möönab, et kaebaja võis tunda suitsu lõhna, kuid seda ei saa käsitleda passiivse suitsetamisena, sest tegemist ei ole suitsetajaga ühes ruumis viibimisega. On tuvastatud, et jalutusboks on avatud õhuga ruum, kus värske õhk pidevalt ja loomulikult vahetub (eriti detsembris, kus külmad õhumassid liiguvad). Kaebaja oli jalutusboksis üksinda, suitsetajad koos temaga ühes boksis ei viibinud. Kui kõrvalboksides olid suitsetajad, siis avatud õhuga boksides õhk pidevalt vahetus ja seinte 2,5 m kõrguse puhul ei saanud suits kuidagi kõrvalboksidest tulla kaebaja boksi, vaid õhk tõstis suitsu üles. Ei saa väita, et kaebaja ei tundnud suitsu lõhna kõrvalboksidest, kuid rohkem kui ebameeldivuseks, seda nimetada ei saa. Kaebaja ei ole tõendanud ja ei ole tõenäoline, et ta sai tervisekahjustuse, kui ta 02.12.2010.a ühe tunni vältel jalutas jalutusboksis, mis asus jalutusboksi kõrval, kus suitsetati. 4 Ei ole tõendatud, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja õigusi ega see, et kaebajale oleks tekitatud eelnimetatud asjaoludel tervisekahjustus. Ei ole tõendatud, et kaebajal oleks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt õigus saada mittevaralist kahju. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 5