TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-582 Otsuse kuupäev 31.05.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Valdo Mitrovskise (Mitrovskis) kaebus Tartu Vangla 07.01.2011 käskkirja nr 1-4/58 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 26.05.2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - Valdo Mitrovskis ja vastustaja - Tartu Vangla esindaja Tiiu Miller Resolutsioon Jätta Valdo Mitrovskise kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 31.maist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 30.juunil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla 02.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2764 määrati Valdo Mitrovskis vangla majandustööle abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 03.12.2010 kuni 03.03.2011 töötasuga tunnis 9.90 krooni (tl 22). V.Mitrovskis tutvus käskkirjaga 03.12.2010, kuid keeldus sellele alla kirjutamast. Nimetatud haldusakti tööle määramise kohta V.Mitrovskis vaidlustanud ei ole. 08.12.2010 kella 18:30 ajal andis vanglateenistuse ametnik V.Mitrovskisele korralduse asuda tööle koristajana eelvangistushoone kuuendas sektsioonis, kuid kinnipeetav eiras vanglaametniku seaduslikku korraldust asuda tööle. Tartu Vangla 07.01.2011 käskkirjaga nr 1-4/58 karistati kinnipeetav V.Mitrovskist distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse § 37 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.
- nõuete süülise rikkumise eest. V.Mitrovskise rikkumine seisnes selles, et 08.12.2010 kella 18.30 ajal ei allunud ta vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana eelvangistushoone kuuendas sektsioonis. V.Mitrovskis esitas Tartu Vanglale 27.01.2011 vaide. Tartu Vangla jättis 23.02.2011 vaideotsusega nr E5 73-1 V.Mitrovskise vaide rahuldamata, leides, et käskkirja andmine oli õiguspärane. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS V.Mitrovskis esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla 07.01.2011 käskkiri nr 1-4/58 tühistada. Kaebaja väidab, et ta ei kuulnud valvuri korraldust, kuna ta sel ajal, kui valvur teda tööle kutsuma tuli, palvetas. Kaebaja leiab, et teda on karistatud distsiplinaarkaristusega, mis on aga seadusega keelatud, kuna VangS §-d 37-39 ei sätesta, et tööst keeldumise korral on võimalik kohaldada distsiplinaarkaristust. Kaebaja märgib, et koristaja töö alandab tema kui mehe väärikust ning ta ei pea seda tööks. Kaebaja leiab, et ta võib teha tööd, kuid töö ei tohi olla vastuolus tema põhimõtetega, on meeldiv ja naudingut pakkuv ega alanda tema väärikust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebaja toime pannud distsipliinirikkumise ning vastustaja on kaebajat karistanud õiguspäraselt. Kaebaja on süüdimõistetu ja kannab karistust kohtu süüdimõistva otsuse alusel, järelikult tuleneb tema töökohustus VangS §-st 37 lg
- Vastustaja väidab, et kaebaja kuulis korraldust ning sai sellest aru ning hilisemad väited korralduse mittekuulmise kohta on ümber lükatud kaebaja enda varasemalt antud selgitustega. Kaebajale anti korraldus selleks pädevust omava isiku poolt, kaebaja sai temale antud korraldusest aru, see ei kohustanud toime panema õigusrikkumist ning kaebajal oli kohustus korraldus täita. Samuti ei ole kaebaja väited palvetamise kindlate kellaaegade ning kordade kohta tõsiseltvõetavad, kuna distsiplinaarmenetluse käigus on korduvalt kontrollitud kaebaja enda poolt määratud palvetamise kellaaegadest kinnipidamist, kuid kaebaja ei ole neid enda poolt kehtestatud reegleid järginud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletuse, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta artikkel 105.2 sätestab õiguse nõuda kinnipeetavatelt, kes ei ole jõudnud pensioniikka, töötamist vastavalt nende füüsilisele ja vaimsele seisundile, mille määrab kindlaks arst. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 4 lõige 3 kohaselt ei hõlma mõiste „sunniviisiline või kohustuslik töötamine“ töid, mida harilikult vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 5 sätetele nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. Sundtööd võib nõuda ka „tavalise kodanikukohustuse“ osana ning kõigilt kinnipeetavatelt. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 29 teine lause võimaldab erandina kohaldada sundi töö osas, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. VangS § 37 lg 1 piirab kooskõlas PS § 29 lõikega 2 kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Kui vanglal on pakkuda 2 kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema vaba valikuga või mitte. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus välistab sunnitöö määratlusest kinnipeetavate töö, nähes artikli 4 lõikes 3 ette, et konventsiooni mõistes sunniviisiline või kohustuslik töötamine ei hõlma töid, mida harilikult vastavalt konventsiooni artiklile 5 nõutakse kinnipidamisel või kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast järeldub, et kinnipeetavatelt töötamise nõudmine on õigustatud, kui see teenib nende ühiskonda taasintegreerimise eesmärki. Asja materjalidest nähtuvalt andis Tartu Vangla vanglateenistuse ametnik 08.12.2010 kella 18:30 ajal kaebajale seadusliku korralduse asuda tööle eelvangistushoone kuuendas sektsioonis koristajana, kuid kaebaja eiras ametniku korduvaid seaduslikke korraldusi, põhjendades, et ei saa tööle minna, kuna jumal on tähtsam kui kõik muu (tl 19). Kaebaja väide, et ta ei kuulnud ametniku korraldust asuda tööle, kuna ta palvetas sel hetkel, on paljasõnaline ja ei leidnud kohtus tõendamist. Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega, et talle määratud karistus on vastuolus seadusega, kuna ta ei ole keeldunud vangla poolt pakutud tööst. Kaebaja sooviks tööd, mis ei alandaks tema väärikust ja on meeste töö ning mille eest saaks palka, mis võimaldaks täita temale suunatud rahalisi nõudeid. Riigikohtu halduskolleegium leidis oma 01.03.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Riigikohus asus seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine on õigustatud ainult juhul, kui see vastab tühise haldusakti tunnustele. Antud juhul anti kaebajale korraldus selleks pädevust omava isiku poolt, kaebaja sai temale antud korraldusest aru, see ei kohustanud toime panema õigusrikkumist ning korraldust oli võimalik täita. Seega ei vastanud kaebajale antud korraldus tühise haldusakti tunnustele ning kaebajal oli kohustus korraldus täita. Kohtu arvates ei tähenda asjaolu, et kaebaja palvetas, seda, et ta ei saaks töötada, arvestades, et ükski usuline konfessioon ei näe ette palvetamist kuuel korral päevas ja ei sea olulisi piiranguid töötamiseks. Samas on distsiplinaarmenetluse käigus korduvalt kontrollitud kaebaja palvetamisest kinnipidamist, kuid kaebaja ei pea kinni enda poolt määratletud palvetamiseks ettenähtud aegadest, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kaebaja väited palvetamise kindlate aegade ning kordade kohta tõsiseltvõetavad. Pigem on kohtu jaoks usutavad kaebaja väited selle kohta, et talle ei meeldi koristustööd, sest need alandavad tema kui mehe väärikust. Ta ei pea koristaja tööd mingiks tööks, sest selle eest ei saa väärilist palka. Kohus on seisukohal, et kaebaja isiklikud arusaamad tööst ei anna aga alust töökohustusest vabastamiseks ega usulised veendumused tööst keeldumiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et tööle asumata jätmisega rikkus kaebaja VangS § 37 lõikest 1 tulenevat töökohustust. VangS § 63 lg 1 sätestab, et vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib määrata distsiplinaarkaristuse. Seega oli vastustajal VangS § 63 lõikest 1 alus distsiplinaarkaristuse määramiseks ja kuna ükski kaebuses toodud asjaolu ei anna alust distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamiseks, siis jätab kohus Valdo Mitrovskise kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3 4