← Eesti

3-10-1869/39

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1869 Otsuse kuupäev

  1. mai 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kersti Lõuki (Lõuk) kaebus Vastse-Kuuste Vallavalitsuse 11.09.
  2. a korralduse nr 86, 17.09.
  3. a korralduse nr 135, 16.11.
  4. a korralduse nr 164 ja 17.05.
  5. a korralduse nr 66 õigusvastasuse tuvastamise ning VastseKuuste Vallavalitsuselt varalise kahju summas 164 900 krooni (10 539, 03 eurot) hüvitamise nõudes
  6. mai 2011 Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Edasikaebamise kord
  7. Jätta kaebus rahuldamata.
  8. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  9. juunini
  10. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  11. Vastse-Kuuste Vallavalitsuse 11.09.
  12. a korraldusega nr 86 määrati Vastse-Kuuste alevikus asuva elamu nr 2 korrastamise või kõrvaldamise tähtpäevaks
  13. oktoober
  14. Elamus olevad kaheksa korterit kui vallasasja kuulusid erinevatele eraõiguslikele isikutele. Korralduse põhjenduste kohaselt on elamule
  15. a tehtud ehitusekspertiis, mille tulemusena jõudis ekspert järeldusele, et hoone renoveerimine on majanduslikult ebaotstarbekas. Korteriühistu Vastse-Kuuste 2 alustas katuse ehitustöödega
  16. a aprillis, omamata kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusluba.
  17. a jaanuarikuus hävis pool majakatust tormis. Detsembris 2005 esitas KÜ Vastse-Kuuste 2 pankrotihaldur vallavalitsusele avalduse elamule korteriomandi seadmiseks ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks. Vastse-Kuuste Vallavalitsus ei algatanud korteriomandi seadmise protsessi, tuginedes maareformi seaduse (MaarS) § 6 lg-le 31, mille järgi ei käsitata ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Korraldus toimetati korteriomanikele kätte tähitud kirja teel. Haldusakti said kätte kaheksast korteriomanikust viis (kolm kirja tagastati vallavalitsusele ühe kuu möödumisel kirja väljasaatmisest märkega „ei ela antud aadressil“, sh ka Kersti Lõukile saadetud kiri). Tegemist on kehtiva haldusaktiga. 08.05.
  18. a pöördus Vastse-Kuuste Vallavalitsus Tehnilise Järelevalve Ameti poole elamu nr 2 järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusohutuse osakond, tuvastas, et elamu nr 2 ei vasta ehitusseaduse (EhS) § 3 lg-s 1 ja 2 sätestatud nõuetele, on ohtlik inimeste elule ja tervisele ning 12.06.2009.a asus seisukohale, et mõistlikum viis EhS § 40 lg-s 1 sätestatu täitmiseks on hoone lammutada. Vastse-Kuuste Vallavalitsus 17.09.
  19. a korraldusega nr 135 tehti lammutamisettekirjutus ja asendustäitmise hoiatus Vastse-Kuuste alevikus asuva elamu nr 2 täielikuks lammutamiseks. Adressaatidele määrati ettekirjutuse täitmiseks tähtpäev 01.11.
  20. a. Hoiatusena on märgitud, et juhul, kui ettekirjutuse adressaadid ettekirjutust ettenähtud tähtpäevaks ei täida, kohaldab vallavalitsus asendustäitmist. Korraldus saadeti adressaatidele tähitud kirjaga ja tehti 21.09.
  21. a teatavaks vabariiklikus ajalehes Postimees. Vastse-Kuuste Vallavalitsuse 17.09.
  22. a korraldust nr 135 ei ole korteriomanike poolt vaidlustatud, samuti pole seda tühistanud kohus ega kehtetuks tunnistanud haldusakti andja. Lammutamisettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täidetud. 16.11.
  23. a tegi Vastse- Kuuste Vallavalitsus täitekorralduse elamu nr 2 täielikuks lammutamiseks. Korralduse kohaselt on sunnivahendit vahetult rakendavaks isikuks Vastse-Kuuste Vallavalitsuse poolt 12.10.
  24. a väljakuulutatud lihtsustatud riigihanke võitja Wesico Project OÜ. Täitekorraldus saadeti adressaatidele tähitud kirjaga ning avalikustati vabariiklikus ajalehes Õhtuleht 18.11.
  25. a. Täitekorraldust ei ole korteriomanike poolt vaidlustatud, samuti pole seda tühistanud kohus ega kehtetuks tunnistanud haldusakti andja. Wesico Projekt OÜ teostas lepingujärgsed projekteerimis- ja lammutustööd, 08.03.
  26. a allkirjastasid Wesico Projekt OÜ ja Vastse-Kuuste Vallavalitsus akti tööde üleandmisevastuvõtmise kohta summas 154 800 krooni. 17.05.
  27. a andis Vastse-Kuuste Vallavalitsus välja korralduse nr 66 „Asendustäitmise kulude sissenõudmine“, milles nõuti elamu nr 2 korteriomanikelt vastavalt proportsionaalselt neile kuulunud korteri reaalosale sisse asendustäitmise kulud kogusummas 154 800 krooni. Korralduse punktis 1.2 näidatud adressaadi Kersti Lõuki täitedokument avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.05.
  28. a rubriigis „Kohaliku omavalitsuse teated“. Vabatahtliku tasumise tähtaeg oli 30 kalendripäeva täitedokumendi avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Korralduse p-s 3 volitatakse asendustäitmise kulude vabatahtlikult tasumata jätmisel adressaatidelt asendustäitmise kulusid sisse nõudma Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal.
  29. 20.07.
  30. a saabus Tartu Halduskohtusse Kersti Lõuki kaebus Vastse-Kuuste Vallavalitsuse 11.09.2006 korralduse nr 86, 17.09.2009 korralduse nr 135, 16.11.2009 korralduse nr 164 ja 17.05.
  31. a korralduse nr 66 õigusvastseks tunnistamiseks. 2 31.10.
  32. a esitas Kersti Lõuk Tartu Halduskohtule Vastse-Kuuste Vallavalitsuse vastu korteriomandi lammutamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude summas 164 900 krooni, mis registreeriti Tartu Halduskohtus uue haldusasjana nr 3-10-
  33. Tartu Halduskohtu 23.11.
  34. a määrusega võeti kaebus menetlusse ja haldusasjad 3-10-2793 ja 3-10-1869 liideti ühte menetlusse. Kaebuse põhjendused ja taotlused
  35. Kaebaja sõnul toimus ehitise nr 2 lammutamine olukorras, kus mitmed nimetatud ehitises kortereid omavad isikud ei olnud teadlikud ettekirjutustest ega asendustäitmise hoiatusest. Isikute omandiõigust rikuti ülimal määral, kuivõrd nende korteriomandid on lakanud eksisteerimast. Korteriomanikel puudus endil võimalus valla ettekirjutuste alusel ehitise korrastamiseks või lammutamiseks, kuivõrd neid ettekirjutustest ei teavitatud. Samal põhjusel puudus neil ka võimalus Vastse-Kuuste Vallavalitsuse korralduste vaidlustamiseks. On ilmne, et vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel vastuvõetud korraldused olid sisuliselt ebaõiged ning nende kättetoimetamisel näitas omavalitsus üles kuritahtlikku hoolimatust.
  36. Ehitise lammutamist puudutavad korraldused on kaalutlusvigadega. Ehitis nr 2 ei olnud ohtlik Vastse-Kuuste aleviku elanikele, samuti puudus oht maja kasutajatele, kuna maja oli ajutiselt elaniketa. Vallavalitsus oleks pidanud rakendama visuaalselt ebameeldivas seisukorras oleva, kuid siiski olulist materiaalset väärtust kujutava ehitise omanike suhtes leebeimat võimaliku sunnivahendit. Ehitise lammutamine tõi kaasa maksimaalse kahju korteriomanike õigustele. Oluline kaalutlusviga muudab omavalitsuse vaidlustatud korraldused ebaseaduslikuks. Haldusaktide tunnistamine õigusvastaseks annab korteriomanikele võimaluse kahjunõuete esitamiseks.
  37. Ehitise nr 2 lammutanud on OÜ Wesico Projekt ei ole vähimalgi määral tõendanud lammutustöödel kantud kulutuste suurust. Kaebajal puudub võimalus hinnata kulutuste vastavust kohalikule keskmisele turuhinnale. Arvestada tuleb ka taaskasutatavate materjalide väärtust, millised on läinud Vastse-Kuuste Vallavalitsuse või OÜ Wesico Projekt valdusesse.
  38. Kaebaja esitas 02.08.
  39. a Vastse-Kuuste Vallavalitsusele taotluse temale kuuluva korteriomandi lammutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Vastse-Kuuste Vallavalitsus jättis 27.09.
  40. a korralduse alusel kaebuse esitaja taotluse rahuldamata. Juhul, kui õigusaktide vormi- ja kaalutlusvead leiavad kohtulikku tunnustamist, palub kaebaja rahuldada nõude õigusvastaste haldusaktide alusel tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Vabariigi Valitsus on sätestanud asendustäitmisel tekitatud kahju hüvitamise kohustuse sõltumata asendustäitmise enese õiguspärasusest. Ehitises Vastse-Kuuste 2 oli moodustatud korteriühistu. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 kohaselt moodustatakse ühistu elamu majandamiseks. Järelikult puudutasid elamu tehnoseisund ning Vastse-Kuuste Vallavalitsuse sellekohased haldusaktid eelkõige kohaliku omavalitsuse ning korteriühistu vahelisi õiguslikke suhteid. Kaebuse esitaja on käsitletav kolmanda isikuna, kes kandis kahju seoses omavalitsuse ning korteriühistu tegutsemise või tegevusetusega. Korteri keskmise turuväärtuse leidmisel on abiks kinnisvaraportaali www.kv.ee pakkumised kohtule esitatava avalduse koostamise hetkel. Pakkumisi korteritele VastseKuuste alevikus on kaks, keskmiseks turuhinnaks on 2 400 krooni ruutmeetri eest. 3 Taotlejale kuulunud korteriomandi suuruseks oli 51 m 2, mis teeb korteri väärtuseks 122 400 krooni. SEB Ühispanga kasuks on kaebajalt ühistu kohustuste katteks väljamõistetud kokku 25 000 krooni. Nimetatud summale lisandub ehituse töövõtulepingu alusel katusetöid teostanud firmale tasutud omafinantseeringu osa, millest taotleja tasus kaks tuhat viissada krooni. Taotleja kulul paigaldati vannituppa uued torud, kraanid ja veemõõtjad. WC-s tehti sanitaarremont, restaureeriti kõik korteri aknad ning alustati tubade kapitaalremondiga. Taotleja kandis korteris tehtud remondiga seoses kulusid 5 000 krooni. Kokku kandis taotleja seoses lammutatud korteriga remondikulusid 32 500 krooni. Taotleja korteris asunud esemete koguväärtuseks hindab kaebuse esitaja 10 000 krooni.
  41. Kohtuistungil esitatud teesides on kaebaja avaldanud seisukohta, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ka juhul, kui kahju tekitati õiguspäraste haldusaktide alusel. Kaebaja viitab oma seisukoha kinnitamiseks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2009 otsusele nr 32-1-123-
  42. Vastustaja vastuväited
  43. Vastustaja leiab, et kõik nimetatud haldusaktid on õiguspärased, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutletud ning vastavad vorminõuetele. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitab, et kaebajale postitati vallavalitsuse 11.09.2006 korraldus nr 86 vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 lg 4 viimasele vallavalitsusele teadaolevale aadressile, millele kaebuse esitaja
  44. aasta novembrikuus palus saata vastuse oma küsimusele elamu nr 2 remondivahendite akti kohta.
  45. Vastustaja vaidleb vastu kaebuse esitaja väitele, et 17.09.2009 korraldus nr 135 ei sisaldanud eeldatavate asendustäitmise kulude suurust ning hüvitamise korda. Nimetatud korralduse punktis 3 olid teatavaks tehtud asendustäitmise eeldatavad kulud ja asjaolu, et vallavalitsusel on õigus asendustäitmise kulud sisse nõuda ettekirjutuse adressaatidelt.
  46. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja väitele, et kaebaja sai vallavalitsuse 11.09.2006 korraldusest nr 86, 17.09.2009 korraldusest nr 135, 16.
  47. 2009 korraldusest nr 164 teada alles 15.
  49. Vallavalitsuse 17.09.2009 korraldus nr 135 avaldati vabariikliku ajalehe Postimees 21.09.2009 numbris. Vastavalt HMS § 31 lg 5 sättele loetakse dokument kättetoimetatuks selle avaldamisega ajalehes. Korralduse nr 135 preambulas oli ära toodud muu hulgas ka asjaolu, et Vastse-Kuuste Vallavalitsus oma 11.09.2006 korraldusega nr 86 määras Vastse-Kuuste aleviku elamu nr 2 korteriomanikele elamu nr 2 korrastamise või kõrvaldamise tähtajaks
  50. oktoober
  51. Sellest tulenevalt pidi kaebuse esitaja vähemalt 21.09.2009 teada saama, et selline haldusakt on välja antud, et seda pole korteriomanike poolt vaidlustatud, seda pole tühistanud kohus ega kehtetuks tunnistanud haldusakti andja. Vallavalitsuse 16.
  52. 2009 korraldus nr 164 avaldati vabariiklikus ajalehes Õhtuleht
  53. novembril
  54. Sellest tulenevalt pidi kaebuse esitaja vähemalt 18.11.2009 teada saama, et korraldus nr 164 on välja antud ja et Vastse-Kuuste vallavalitsuse 17.09.2009 korraldus nr 135 on korteriomanike poolt täitmata ja et ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas. Rahvastikuregistri seaduse § 391 kohaselt on isikul kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Kui isik asub püsivalt elama teise elukohta, esitab isik 4 uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Kaebuse esitaja elukoha andmed rahvastikuregistris on alates
  55. aastast Tartu linna täpsusega. Kuna vallavalitsusel puudusid andmed menetlusosalise aadressi kohta ja tema tegelik viibimiskoht ei olnud teada ning dokumenti ei olnud muul viisil võimalik kätte toimetada, avaldas vallavalitsus 16.11.2009 korralduse nr 164 tervikuna vabariikliku ajalehe Õhtuleht 18.11.2009 numbris.
  56. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et elamu nr 2 lammutamist puudutavad korraldused on kaalutlusvigadega ja et puudus oht maja kasutajatele. Maja oli küll elaniketa, kuid varisemisohtlik. Juba
  57. aastal vallavalitsuse poolt Maaprojekt OÜ-lt tellitud ekspertarvamusest järeldus, et elamu nr 2 on äärmiselt halvas tehnilises seisukorras. Ekspertarvamus saadeti kõigile korteriomanikele, lisaks kutsuti
  58. maja esindajaid volikogu istungile 27.09.2001, et arutada elamu kapitaalremondi võimalikku toetamist muu hulgas ka vallaeelarvest. Kahjuks ei võtnud korteriomanikud koostööpakkumisest kinni. Lagunev maja tõmbas ligi vandaale:
  59. aastal lõhkusid kohalikud noored maja aknad. Ümberkaudsete majade elanikud pöördusid järjekindlalt suuliselt ja telefoni teel vallavalitsuse poole murega, et maja nr 2 on ohtlik inimeste elule või tervisele. Oli ainult õnnelik juhus, et
  60. aastal oskamatult ja ilma ehitusloata paigaldatud allakukkunud katusematerjal kedagi ei vigastanud ja et kohalikud lapsed pärast maja akende sisseviskamist varisemisohtlikku majja ronima ei läinud. Reaalne oht inimestele oli 8-korterilise elamu vareme näol kogu aeg olemas, sest lammutatud elamu nr 2 kummaski küljes ja ühes otsas paikneb korruselamu, ühest otsast viib mööda avalikult kasutatav tee. Arvestades asjaolusid, et hoone olukorra parendamiseks mitte ükski korteriomanik aastaid midagi ette ei võtnud, et ka ebaseaduslikult paigaldatud katus
  61. aastal maha kukkus ning seega maja seisundit veelgi halvendas, andiski vallavalitsus välja 11.09.2006 korralduse nr 86 ja sellest lähtuvad 17.09.2009 korralduse nr 135, 16.11.2009 korralduse nr 164 ja 17.05.2010 korralduse nr
  62. Arvestades eelpooltoodut, leidis vallavalitsus, et ei ole piisavalt tõhus sunniraha abinõu kohaldamine ja otsustas kohaldada sunnivahendina asendustäitmist. 17.09.2009 korralduse nr 135 preambula sisaldab olukorra kirjeldust ja kaalutluse aluseks olevaid asjaolusid
  63. Kaebuse esitaja väidab, et elamu nr 2 lammutanud firma ei ole vähimalgi määral tõendanud lammutustöödel kantud kulutuste suurust. Vastustaja selgitab, et tööde teostamiseks oli sõlmitud töövõtuleping Wesico Project OÜ-ga ning tööde vastuvõtmisel koostatud akt (08.03.2010), mis mõlemad on aluseks tööde eest tasumisele.
  64. Kaebuse esitaja leiab, et elamu tehnoseisund ning vallavalitsuse sellekohased haldusaktid puudutasid eelkõige kohaliku omavalitsuse ning korteriühistu vahelisi õiguslikke suhteid. Vastustaja on seisukohal, et KÜ-le Vastse-Kuuste 2 (pankrotis) ei saa esitada nõuet, mida seadus ette ei näe. Vastse-Kuuste aleviku elamus nr 2 paiknenud 8 korterit kui vallasasja kuulusid erinevatele eraõiguslikele isikutele ja ühele juriidilisele isikule. Pankrotistunud korteriühistule Vastse-Kuuste 2 ei kuulunud Vastse-Kuuste aleviku elamus nr 2 ühtegi korterit.
  65. Vastustaja palub jätta samuti täies ulatuses rahuldamata kaebuse esitaja taotluse varalise kahju hüvitamiseks. Vastustaja hinnangul on alusetu kaebuse esitaja väide, et tema korteri keskmine turuväärtus oli lammutamise hetkel 122 400 krooni. Pakutud turuväärtus 5 võiks olla tõenäoline ainult heas seisukorras oleva kinnisasja (korteriomand) puhul. Kaebuse esitajale pidi olema arusaadav, et Vastse-Kuuste aleviku elamu nr 2 korteriomanikele oli seadusest tulenevalt antud kaks võimalust: elamu nr 2 korrastada või kõrvaldada
  66. aasta
  67. oktoobriks. Maja katuseremont oli ebaseaduslik, selleks puudus kooskõlastatud ehitusprojekt ja -luba. Ebaseadusliku katuseremondi kulusid ei saa omavalitsus hüvitada. Väidetava mööbli soetamise korterisse võttis Kersti Lõuk ette omal vastutusel, olles teadlik, et maja oli varisemisohtlik,
  68. aastast alates kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemist välja ühendatud,
  69. aastast katuseta ja
  70. aastast ka aknaruutudeta. Lisaks oli kaebuse esitajal piisavalt aega oma vara korterist ära viia (vähemalt 21.09.2009 alates kuni hoone tegeliku lammutamiseni). Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Selline isiku omandi kaitse õigus aga ei ole absoluutne, sest ka omanik ise ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. Üldise huvi üks osa on ohutus. Vastse-Kuuste aleviku elamu nr 2 korteriomanikud, sh ka Kersti Lõuk, ei võtnud aastate jooksul mitte midagi ette maja tehnilise seisukorra parandamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus
  71. Kaebaja on esitanud vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude ja on seisukohal, et talle on vastustaja poolt kahju tekitatud haldusaktidega, mille õigusvastasuse kindlakstegemist kaebaja taotleb. Seega peab halduskohus vaidluse lahendamisel ja vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse hindamisel lähtuma kaebaja poolt välja toodud põhjendatud huvist, milleks on avalik-õiguslikus suhtes vaidlustatud haldusaktidega tekitatud kahju hüvitamine. Halduskohus käsitleb kahjuna seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleks luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Teisisõnu on kahju hüvitamise eesmärgiks luua olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei ole rikutud.
  72. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusaktid on õigusvastased ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastse haldusakti vahel. Kui kasvõi üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
  73. Kaebaja nõue vastustaja vastu on 164 900 krooni. Kaebaja nõue koosneb korteri hinnast, mis on saadud korteri keskmise turuväärtuse alusel kinnisvaraportaalist www.kv.ee . Kaebaja on seisukohal, et kaebuse esitamise hetkel oli Vastse-Kuuste alevikus korterite puhul keskmiseks turuhinnaks 2 400 EEK / m
  74. Kaebajale kuulunud korteriomandi suuruseks oli 51 m 2, seega loeb kaebaja korteri väärtuseks 122 400 krooni. AS SEB panga kasuks on kaebajalt ühistu kohustuste katteks väljamõistetud 25 000 krooni. 6 Nimetatud summale lisandub ehituse töövõtulepingu alusel katusetöid teostanud firmale tasutud omafinantseeringu osa, millest taotleja tasus 2 500 krooni. Kaebaja kulul paigaldati vannituppa uued torud, kraanid ja veemõõtjad. WC-s tehti sanitaarremont, restaureeriti kõik korteri aknad ning alustati tubade kapitaalremondiga. Kaebaja kandis korteris tehtud remondiga seoses kulusid 5 000 krooni. Kokku kandis kaebaja seoses lammutatud korteriga remondikulusid 32 500 krooni. Kaebaja korteris asunud esemete koguväärtuseks hindab kaebaja 10 000 krooni. Kohtuistungil (tlk 140) asub kaebaja seisukohale, et korteri hind on
  75. a mais kohtuistungi aja seisuga 160 000 krooni.
  76. Nõude põhjendamiseks on kaebaja tõenditena esitanud: Sven Pikka kinnituse (tlk 78), Riigiprokuratuuri 15.12.
  77. a määruse (tlk 80-81), Korteriühistu Vastse-Kuuste 2 22.10.
  78. a asutamiskoosoleku protokolli (tlk 88), OÜ Vastse-Kuuste Soojus 07.01.
  79. a, 07.02.
  80. a ja 07.03.
  81. a arved (tlk 91, 94, 97), Eesti Energia AS 21.01.
  82. a arve (tlk 100), 18.08.
  83. a kuriteoteade (tlk 119) ja tunnistaja Sven Pikka ütlused (tlk 141). Vastuväidete põhistamiseks on vastustaja tõenditena esitanud 07.08.
  84. a tehtud fotod majast (tlk 31, 32), OÜ Maaprojekt 08.06.
  85. a ekspertarvamuse (tlk 46-47) ja VastseKuuste Vallavalitsuse 19.09.
  86. a kirja tolleaegsetele korteriomanikele (tlk 48), Tehnilise Järelevalve Ameti 12.06.
  87. a kirja (tlk 50).
  88. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vastustaja ei ole avalik-õiguslikus suhtes kaebajale kahju tekitanud ning tõendatud ei ole põhjuslik seos hagetava väidetava kahju ja vastustaja tegevuse/tegevusetuse vahel. Kaebaja ei ole ühegi tõendiga kummutanud vastustaja poolt 11.09.
  89. a korralduses (tlk 19) tuvastatud asjaolu, et
  90. a detsembris oli vaidlusaluse elamu puhul tegemist kasutusest väljalangenud, ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega, mis välistas korteriomandi seadmise. Seega loeb kohus tõendatuks, et enne seda, kui vastustaja andis kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktid, ei olnud elamus asuvad korterid enam kasutuses ja kaebaja korter oli seega lammutamise ajaks kasutuskõlbmatu sõltumata vastustaja tegevusest. Kaebuse kohaselt on kaebajale kahju tekitatud temale kuulunud korteri lammutamisega vastustaja poolt. Lammutamisettekirjutus ja asendustäitmise hoiatus on vastustaja poolt tehtud
  91. a septembris (tlk 29-30). Täitekorraldus elamu lammutamiseks on antud
  92. a novembris (tlk 20-21).
  93. Kaebaja ei ole temale tekitatud kahju suurust tõendanud. Kohus on kaebajale teinud korduvalt ettepaneku kahju tõendamiseks, kohtuistungil leidis kaebaja, et tema poolt on vajalikuks peetavad tõendid esitatud. Alusetu on kaebaja väide, et tema korteri puhul oli tegemist korteriomandiga. Kaebaja ei ole kummutanud vastustaja seisukohta, et vallavalitsus jättis 2005.a detsembris 7 rahuldamata KÜ Vastse-Kuuste 2 pankrotihalduri avalduse elamule korteriomandi seadmiseks ja ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks, kuna vaidlusaluse maja puhul oli juba sel ajal tegemist lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisega, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega, mille tõttu oli välistatud korteriomandi seadmine ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine. OÜ Maaprojekt 08.06.
  94. a arvamusega (tlk 46-47) on tõendatud, et juba
  95. aastal ületas elamule vajalike renoveerimistööde maksumus korterite turuväärtuse mitmekordselt. Seega on alusetu kaebaja väide, et temale saab olla kahju tekitatud 160 000 krooni või 122 400 krooni ulatuses seoses lammutatud korteri turuväärtusega 2010-
  96. aastal, sest juba
  97. aastal enne seda, kui kaebaja omandas korteri, oli tegemist äärmiselt halvas tehnilises seisukorras olnud hoonega. Seega on kaebaja alusetult korteri turuväärtuse määratlemisel lähtunud sama suurte korteriomandite keskmisest turuväärtusest alevikus.
  98. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on temale väidetavalt tekitatud kahju suuruse määratlemisel teinud ka loogikavigu. Ühelt poolt taotleb kaebaja kahju hüvitamist korteri ruutmeetri hinna turuväärtuse alusel, teisalt leiab kaebaja, et arvestada tuleb ka enne turuväärtuse leidmist kaebaja poolt väidetavalt tehtud kulutusi ja parendusi. Kaebaja leiab, et kahju on tekitatud ka summa osas (25 000 krooni), mis on kaebajalt AS SEB panga kasuks kaebajalt ühistu kohustuste katteks väljamõistetud. Taolise summa kohta kaebaja tõendeid ei ole esitanud. Kuidas see summa on puutumuses vastustajaga kaebaja ei selgita. Kui kaebaja hageb korteri 2010-
  99. a turuhinda, siis peaks see summa sisalduma juba hagetavas turuhinnas. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et nähtuvalt kaebaja poolt esitatud OÜ Vastse-Kuuste Soojus 07.01.
  100. a, 07.02.
  101. a ja 07.03.
  102. a arvetest (tlk 91, 94, 97) oli kaebajal võlgnevus 1566, 70 krooni. Seega olid arved tasumata, kuna võlgnevus suurenes sel perioodil, mistõttu ei ole tõendatud ka kaebaja väide, et kaebajalt on mingi summa ühistu kohustuste katteks väljamõistetud Kaebaja leiab, et talle on 32 500 krooni kahju vastustaja poolt tekitatud seoses kulutustega korteri parendamisele. Seda väidet kaebaja tõendanud ei ole. Halduskohus märgib ka selle summa osas, et kaebaja on teinud loogika vea, kuna parendusteks tehtud kulutused peaksid samuti sisalduma korteri turuhinnas. Kaebaja ei põhjenda, miks peaks vastustaja hüvitama ebaseaduslikule katuseremondile tehtud väidetavad kulutused 2 500 krooni ulatuses olukorras, kui katus hävis vastustaja tegevusest sõltumatult. Samuti ei põhjenda ja tõenda kaebaja oma väiteid seoses vannituppa uute torude, kraanide ja veemõõtjate väidetava paigaldamisega, WC-s väidetavalt tehtud sanitaarremondiga, korteri akende restaureerimisega ning väidetavalt alustatud tubade kapitaalremondiga, milleks kulus kokku väidetavalt 5 000 krooni. Kohus kordab, et ka need väidetavad kulutused peaksid loogiliselt sisalduma korteri turuhinnas. Kaebaja leiab, et vastustaja on talle tekitanud kahju ka korteris väidetavalt asunud esemete väärtuse võrra ja hindab nende koguväärtuseks 10 000 krooni. Kaebaja ei ole ka selles osas tõendeid esitanud. Kaebaja poolt esitatud 18.08.2007.a kuriteoteatega (tlk 119) on küll tõendatud, et kaebaja oli oma korterisse, kus ta ei ela, viinud osaliselt köögimööbli, kuid see tõend ei tõenda kaebaja poolt hagetava mööbli olemasolu elamu lammutamise ajal 2009-
  103. aastal, kuna kuriteoteate kohaselt oli elamu juba 2007.aastal vandaalidele avatud, kuna elamu uksi ei olnud enam võimalik sulgeda. 8 Tunnistaja Sven Pikka ütlustega (tlk 141) ei ole kaebajale tekitatud kahju suurus tõendatud, kuna tunnistaja käis kaebaja korteris
  104. aastal, mitte aga hiljem. Ka ülejäänud kaebaja poolt esitatud kirjalikud tõendid ei tõenda kaebajale vastustaja poolt kahju tekitamist.
  105. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on avalik-õiguslikus suhtes käitunud õigusvastaselt jättes vaidlustatud korraldused kaebajale isiklikult kättetoimetamata. Vastustaja on vaidlustatud korraldused kaebajale kehtiva õiguse kohaselt teatavaks teinud, kuna kaebaja elukoht on rahvastikuregistris Tartu linna täpsusega. Kaebaja ei ole kummutanud vastustaja väidet, et kaebajale postitati vallavalitsuse 11.09.2006 korraldus nr 86 vastavalt HMS § 26 lõikele 4, s.o viimasele vallavalitsusele teadaolevale kaebaja aadressile.
  106. Vastustaja on tõendanud, et vallavalitsuse 17.09.
  107. a korraldus nr 135 avaldati vabariikliku ajalehe Postimees 21.09.
  108. a (tlk 44), mis on kooskõlas HMS § 31 lõikes 5 sätestatuga, kuna vastustajal puudusid andmed kaebaja aadressi kohta. Samuti on vastustaja tõendanud, et vallavalitsuse 16.11.
  109. a korraldus nr 164 on avaldatud vabariiklikus ajalehes Õhtuleht 18.11.
  110. a (tlk 45). Vastustaja on põhjendatult osundanud, et kaebaja ei ole täitnud rahvastikuregistri seaduse § 391 tulenevat kohustust hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Kaebaja ei ole kummutanud vastustaja väidet, et kaebaja elukoha andmed rahvastikuregistris on alates
  111. aastast Tartu linna täpsusega. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kuna vastustajal puudusid andmed kaebaja aadressi kohta ja tema tegelik viibimiskoht ei olnud teada ning dokumenti ei olnud muul viisil võimalik kätte toimetada, oli põhjendatud avaldada 16.11.2009 korraldus nr 164 tervikuna vabariikliku ajalehe Õhtuleht 18.11.2009 numbris. Seega ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt kaebaja teavitamisel kaebajat koormavatest haldusaktidest.
  112. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud korralduste puhul on tegemist kaalutlusvigadega haldusaktidega. Vastustaja on tõendanud, et juba
  113. aastal oli vaidlusalune elamu äärmiselt halvas tehnilises seisukorras (tlk 47) ja elamu renoveerimistööde maksumus ületas korterite turuväärtuse mitmekordselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et
  114. aastast oli maja kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemist välja ühendatud, maja oli
  115. aastast katuseta ja
  116. aastast aknaruutudeta, mis on tõendatud vastustaja poolt esitatud
  117. a tehtud fotodega. Halduskohtu arvates on ilmselgelt tõendatud, et
  118. aastaks oli tegemist ohtliku hoonega aleviku elanikele. Vastustaja poolt rakendatud meede on proportsionaalne maja olukorraga.
  119. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaebus saaks rahuldamisele kuuluda omandi puutumatuse nõude eiramise motiivil tulenevalt RVastS § 16 lõikest 1, mis näeb ette aluse õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamiseks. Halduskohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et vastustaja oleks eiranud elamu lammutamisel ATSS sätteid. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et kaebaja oleks alusetult jäetud ilma maa erastamise ja korteriomandi moodustamise võimalusest, mille tõttu ei pidanud vastustaja kohaldama ka kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud põhimõtteid. Kohus loeb tõendatuks, et kaebaja on käesoleval juhul omandit kasutanud üldiste huvide vastaselt, kuna ei ole täitnud oma kohustusi omanikuna. Vastustaja nõue ei ole esitatud vale isiku vastu, kuna korteriühistu on vaidlusaluste korralduste andmise ajal pankrotis. 9 Asjas kogutud tõenditega ei ole kaebaja poolt välja toodud faktilistel asjaoludel tõendatud põhjuslikku seost kaebajale väidetavalt tekitatud kahju ja kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktide vahel. Seega ei kuulu avalik õiguslikus suhtes kahju hüvitamiseks esitatud kaebus rahuldamisele (HKMS § 26 lõike 1 punkt 6).
  120. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, vastustaja ei ole aga esitanud taotlust menetluskulude vastaspoolelt välja mõistmiseks. Roby Koik kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.