← Eesti

3-10-2605/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2605 Otsuse kuupäev 31.mai 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Rein Pärtel´i kaebus abilinnapea M. Hansoni 09.07.2010 vastuskirja, Tartu linnapea U. Kruuse 03.09.2010 kirja nr 16-1.3/13114 ja Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna korralduse nr 02.09.2010 nr 113 tühistamiseks ja uue korralduse väljaandmiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.mai 2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Rein Pärtel Vastustaja Tartu Linnavalitsus, esindaja Lauri Maran Kolmas isik OÜ Seifert, esindaja Elina Madal Resolutsioon Edasikaebamise kord

  1. Rahuldada kaebus osaliselt.
  2. Tühistada Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna korraldus nr 02.09.2010 nr 113 ja kohustada Tartu Linnavalitsust R.Pärteli 18.06.2010 taotluse uuesti läbi vaatama ja uue haldusakti välja andma. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  3. 18.06.2010 esitasid Rein Pärtel ja Marju Audova Tartu Linnavalitsusele märgukirja , milles teatasid Tähtvere 4 baar “Habibi” külastajate avalikku korda ja rahu rikkuvast tegevusest ning tegid ettepaneku lühendada baari lahtiolekuaega maksimaalselt kella 23.00-ni. 1 09.07.2010 Tartu Linnavalitsuse abilinnapea M.Hansoni vastusega nr 16-1-3/13114 jäeti ettepanek rahuldamata, põhjusel, et puudub alus piirata OÜ-le Seifert kuuluva baari Habibi lahtiolekuaegu. 03.09.2010 esitasid Rein Pärtel ja Marju Audova abilinnapea 09.07.2010 vastusele vaide, taotledes abilinnapea vastuse kehtetuks tunnistamist ning asjaomastele isikutele ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks vastavalt vaides esitatud põhjendustele. Tartu LV ettevõtluse osakonna 02.09.2010 korraldusega nr 113 „Registreeringu nr KTO011973 osalisest muutmisest keeldumine“ keelduti OÜ-le Seifert kuuluva toitlustusettevõtte baar Habibi Tähtvere 4 lahtiolekuaegade lühendamisest ning baari majandustegevuse registri registreeringu (nr KTO011973) muutmisest. Tartu linnapea 03.09.2010 kirjas nr 16-1.3/13114 teavitas linnapea vaide esitajaid, et küsimuse lahendamine kuulub linnavalitsuse ettevõtluse osakonna pädevusse, kes on küsimuse lahendamise tulemusena võtnud vastu vastava korralduse. Kirjale oli lisatud ettevõtluse osakonna 02.09.2010 korraldus nr
  4. 06.10.2010 esitasid Rein Pärtel´i ja Marju Audova Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles taotletakse Tartu abilinnapea M. Hansoni 09.07.2010 vastuskirja, Tartu linnapea U. Kruuse 03.09.2010 kirja nr 16-1.3/13114 ja Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna korralduse nr 02.09.2010 nr 113 õigusvastaseks tunnistamist ja Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna kohustamist uue korralduse välja andmiseks. 08.10.2010 jättis kohus kaebuse käiguta, 29.10.2010 esitas Rein Pärtel kohtule individuaalse kaebuse, märkides, et M.Audova kaebuse eraldi esitamine ei ole vajalik. Kohtuistungil muutis R.Pärtel osaliselt kaebust, taotledes tartu Linavalitsuse osakonna 02.09.2010 korralduse nr 113 õigusvastasuse tuvastamise asemel korralduse tühistamist. Kohus pidas kaebuse muutmist otstarbekaks ja lubatavaks. Kaebuse põhjendused
  5. Kaebuse esitaja Rein Pärtel leiab, et Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna registreering nr KTO011973 baari lahtiolekuaegade osas, Tartu LV ettevõtluse osakonna korraldus 02.09.2010 nr 113 ja sellele tuginev linnapea kiri 03.09.2010 nr 16-1.3/13114 on õigusvastased ja põhjendamatud. Linnavalitsust tuleb kohustada välja andma seaduslik ja põhjendatud korraldus.
  6. Kaebaja märgib, et linnavalitsus on rikkunud seadust juba seetõttu, et 13.05.2010.a. baari algse registreeringu (KTO011973) tegemisel ei selgitatud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja on püütud neid seniajani ignoreerida. Vältimatult pidanuks linn küsima ka Tähtvere l a ja Tähtvere 6 omanike ja üürnike arvamust. Linn, jättes hoolimatult või tahtlikult asjast huvitatud linnaelanike seisukoha välja selgitamata, kahjustas sellega mitte ainult kaebaja, vaid ka Tähtvere 4 tegutseva äriühingu huve, mis oli asunud investeeringuid tegema. Asjaolu, et naabrite subjektiivseid ja ka avalike huve on rikutud, kirjeldab vaie ja kaebused. Esimesele kaebusele linna poolt vastuse koostaja oli sellisest võimalikust ohust teadlik, kuna telefonilises vestluses kinnitas linnaametnik, et naabritelt kaebuste saabumisel tuleb baari lahtiolekuaegu piirata. Baari avamiseks kohustati baari tegevuse eest vastutavaid isikuid koguma muuhulgas Tähtvere 4 omanike ja elanike kooskõlastusi. Samas ei ole kooskõlastust andnud M.Audova ja teised vahetusse naabrusse jäävate kinnistuste omanikud 2 sh Tähtvere la kinnistu kaasomanik R.Pärtel, millele on lõbustusasutuse mõju otsene ja vaieldamatu vahetu naabruse tõttu. Vaadeldaval juhtumil on linn seadust rikkunud eelkõige seetõttu, et linn ei selgitanud välja naabrite seisukohti baari avamise ja lahtiolekuaegade osas.
  7. Samuti ei ole linn eelnevalt ega ka pärast baari avamist selgitanud välja, kas ja millisel määral öiste lahtiolekuaegadega (kuni kella 03.00 hommikul) baari avamine elamukvartalis võib häirida naabrusse jäävate elanike rahu ja rikkuda oluliselt nende väljakujunenud elukvaliteeti. Üldteadaolevalt kaasneb alkoholi müügi õigusega baari külastajate alkoholijoove ja nende purjus inimesele iseloomulik kontrollimatu käitumine - vali kõne, karjumine, öisel ajal baari sulgemisel suurenenud mürarikas liiklemine (sõidukite uste prõmmimine, lahkuvate külastajate hõiked tänaval naabrite akende all, samuti naabrite treppidel jms.). Linn on ilma põhjenduseta jätnud tähelepanuta kaebaja poolt esitatud tõendid ega pole põhjendanud, miks need ei vääri tähelepanu. Vastustaja on järelduse tegemisel tuginenud asjaoludele, mis ei kajasta järelduse tegemiseks piisavalt pikka ajavahemikku, arvestades tõendeid mitte nende kogumis, vaid ebaproportsionaalselt baari kasuks. Kaebaja on seisukohal, et selliste lõbustusasutuste avamine saab toimuda ainult piisavate garantiide olemasolul, millega asjast huvitatud ettevõtja ja kohalik omavalitsus reaalselt tagavad endise elustandardi ja -kvaliteedi, mis oli välja kujunenud viidatud piirkonnas. Kaebajate avaldustest, fotodest, videosalvestustest ja politseile tehtud avaldustest nähtub rahu rikkumine jms tõenditest nähtub, et baari tegevus kahjustab selle vahetus läheduses elavate isikute huve.
  8. Lisaks eeltoodule on kaebaja esitanud asjaolud, millest nähtuvalt on äriühing ilmselt rikkunud alkoholiseaduse norme, kuid linn on sellest vaikides mööda läinud. Vastustest ja korraldusest nähtuvalt ei ole piisavalt soovitud ja proovitud sisulist ja regulaarset järelvalvet teostada alkoholi käitlemise üle. Vastavalt AS §-le 48 on alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas keelatud. Rikkumise fikseerimiseks piisab joobes isikule alkoholi müügi faktist. Ka seda asjaolu ei ole linn soovinud kontrollida, vaatamata asjaolule, et kaebaja on viidanud selliste rikkumiste võimalikule esinemisele. Kaebajal puuduvad seaduslikud võimalused sellist järelvalvet teha ja see on linna kohustus vastavalt AS §-le 49 lg 1 p
  9. Linn peaks seega oma kohustusi tegelikkuses ka realiseerima, mitte piirduma üldsõnaliste seisukohtadega. KOKS § 24 alusel kontrollivad seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla-või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. Vaadeldaval juhtumil sisulist kontrolli ei ole ju toimunud.
  10. Põhjendatud huvi osas on kaebaja märkinud, et kaebuse esitajal on põhjendatud huvi linnavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna linnavalitsuse toimingud rikuvad tema õigusi ning et õigusvastaseks tunnistamine võimaldab kaitsta kaebaja õigusi. Kaebajal on õigus nõuda, et kauba või teenuse müük märgitud tegevuskohas või kauplemisajal ja sellest tulenevad asjaolud või mõjud ei kahjustaks tegevuskoha vahetusläheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Vastustaja vastuväited 3
  11. Kaebaja ja Marju Audova esitasid Tartu Linnavalitsusele 18.06.
  12. a märgukirja, milles teatasid Tähtvere 4 baar “Habibi” külastajate avalikku korda ja rahu rikkuvast tegevusest ning tegid ettepaneku lühendada baari lahtiolekuaega selliselt, et oleks välistatud eelkõige öörahu rikkumised, st baari lahtiolekuaega tuleks piirata maksimaalselt kella 23.00-ni. Linnavalitsus käsitles esitatud märgukirja märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse tähenduses ning saatis sellest tulenevalt 09.07.
  13. a vastuse nr 16-1-3/13114, milles selgitas, miks Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonnal puudub hetkel alus piirata OÜle Seifert kuuluva baari Habibi lahtiolekuaegu. Vastuse allkirjastas abilinnapea Margus Hanson. 03.09.
  14. a esitasid kaebaja ja Marju Audova abilinnapea Margus Hansoni 09.07.
  15. a vastusele vaide, milles tegid linnapeale ettepaneku rahuldada vaie, tunnistada Margus Hansoni 09.07.2010 nr 16-1.3/13114 vastus täielikult kehtetuks ja teha asjaomastele isikutele ettekirjutus asja uueks otsustamiseks vastavalt vaides esitatud põhjendustele. Haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevalt ei saa märgukirjale saadetud vastus olla vaidemenetluse esemeks. Samuti ei ole abilinnapea pädev andma majandustegevuse registri pidamisega seonduvaid haldusakte. Tartu Linnavalituse 06.04.
  16. a määrusega nr 7 olid vastavad volitused antud ettevõtluse osakonnale. Lahendamaks segadust, kus linnavalitsus käsitles märgukirja märgukirjana ja kaebaja ning Marju Audova aga taotlusena registreeringu osaliseks muutmiseks, menetles ettevõtluse osakond kaebaja ja Marju Audova 09.07.
  17. a märgukirja uuesti, nüüd juba taotlusena majandustegevuse registri registreeringu muutmiseks.
  18. Haldusmenetlus on vaadeldavas asjas läbi viidud nõuetekohaselt ning kaalutletud kõigi huvitatud isikute huve. Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond on teinud pöördumise OÜ Seifert juhatuse liikmele Urbo Vaarmannile, milles palus selgitada tekkinud olukorda. Samuti on ettevõtluse osakond teinud päringu Lõuna Politseiprefektuurile kutsungite arvu ning sisu kohta. Vastusest nimetatud päringule selgus, et baari tegevusaja jooksul on tehtud kokku 3 väljakutset. Ettevõtluse osakond teostas koostöös menetlusteenistusega 25.08.
  19. a õhtul Habibi baaris kontrollreidi, mille kohta on koostatud kontrollakt ning jäädvustatud fotokaameraga olukord nii baari sees kui ka väljas. Kontrollimisel ei tuvastatud alkoholi kaasamüümist, prügi ega külastajate ega muude inimeste viibimist baari Habibi ees.. Politseiprefektuuri vastuse ning ettevõtluse osakonna ja menetlusteenistuse ametnike kontrollreidi tulemusena ei ole leidnud kinnitust kaebaja ja Marju Audova taotluses (märgukirjas) kirjeldatud asjaolud. Ettevõtluse osakond arvestas otsuse tegemisel nii kaebaja ja Marju Audova poolt esitatud kui ka enda poolt kogutud tõendeid, sh fotosid. Osa kaebaja ja Marju Audova poolt esitatud fotosid ei saanud arvesse võtta, kuna nende halb kvaliteet ei võimaldanud tuvastada piisavalt korrektselt fotol olevat infot. Lähtudes eeltoodust ei ole linnavalitsuse hinnangul tõendatud, et baari tegevus registreeringus märgitud kauplemisajal kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve ning seega ei ole põhjendatud baar Habibi lahtiolekuaegade lühendamine.
  20. Linnavalitsus on käitunud baari registreeringu (KTO011973) registreerimismenetluse läbiviimisel õiguspäraselt ning kooskõlas HMS tulenevate nõuetega. KaubTS § 12 lg 1 kohaselt on kauplejal lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris. 4 Ehitusseaduse § 32 lg 2 kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema väljastatud kasutusluba. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Riikliku ehitisregistri andmetest nähtuvalt on ehitise, asukohaga Tartu, Tähtvere tn 4 kasutamise otstarveteks büroohoone, kohvik, baar või söökla
  21. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seda on linnavalitsus ka teinud. Otsuse tegemisel (Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna 02.09.
  22. a korraldus nr 113) hindas ettevõtluse osakond kaebaja esitatud tõendeid (kirjad, fotod) kui ka enda poolt kogutud tõendeid (OÜ Seifert juhatuse liikme ja Politseiprefektuuri vastus, kontroll akt) kogumis. Otsuse tegemisel arvestati ka järgmiste asjaoludega: 1) Kaebused Habibi baari tegevuse kohta olid laekunud ainult kaebajalt ja Marju Audovalt. Teistelt inimestelt aga baari tegevuse kohta kaebusi laekunud ei olnud. 2) Tähtvere tn 1a asub kesklinna vahetus läheduses, mistõttu ei saa kaebaja eeldada, et tema elukohas puudub igasugune häirida võiv tegevus. Tekkinud probleeme saanuks vähendada või vältida kui ruumide planeerimisel (magamistoa asukoha valikul) oleks arvestatud eelnimetatud asjaoludega (öisel ajal muu mürafooni (liikluse) puudumise tõttu tänavalt kanduvad helide võimendumine, kesklinna lähedus). Ettevõtluse osakond saatis 20.12.2010 kaheteistkümnele Tähe tn 4 piirkonnas elavale inimesele kirja, milles palus saata kirjalikult arvamus, kuidas nad suhtuvad Habibi baari tegevusse. Vastused tuli kahelt inimeselt, kusjuures ühte inimest ja tema peret Habibi baari tegevus, sh klientide tegevus ei häirinud, teist aga häiris. Kümme kirja saanut aga ei vastanud.
  23. Linnavalitsus ei nõustu kaebaja seisukohtadega, et linnavalitsus ei ole kontrollinud alkoholiseaduse normidest kinnipidamist OÜ Seifert Habibi baari poolt. Ettevõtluse osakond on koostöös linnakantselei menetlusteenistusega käinud kontrollimas OÜ Seifert Habibi baari tegevust ning muuhulgas kontrollinud ka alkohoolsete jookide käitlemise nõuete järgimist nimetatud baaris. Kontrollreidi näol oli tegemist tavapärase järelevalvetoimingute kogumiga, mille raames kontrollitakse alkoholi seadusest, kaubandustegevuse seadusest, tubakaseadusest ning majandustegevuse registri seadusest tulenevate nõuete täitmist. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta Rein Pärteli kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht
  24. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud isik OÜ Seifert palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebuses esitatud väited, et kolmandale isikule kuuluva vesipiibu baari Habibi tegevus häirib kaebaja ja Tähtvere tänava elanike rahu ei ole tõele vastav. Kaebuse esitaja olles ise sagedane vesipiibu baari külastaja on kindlasti teadlik, et baaris on teemakohase ja sobiva miljöö loomiseks mõõduka tugevusega muusika, et klientidel oleks võimalik segamatult vestelda. Kaebuse esitaja on ka kindlasti märganud, et baari külastatavus ei ole ilmselt üldiste majandusraskuste tõttu eriti suur. Keskmiselt kuni ca 30 klienti päeva jooksul ei saa tekitada naabrite elutegevust häirivat müra. 5 Samuti ei müüa baaris alkoholi pudelis või purgis, vaid valatakse kohapeal tarvitamiseks vastavatesse klaasidesse. Seega kaebuses esitatud väited alkoholitaara vedelemisest tänaval ei ole seotud baari Habibi tegevusega. Selleks, et baar saaks üldse olla avatud ja tegutsev peab baar vastama paljudele ehituslikele ja tervisekaitse nõuetele. Baarile on antud tegutsemisluba ja see on kehtiv, mistõttu ei ole võimalik väita, et baaris ei ole loodud tingimusi klientide nõuetekohaseks teenindamiseks. Baaris on klientide jaoks olemas nii suitsetamisruum kui ka tualettruum. Juhul, kui mõned kliendid ka peaksid eelistama suitsetamist vm tegevust väljaspool baari ruume, puudub kolmandal isikul seaduslik õigus kliente sundida oma vajadusi rahuldama ainult baaris.
  25. Samas ei ole kaebuse esitaja ka üheselt tõendanud, et väidetavad rahurikkumised on tingitud just kolmandale isikule kuuluva baari klientide poolt. Arvestades, et tegemist on kesklinna piirkonnaga ja läheduses on ka teisi hilisel ajal avatud asutusi, võib väidetav elanikke häiriv tegevus samavõrd olla põhjustatud ka teiste asutuste klientide poolt. Ka kohtumaterjalide juures olevast Lõuna Prefektuuri 18.02.2011 vastusest teabenõudele ei nähtu, et ükski 15-st ajavahemikul 01.05.2010 – 08.02.2011 aadressidel Tähtvere 1 kuni Tähtvere 8 registreeritud juhtumist oleks seotud kolmanda isiku või baari Habibi klientide tegevusega.
  26. Kolmas isik leiab, et puuduvad Kaubandustegevuse seadustiku §16 lg 6 p 3 sätestatud registreeringu osalist või täielikku kustutamist võimaldavad asjaolud. Nimetatud sätte korral on võimalik registreering osaliselt või täielikult kustutada, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Kaebuse esitaja ei ole ka ise väitnud, et baaris Habibi toimuv tegevus kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Kaebuse esitaja väidab, et tema maja ees ja läheduses tänaval toimuv häirib tema elukorraldust. Kolmanda isiku tegutsemiskohana ei ole määratletud Tähtvere 4 maja ümbrust. Baari Habibi tegevus ei ole kunagi väljunud tegevusloas märgitud tegutsemiskoha ruumidest. Kohtu põhjendused ja otsus
  27. Rein Pärtel on halduskohtule esitatud kaebuses esitanud järgmised taotlused : 1) tunnistada õigusvastaseks abilinnapea M.Hansoni 09.07.2010 kiri nr 16-1.3/13114 (tlk.55) ja linnapea U.Kruuse 03.09.2010 kiri nr 16-1.3/13114 (tlk.37); 2) tühistada ettevõtluse osakonna 02.09.2010 korraldus nr 113 ning teha ettekirjutus linnavalitsusele seadusliku ja põhjendatud korralduse väljaandmiseks, mis arvestaks kaebaja taotlusega baari lahtiolekuaegade osas. Kohus käsitleb esmaselt kaebust linnavalitsuse kirjade õigusvastasuse nõudes (I), seejärel ettevõtluse osakonna korralduse tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes (II). I
  28. HKMS § 7 lg 1 teine lause näeb ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 sätestab nõuded halduskohtule esitatavale kaebusele. Selle paragrahvi lg 3 sätestab selgelt, et kaebuses, mis on esitatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tuleb 6 märkida ka kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 peab menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Kuna kaebuse esitaja ei olnud kohtule esitatud kaebuses märkinud, milles seisneb tema põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse tuvastamisel, jättis kohus 09.11.2010 määrusega kaebuse käiguta, paludes kaebuse esitajal iga toimingu puhul eraldi välja tuua kaebaja põhjendatud huvi. Vastuses kohtu määrusele märkis kaebaja, et kaebaja põhjendatud huvi tuleneb kaebusest ning et kuna kaebaja on soovinud kohustada vastustajat välja andma ka seaduslik ja põhjendatud korraldus, siis nende omavaheliste taotluste seosest ja rikkumise asjaolude kirjeldusest nähtub ka kaebaja põhjendatud huvi. Kaebaja märgib ka, et kaebuse esitajal on põhjendatud huvi, kuna linnavalitsuse toimingud rikuvad kaebaja õigusi ning et õigusvastaseks tunnistamine võimaldab kaitsta kaebaja õigust nõuda, et kauba või teenuse müük märgitud tegevuskohas või kauplemiskohas ja kauplemisajal ja sellest tulenevad asjaolud või mõjud ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve.
  29. Kohus on seisukohal, et kaebus Tartu linnavalitsuse toimingute – abilinnapea 09.07.2010 kirja ja linnapea 03.09.2010 kirja õigusvastaseks tunnistamiseks jääb rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-21-09 märkinud: „Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses“. Ehkki viidatud asjas oli esitatud kaebus haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks, on halduskohtu arvates see seisukoht kohaldatav ka juhul, kui õigusvastaseks tunnistamise taotlus on esitatud toimingu suhtes. Riigikohtu halduskolleegiumi varasemas praktikas on tunnustatud põhjendatud huvina preventiivset huvi, samuti hilisema kahju hüvitamise taotluse esitamise soovi. Antud juhul kaebaja selliseid asjaolusid välja toonud ei ole. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtsalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma subjektiivsete õiguste kaitsel. Antud juhul kaebaja selliseid asjaolusid välja toonud ei ole. Linnavalitsuse toimingute (kirjade) õigusvastasuse tuvastamist ei saa seostada kaebaja sooviga kohustada vastustajat välja andma uus korraldus, kuna kirjade õigusvastasuse tuvastamine ei too kaasa ettevõtluse osakonnale kohustust uut korraldust välja anda ega baari lahtiolekuaegu muuta.
  30. Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud kirjad (toimingud) ei ole õigusvastased ning ei riku kaebaja õigusi. R.Pärteli ja M.Audova poolt on 18.06.2010 esitatud Tartu Linnavalitsusele märgukiri, milles pöördujad teevad ettepaneku piirata Tartu linnas Tähtvere 4 asuva OÜ-le Seifert kuuluva baari Habibi lahtiolekuaega maksimaalselt kell 23.00-ni. Nähtuvalt pöördumise sisust, saab üheselt järeldada, et tegemist on Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse mõistes esitatud märgukirjaga (§ 2 lg 2), mitte haldusmenetluse seaduse § 14 mõistes taotlusega. Ka on R.Pärtel ja M.Audova ise pöördumise pealkirjastanud märgukirjana. 7 Linnavalitsus on abilinnapea poolt allkirjastatuna vastanud märgukirja esitajatele ning selgitanud, miks ettepanek jääb arvestamata. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 8 kohaselt isikule vastatakse kirjalikult või kokkuleppel muul viisil ning märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Linnavalitsus on antud nõuded täitnud. Märgukirjale saadetud vastus ei ole haldusakt, nii nagu on leidnud kaebaja, ning sellele ei saa vaiet esitada. Asjaolu, et vastustaja on segaduste lahendamiseks (vastustaja sõnastus) käsitlenud peale kaebaja poolt vaide esitamist (tlk.26) 18.06.2010 märgukirja taotlusena HMS § 14 mõistes ja läbiviinud haldusmenetluse, ei anna alust järeldada, et linnavalitsuse eelnev käsitlus kaebaja ja M.Audova 18.06.2010 märgukirja osa oli ebaõige.
  31. Linnapea U.Kruuse 03.09.2010 allkirjastatud kirja puhul märgib kohus, et antud kiri kui toiming ei riku samuti kaebaja õigusi. Nimetatud kirjas on linnapea selgitanud kaebuse esitajale linnavalitsuse ettevõtluse osakonna pädevust ning teavitanud kaebajat ettevõtluse osakonna poolt tehtud korraldusest. Kirjale on lisatud ettevõtluse osakonna 02.09.2010 korraldus nr
  32. Linnapea kirjaga ei ole kaebajale mingeid kohustusi pandud ega mingeid muid tagajärgi kaasnenud. Antud kiri kannab ainult informatsioonilist eesmärki. Kohus märgib, et kui toiming ei saa ilmselgelt isiku õigusi rikkuda, siis ei saa isikul olla ka põhjendatud huvi selle toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. II
  33. Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna 02.09.2010 korraldusega nr 113 on keeldutud OÜ-le Seifert kuuluva toitlustusettevõtte baar Habibi lahtiolekuaegade lühendamisest ning registreeringu osalisest muutmisest. Korralduse vastuvõtmise aluseks on olnud Rein Pärteli ning Marju Audova 18.06.2010 esitatud taotlus. Kaebuse esitaja R.Pärtel on kohtule esitatud esialgses kaebuses taotlenud nimetatud korralduse õigusvastaseks tunnistamist ning seadusliku ja põhjendatud korralduse väljaandmise kohustamist. Kohtuistungil esitas R.Pärtel kaebuse muutmise taotluse, taotledes haldusakti õigusvastasuse tuvastamise asemel haldusakti tühistamist. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ning võttis kaebuse muutmise vastus, tuginedes seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi 3.05.2004 määruse punktis 11 toodud seisukohtadele (haldusasi nr 3-3-1-14-04). R.Pärtel on 18.06.2010 esitatud taotluses soovinud baari Habibi lahtiolekuaegade lühendamist, piirates selle lahtiolekuaegu maksimaalselt kella 23.00-ni ja sellest tulenevalt registreeringu osalist muutmist. Linnavalitsuse ettevõtluse osakond oma korraldusega on jätnud taotluse rahuldamata põhjendustel, et Lõuna Prefektuuri vastuse ja ettevõtluse osakonna poolt läbiviidud kontrollimise tulemusena ei leidnud kinnitust kaebaja taotluses kirjeldatud asjaolud.
  34. Kohus leiab, et kaebaja taotlus ettevõtluse osakonna 02.09.2010 korralduse nr 113 tühistamiseks kuulub rahuldamisele. Kaebaja eesmärgiks on, et tema elukoha vastas asuva vesipiibu baari tegevus ei häiriks tema rahu ja väljakujunenud elukvaliteeti. Kaebaja ei ole linnavalitsusele esitatud taotluses ega ka kohtumenetluses taotlenud baari sulgemist, vaid baari lahtiolekuaegade muutmist, pidades vajalikuks sulgeda baar õhtul kell 23.
  35. Baari tahtiolekuaegade muutmine toob kaasa ka baari registreeringu muutmist kaubandusregistris. 8
  36. Kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) kohaselt viib kaubandustegevuse registreerimistoimingud läbi valla- või linnavalitsus. Tartu Linnavalitsuse 06.04.2004 määrusega nr 7 on linnavalitsus volitanud neid toiminguid läbi viima ja haldusakte andma ettevõtluse osakonna. KaubTS § 16 lg 6 p 3 kohaselt võib valla- või linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Kohus nõustub vastustajaga, et antud säte annab linnavalitsusele õiguse teha kaalutlusotsuse, eeldades kõigi asjaolude igakülgset väljaselgitamist.
  37. Riigikohus on märkinud lahendis nr 3-3-1-42-02, et haldusorgan peab diskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Antud juhul ei veena vaidlustatud korralduses toodud argumendid, samuti ka vastustaja poolt esitatud vastus kohut selles, et kaebaja taotluse lahendamisel oleks arvestatud kõikide vajalike ja võimalike asjaoludega. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Korraldusest nähtuvalt on vastustaja kaebaja ja M.Audova taotluse lahendamiseks küsinud selgitust OÜ Seifert juhatuse liikmelt U. Vaarmannilt ning teinud päringu Lõuna Politseiprefektuurile seoses kutsungite arvu ning sisuga. U.Vaarmanni selgituste kohaselt on juhtumeid olnud, kus baari külastajad eelistavad väljas suitsetada ja jutelda. Seega on juhatuse liige olnud teadlik, et vaatamata piisavate ruumide olemasolule ja ka suitsetamisruumi olemasolule, viibivad osad baari külastajad baariruumidest väljas tänaval. Kuid ei korraldusest ega linnavalitsuse vastusest ei selgu, millal on OÜ Sefert juhatuse liikmelt selgitus võetud, kas see on olnud kirjalik või suuline, kohtule vastavat tõendit esitatud ei ole.
  38. Ettevõtluse osakond on Lõuna Prefektuurile teinud päringu 05.08.2010 (tlk. 136) seoses OÜ Seifert baari Habibi tegevusega ajavahemikul 13.mai - 5.august
  39. Politsei vastuse kohaselt on sel ajavahemikul saadud Tähtvere 4 osas kolm väljakutset. Seega tehti kahekuulise baari lahtioleku aja jooksul politseile kolm väljakutset. Väljakutsete põhjuseks on märgitud kas lärm naabermajast (baarist) või tänavalt, ühel juhul on märgitud, et joobes kliendid keelduvad vesipiibubaarist lahkumast. Kohtistungil andsid tunnistajatena ütlusi baari kõrvalmajas elavad Marju Audova ja Kait Andrei. Nende ütluste kohaselt oli elamine seal kuni baari avamiseni normaalne. Baari avamisest alates on nende öörahu rikutud, baari külastajad karjuvad, räuskavad, suitsetavad ja tarvitavad ka alkoholi baari ees, seega tunnistajate ja ka kaebuse esitaja akende all. Samuti on olukordi, kus baari kliendid urineerivad vastu maja seina või nende hoovis. Tunnistajad on külastajaid korrale kutsunud, kuid on saanud sellega hoopis rünnakute ohvriks. Tunnistaja Harri Tanniku väitel, kes elab baarist umbes 30 meetri kaugusel, käivad baari külastajad majade ümber ringi, kus suitsetavad ja teevad oma ihuhädasid. Tunnistajate väitel on peamine rahu ja korra rikkumine alates 24-st kuni 3-ni öösel, millal baar suletakse. Tunnistajate väitel on ka nemad korduvalt teavitanud politseid mis tõendab, et baari tegevus kas registreeringus märgitud tegevuskohas või tegevusajal kahjustab läheduses elavate isikute õigusi ja huve, samuti avalikku korda. 9 Seega oleks pidanud linnavalitsusel juba kaebaja taotluse kui ka politsei andmete alusel tekkima küsimus kas baari lahtiolekuaegade piiramise osas või mingite muude abinõude kohaldamise osas, et tagada nii avalikku korda kui läheduses elavate inimeste õigusi ja huve. Rõhutada tuleb, et probleemid naabruses elavate inimeste rahu rikkumisega algasid koheselt peale baari avamist, ja nagu kaebaja ja tunnistajate selgitustest nähtub, kestavad siiani. Lõuna Prefektuuri 18.02.2011 andmetel on ajavahemikul 01.05.2010-08.02.2011 registreeritud 15 juhtumit seoses avaliku korra rikkumise ja mootorsõidukite valesti parkimisega aadressil Tähtvere 1 kuni Tähtvere
  40. Menetluse läbiviimisel ei ole aga ei kaebaja ega teiste naabruses elavate inimeste seisukohti üldse küsitud. Seega ei saa väita, et vastustaja on välja selgitanud kõik olulised asjaolud. Kaebaja märkis õigustatult, et tema ja teiste elanike kaasamisel oleks võinud puududa üldse vajadus kohtusse pöördumiseks.
  41. Asjaolu, et ettevõtluse osakonna töötajad teostasid ühel päeval, see on 25.08.2010 (kolmapäev) õhtul poole tunni jooksul kontrollreidi, mille jooksul rikkumisi ei avastatud, ei tõenda, et kaebaja poolt esitatud väited ja korra rikkumise kirjeldused oleksid ebaõiged või et rahu rikkumised ei leidnud aset. Kontrollreid on läbiviidud ajavahemikul kell 20.50 kuni 21.17, see on ajal, kus ka kaebaja ja tunnistajate väitel mingeid probleeme ei ole. Ka baari omaniku OÜ Seifert selgituste kohaselt on baari külastatavus just peale 24.00, ajal kui teised toitlustuskohad suletakse. Seega ei saa ühel korral teostatud kontrollreid välistada kaebuses ja tunnistajate poolt esitatu olemasolu ja õigsust ega anna alust väitele, et tegemist on kaebaja oletustega. Tuleb ka märkida, et baari Habibi puhul ei ole tegemist tavalise toitlustusettevõttega, vaid vesipiibubaariga, kus on saadaval alkohoolsed joogid, kuid toitlustust, kaasaarvatud koogid ja saiad, ei ole.
  42. Kohus märgib, et nii kaebajal kui teistel naabritel on õigustatud ootus, et linnavalitsuse poolt lubatud ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. Rahu ja korra tagamise nõuete eiramine võib olla aluseks tegutsemisloa väljastamisest või muutmisest keeldumiseks, lahtiolekuaja piiramiseks või ka tegutsemisloa kehtetuks tunnistamiseks. Nähtuvalt vastustaja poolt esitatud materjalidele (tlk. 96-105), on linnavalitsuse ettevõtluse osakond registreerinud kõik OÜ Seifert taotlused baari lahtiolekuaegade muutmiseks, mida on tehtud ajavahemiku 13.05.2010 kuni 28.10.2010 kolmel korral, kusjuures teatud perioodil on baar olnud avatud ajavahemikul kell 15.005.
  43. Nähtuvalt esitatud taotlustest, on baari lahtiolekuaegu muudetud hilisemale ajale ehk rohkem öisele ajale. Vaatamata kaebaja juba 18.06.2010 esitatud pöördumisele linnavalitsusse või vaatamata pöördumistele politseisse, on vastustaja igal korral nõustunud ettevõtja taotlustega. Seega on vastustaja esiplaanile seadnud ettevõtja huvid, arvestamata ja hindamata naabrite ja lähielanike huve. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 2 kohaselt on omavalitsuse ülesandeks igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas või linnas. Kaebaja on huvitatud elamisväärse keskkonna säilimisest ning avaliku korra ja öörahu tagamisest oma elukohas, mille peab kindlustama kohalik omavalitsus, kes on äriettevõttele tegutsemisloa elamurajoonis väljastanud. Kaebuse esitaja on välja pakkunud lahenduse, et baar võiks olla avatud kuni 23.00-ni. Kui ettevõtte omapära tingib vajaduse olla avatud just öisel ajal, on võimalus valida ettevõttele teine asukoht, koht, mis ei too kaasa kaasinimeste rahu rikkumise. Nagu linnavalitsuse vastusest selgub, asub vaidlusalune baar liikluseks kitsal tänaval, kus pika majadekoridori tõttu võimenduvad öisel ajal helid muu mürafooni puudumise tõttu. Sellist asjaolu oleks tulnud kas ettevõtte registreerimisel, lahtiolekuaegade muutmise registreerimisel või ka korralduse vastuvõtmisel arvestada. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kohatu on linnavalitsuse vastuses 10 toodud seisukoht, et tekkinud probleemi lahendamiseks võiks kaebaja muuta magamistoa asukohta.
  44. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et ettevõtluse osakonna 02.09.2010 korraldus nr 113, millega keelduti OÜ-le Seifert kuuluva baar Habibi lahtiolekuaegade lühendamisest ning registreeringu osalisest muutmisest, tuleb tühistada. Lisaks korralduse tühistamise nõudele on kaebaja esitanud kohase taotluse teha vastustajale ettekirjutus uue korralduse väljaandmiseks. Kuna kohus tühistab vaidlustatud 02.09.2010 korralduse nr 113, tuleb vastustajal R.Pärteli ja M.Audova 18.06.2010 esitatud taotlus uuesti läbi vaadata.
  45. Menetluskulude väljamõistmise osas kohtule menetlusosaliste poolt taotlusi ei esitatud. Eda Muts kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.