3-11-718/16

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-718 Haldusasi K.K kaebus Viru Vangla toimingute (vee väljalülitamine 31.12.10-01.01.11 öösel, 01.01.11-02.01.11 öösel, õhtul, 04.01.11-05.01.11 öösel), 03.01.11 õigusvastaseks tunnistamiseks ning kahju hüvitamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2011.a, Jõhvi Menetlustoiming kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tagastada K.K kaebus haldusasjas nr 3-11-718 kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel.
4. Tagastada K.K kaebus Viru Vangla toimingute (vee väljalülitamine 31.12.1001.01.11 öösel, 01.01.11-02.01.11 öösel, 03.01.11 õhtul, 04.01.11-05.01.11 öösel) õigusvastaseks tunnistamise nõude osas HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
5. Määruse tõlge saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 21.03.2011 saabus Tartu Halduskohtusse K.K kaebus Viru Vangla toimingute, seoses vee välja lülitamisega (31.12.10-01.01.11 öösel, 01.01.11-02.01.11 öösel, 03.01.11 õhtul, 04.01.11-05.01.11 öösel), õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Kaebaja väidab, et vee väljalülitamine oli alusetu, sellest ei ole ette teatatud. Vee välja lülitamine segas kaebaja igapäevaseid tegevusi, ta ei saanud käsi pesta, hambaid loputada, ei olnud võimalust vett juua jne. Kaebaja märgib, et on pöördunud kaebustega Viru Vangla poole, kuid tema kaebused jäeti rahuldamata. Dokumentaalseid tõendeid kaebuste esitamise kohta kaebaja ei esitanud. Kaebaja palub tunnistada Viru vangla toimingu õigusvastaseks ja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemise järgi. KOHTU SEISUKOHT
6. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud Riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Seega ei saa halduskohus kaebust Viru Vangla toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks menetlusse võtta enne, kui kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lõikele 8, pöördudes riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotlusega Viru Vangla poole. Kohtule esitatud kaebuses ei ole märgitud, et kaebuse esitaja oleks eelnevalt Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitanud. Kohtu 08.04.2011 päringule teatas Viru Vangla, et Kirill Katšan ei ole esitanud vanglale vaiet ega kahjunõuet seoses vee välja lülitamisega ajavahemikul 31.12.10-05.01.
7. Seega saab kohus järeldada, et antud asjas ei ole kahju hüvitamise taotlust Viru Vanglale esitatud. Kohus märgib seejuures, et kõik olemasolevad tõendid ja materjalid kohtueelse menetluse läbimise kohta tuleb kohtule esitada kaebuse esitajal koheselt koos kaebusega. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et kuna K.K´l on läbimata kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastamisele.
8. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Riigikohus märgib 2.aprilli 2009.a. kohtulahendis haldusasjas nr 3-3-1-99-08 ( p -d 29 ja 30), et kaebuses, mis on esitatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tuleb märkida ka kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. HKMS § 10 lg 3 on küll kaebusele kui dokumendile nõudeid kehtestav säte, kuid ta on otseselt seotud kohtusse pöördumise õigust reguleeriva HKMS §-ga 7 ning omab kaebusele nõuete esitamisel selle seose tõttu sisulist, mitte pelgalt vormilist tähendust. Kolleegium rõhutab, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 peab menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. Kolleegium on seisukohal, et halduskohus on pädev määrusega lahendama mitte ainult küsimuse, kas kaebuse esitaja on kohtule ära näidanud oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, vaid et HKMS § 11 lg 31 p 5 ja § 23 lg 3 p 1 lubab halduskohtul kaebuse määrusega jätta läbi vaatamata ja tagastada ka siis, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetud asjaolud on tõendatud (samadele seisukohtadele on RKHK jõudnud ka haldusasjades nr 3-3-1-200-08 ja 3-3-1-101-08). Riigikohtu halduskolleegium leidis
9. mai
10. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-908 (p 15), et tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Kolleegium on seisukohal, et halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kui on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi edaspidi kaasa aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kaebuses märgib K.K, et vaidlustatud toimingu vaidlustamiseks on tal preventiivne huvi, et selliseid rikkumisi enam ei korduks. Lisaks leiab kaebaja, et tema õigusi on rikutud ja ta soovib õigluse taastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus on seisukohal, et K.K kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt põhjendatud huvi. Kaebuses näidatud huvi ei saa kuidagi kaasa aidata kaebuses nimetatud õiguse edaspidisel teostamisel või kaitsmisel. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse puhul võivad iseenesest olla ka preventiivsed eesmärgid, kuid ainult teoreetiline võimalus, et isiku õigusi rikkunud toiming võib korduda, ei anna selleks alust. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisel peab isiku kartus rikkumise kordumise suhtes tuginema mingilgi objektiivsele alusele. Antud juhul sellised alused puuduvad. Vesi lülitati välja peamiselt öistel tundidel, kui vanglas viibijad magasid. Öösel vee kasutamine ei ole isikutele hädavajalik. Preventiivne huvi võiks olla põhjendatud, kui see aitaks kaasa K.K subjektiivsete õiguste võimaliku edaspidise rikkumise vältimisele. Vee väljalülitamise põhjusteks võivad olla ka rikked süsteemis, mida Viru Vangla ei saa ette näha. Kohus peab vähetõenäoliseks, et vesi lülitati välja kaebaja suhtes karistusliku meetmena. Seega kohus leiab, et K.K`l puudub preventiivne huvi Viru Vangla toimingu, seoses vee välja lülitamisega, õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti on kohus seisukohal, et kaebajal ei saanud seoses vee väljalülitamisega kolmel ööl ja ühel õhtul tekkida ka taolist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse sätete alusel hüvitamisele. Põhjendatud huvina ei saa kohtu arvates käsitleda kinnipeetava soovi rakendada vangla suhtes kohtu kaudu nö „kasvatuslikke“ meetmeid. Vastavalt HKMS § 11 lg-le 7 ei võta kaebuse tagastamine kaebuse esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Mare Krull Kohtunik Kohtumäärus jõustus edasikaebamata 21.06.2011 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE