← Eesti

3-09-2348/17

Obsah (4)§ 67§ 100§ 64§ 101

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2348 Haldusasi A.S kaebus Vir

) § 67 p1 ja Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1 ja 7.3 alusel distsiplinaarkorras kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.. Distsipliinirikkumine väljendus selles, et kaebaja, olles Viru Vangla E-hoone kambris nr 2206, 20.07.2009 kella 20.10 paiku õhtuse loenduse ajal ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele seista oma voodi ette ja öelda oma ees-ja perekonnanimi. Kaebaja 10.08.2009 vaiet Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr xx kehtetuks tunnistamiseks ei jõudnud vangla tähtaegselt läbi vaadata. Vastuses kaebusele viitab Viru Vangla

§ 67

p-le 1, millest tulenevalt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-ist 8.1.1 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja ja vangla kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 7.5 küsib loendust teostav vanglaametnik kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajaduse korral küsitakse ka täiendavaid andmeid. Tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 7.3 on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal.

§ 100

lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse ärakeelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30-ks ööpäevaks.

101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 64 sätteid.

§ 64

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse koheselt tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisest. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse.

§ 64

lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul.

§ 64lg 41 distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise 2

(5)3-09-2348 päevast.

§ 101

lg 2 kohaselt distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe ja lg 3 kohaselt vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kaebaja distsipliinirikkumine väljendus selles, et viibides vangla eelvangistushoone osakonnas kambris nr 2206 20.07.2009 kella 20.10 paiku õhtuse loenduse ajal ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele öelda oma ees- ja perekonnanimi ning seista oma voodi ette. Vastustaja peab asjakohatuteks kaebaja väiteid selle kohta, et kaebaja keeldus täitmast ametniku korraldust, kuna vanglaametnik talle end ei esitlenud. Kuna vanglaametnikud kannavad vormiriietust ning nimesilti, siis kaebajale oli vanglaametniku nimi teada. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene ametnikele kohustust end kinnipeetavale esitleda, küll aga on see kohustus kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 7.5 kinnipeetaval. Kaebaja tutvus Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.2009, mistõttu oli ta teadlik kohustusest öelda loenduse ajal oma nimi ja vajaduse korral ka muud andmed. Kaebuses on kaebaja väitnud, et ta keeldus oma nime ütlemast, kuna ametnik ei esitlenud ennast. Seega sai kaebaja aru ametniku korraldusest (öelda oma nimi), kuid eiras talle antud korraldust. Kaebaja ei ole põhjendanud ka seda, miks ta keeldus täitmast vanglaametniku poolt antud korraldust hoida käed selja taga. Asjakohatu on kaebaja viide PS §-dele 11 ja 12, kuna vangla kõikides osakondades viiakse loendused läbi kaks korda päevas, mille käigus kõik vanglas viibivad kinni peetavad isikud on kohustatud ütlema oma nime ning vajadusel ka täiendavaid andmeid. Kinnipeetav peab alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Vastustaja viitab siinkohal Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2009 otsusele nr 3-3-1-103-06, milles leiti, et kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei ole seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Eeltoodu tõttu ei ole kinnipeetaval üldjuhul õigust jätta täitmata vanglaametniku korraldust. Kinnipeetavale antud korraldus öelda oma nimi ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ega vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud tunnustele, mistõttu pidi kinnipeetav korraldust täitma. Kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu on tõendatud vangla ettekandega nr 2927. Kaebajale anti distsiplinaarmenetluse käigus korduvalt võimalus seletuse andmiseks, kuid kaebaja sellest keeldus. Vangla märgib, et kinnipeetavate isikute suhtes kaks korda päevas läbiviidav loendus on väga oluline järelevalve teostamise protseduur. Loenduse käigus kontrollitakse, kas kinni peetav isik viibib talle määratud kambris, kas temaga on kõik korras. Lisaks kontrollitakse ka visuaalselt kambri tehnilist seisukorda. Viru Vangla kodukorra p-s 7 on täpselt reglementeeritud loenduse läbiviimise kord ning see, kuidas peab kinnipeetav käituma loenduse ajal. Kuna kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul alates 02.402.009 kuni 08.04.2009, siis on kaebaja teadlikult, st otsese tahtlusega süstemaatiliselt eiranud kodukorras sätestatut. Vastustaja arvates näitab kaebaja käitumine tema ääretut küünilisust ja üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda. Vaidlustatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristust 10 ööpäeva kartserit ei ole täitmisele pööratud ja seega pole kaebaja kartserikaristust kandnud. Kuna vangla ei jõudnud vaidlustatud käskkirjaga määratud karistust täitmisele pöörata, siis kaebajal ei saanud tekkida mittevaralist kahju, mille väljamõistmist ta taotleb. KOHTU PÕHJENDUSED A.S esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks ja Viru Vangla tegevusega tekitatud kahju 15 000 krooni hüvitamiseks. Esitatud kaebuses kaebaja selgitab, et ta saatis 10.08.2009 vaide Viru Vangla direktorile Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks. Kaebaja väitel ei saanud ta vanglalt vastust kahe kuu jooksul, mistõttu on tema PS-st tulenevad õigused rikutud. Samuti rikkus vangla HMS § 84 lg-t 1 ja lg-t 2 ning RVastS § 18 lg-t 1, kuna vangla oli kohustatud vaide läbi 3

(5)3-09-2348 vaatama kahe kuu jooksul selle esitamisest arvates. Kaebaja väidab, et tema õigused olid rikutud selle tõttu, et 20.07.2009, viibides Viru Vangla E-hoone kambris nr 2206, sisenes kell 20.10 keegi õhtusele kontrollile, kuid ei esitlenud ennast. Sisenenud isik küsis kaebaja perekonnanime. „Ma vaikisin, mille peale hakkas ta kõrgendatud toonil minuga rääkima ja hirmutama, et justkui olen ma kohustatud talle oma perekonnanime ütlema“. Kaebaja selgitas talle, et „Esiteks tahan ma teada, kellele ma oma perekonnanime ütlen ja selleks peab ta end esitlema“. Teiseks märgib kaebaja, et ta ei ole mitte millekski kohustatud. Kambrisse sisenenud isik näitas kaebajale oma rinnasilti ja ütles „Loe“. Kaebaja ütles, et „Sina ka loe, sul on käes minu kaart, seal on kirjas minu nimi, isanimi, sünniaasta ja kuupäev ning isegi foto. Võta ja vaata“. Kaebaja arvates on tegemist on PS §-i 12 rikkumisega, sest kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varaliste ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Viru koonduslaager rikub iga päev mitu korda päevas minu õigusi (t.lk.4). PS § 11 kohaselt õigused ja vabadused saavad olla piiratud ainult kooskõlas PS-ga. Igaühel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse, mida ma ka tegin. PS § 25 kohaselt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise ja materiaalse kahju hüvitamisele ning ma tahan, et Viru Vangla hüvitaks mulle moraalse ja füüsilise kahju 15 000 krooni selle eest, et ma istusin ebaõiglaselt kartseris 10 ööpäeva. Kaebaja viitab RVastS § 7 lg-tele 1 ja 2 ja sama seaduse § 12 lg-tele 1, 2 ja 3 ning leiab, et tulenevalt eelnimetatud seadusest on Viru Vangla kohustatud talle moraalse ja füüsilise kahju hüvitama. Kinnipeetav on kohustatud täitma tulenevalt

§ 67

p-st 1 vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma

-t, vangla sisekorraeeskirja ja kodukorda ja muid õigusakte, aga samuti alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Viru Vangla kodukorra p-i 7.5 kohaselt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib tema isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel kontrollib ta ka täiendavaid andmeid.

§ 100

lg 1 sätestab, et

-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, muuhulgas kartserisse paigutamist. Kohus leiab, et kaebaja karistamine on õiguspärane, kuna kinnipeetav A.S eiras oma käitumisega kõiki eelpoolloetletud õigusakte ja pani sellega toime süülise teo. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et asjakohatud on kaebaja väited, et ta soovis, et vanglaametnik esitleks ennast ja seetõttu keeldus täitmast ametniku korraldust. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust ning nimesilti, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime osas. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 7.5 ametnikul õigus küsida kinnipeetava isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja tutvus Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.2009 ja seega on ta teadlik kohustusest öelda loenduse ajal oma nimi ja vajadusel ka muud andmed. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2009 otsusele nr 3-31-103-06, mille p-s 14 on asutud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lgs 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul tulenes vanglaametniku poolt antud korraldus ametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusta, hoida käsi selja taga ning seista oma korrastatud voodi kõrval ja nimetada oma ees- ja perekonnanimi, Viru Vangla kodukorra p-st 7.5 ja

§ 67p-st 1 (julgeoleku tagamiseks 4

(5)3-09-2348 vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetavale antud korraldus tõusta loenduse ajal püsti ja öelda oma nimi, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja kinnipeetav oleks pidanud seda korraldust täitma. Kuna kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku poolt antud seaduslikku korraldust, siis pani ta toime süülise teo, mille eest teda karistati põhjendatult Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kümnepäevase kartserikaristusega. Kuna kaebajat karistati põhjendatult tema poolt toime pandud õigusvastase süülise teo eest kümnepäevase kartserikaristusega, siis kaebaja taotlus mittevaralise kahju 15 000 krooni hüvitamisele ei kuulu. RVastS § § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, et talle on põhjustatud Viru Vangla poolt mittevaralist kahju, siis on kaebaja taotlus mittevaralise kahju väljamõistmiseks vastustajalt täiesti põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 21.06.2011 Riigikohtu 21.06.2011 kohtumääruse nr 3-7-1-3-282-11 alusel, millega otsustati jätta A.S´i kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 alusel menetlusse võtmata . Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2011 kohtuotsusega nr 3-09-2348 otsustati jätta AS´i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.04.2010 otsus muutmata Riina Pung konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.