← Eesti

2-08-82926/3

Obsah (8)§ 407§ 173§ 162§ 1741§ 144§ 175§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17.mai 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 T

) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 2

(4)Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut, kuid kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna mobiilsideteenuste kasutamise leping on oma olemuselt kestvusleping ning kostja võlg nimetatud teenuste kasutamise eest on tekkinud enne 01.07.2002, kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 222 lg 1 alusel on kohustust rikkunud võlgnik kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud, osundatud paragrahvi 2. lõike alusel mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Vastavalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid , sealhulgas tõendid nõude omandamise kohta OÜ A. F. 19.10.2005.a. (tl.7-23). Kostja võlgneb hagejale mobiilside teenuse eest ja mobiiltelefoni järelmaksuna 2059,36 krooni. Viiviste väljamõistmist taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses – 2058,36 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 4117,72 krooni. Menetluskulude jaotus

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Seetõttu määrab kohus

§ 1741lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka P.

M. hüvitatavad OÜ A. F. . Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 450 krooni (tl.27-28). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka

§ 144p 7 alusel. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. OÜ arve 24.11.2008.a., summas 2500 krooni (tl.26). 3

(4)

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. OÜ 02.09.2008.a. arvest nähtub, et 2500 krooni on tasutud esindamise eest maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses.

§ 175

lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on

§-st 133 lg 1 tulenevalt 2059,36 krooni. Kuigi hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära, ei pea kohus nimetatud kulu väljamõistmist täies ulatuses põhjendatuks. Kuna kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid hagi- ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste koostamise ja kohtule esitamisega. Tegemist ei ole keeruka ega töömahuka tsiviilasjaga, mistõttu kohus leiab, et kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks) tuleb lugeda 1250 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1700 (450+1250) krooni.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige: 19.07.2010.a. Hiie Otsing Kantselei juhataja Kohtuotsus jõustus: 15.07.2010.a. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.