KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2011.

) 147 lg. 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutmisega. Kostja eksib, et nõue muutus sissenõutavaks kohe pärast hageja vastuvõtmist ühistu liikmeks

1. a. Ühistu liikmena omas hageja õigust liikmelisuse alusel neid ruume kasutada, tema õigusi ei rikutud ning seega ei olnud alust osa väljamaksmist endale nõuda. Hageja ei oleks seda nõuet esitanud, kui teda ei oleks liikmete hulgast välja arvatud ning ta oleks jätkuvalt saanud liikmelisuse alusel neid ruume kasutada. Käesoleva nõue – hüvitada alusetu rikastumise alusel hageja vara arvel omandatu – muutus sissenõutavaks hetkest, kui hagejale, kes oli garaažiühistust välja arvatud, maksti välja tema osamakse. See toimus pärast pooltevahelise õigusliku vaidluse lõppu tsiviilasjas 2-01-198, lõplik lahend selles asjas jõustus
2. aprillil
3. a. Kohus leidis selles lahendis, et Jüri Kuldmaal ühistu liikmena oli alates
4. a.
5. oktoobrist kohustus tasuda kõiki ühistu üldkoosolekul kindlaksmääratud osamakseid ning õigus liikmelisuse alusel kasutada tema kasutusse antud ruume, sealhulgas neid, mis ta oli ühistule tasuta üle andnud. Kohtuotsuse jõustumisega jõustus ka ühistu üldkoosoleku otsus
6. oktoobril
7. a. Jüri Kuldmaa väljaarvamise kohta ühistust. Alles pärast tsiviilasjas 201-198 tehtud otsuse jõustumist tekkis ühistul kohustus tagastada hagejale tema poolt tasutud osamaks. Garaažiühistu tagastas Jüri Kuldmaale tema poolt ühistu kassasse tasutud rahalise osamakse, mitterahalise osamakse aga, mille arvelt ühistu oli alusetult rikastunud, jättis arvestamata ning hagejale välja maksmata. Hageja sai sellest teada ühistu juhatuse kirjast
8. mail
9. a. Hagi aegumise tähtaeg algas
10. mail
11. a., kümneaastane aegumistähtaeg alusetu rikastumise toimumisest oli aga kohtumenetluse vältel peatunud

§ 160lg.

1 alusel. V. Obraztsov ongi ilmselt isikuks, kellele ühistu omandi jagamisel ja korteriomandite moodustamisel need ruumid ühistu poolt tasuta omandisse antakse. V. Obraztsov kostjale üle antud rajatiste kulutuste katmisest osa ei võtnud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja taotles aegumise kohaldamist ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg. 3 alusel aegumise kohta vaheotsuse tegemist. 4 Hagi aluseks olev alusetu rikastumine toimus 1996. aastal, kui hageja võeti GÜ liikmeks, kuid tema poolt üle antud garaažibokse mitterahalise sissemaksena ei arvestatud. Hageja korduvatest taotlustest nähtuvalt oli hageja alusetu rikastumise toimumisest teadlik hiljemalt 3. novembril 1998. a.

§ 151lg.

1 ja lg. 2 kohaselt on alusetult rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Väidetavast alusetu rikastumise toimumisest hagi esitamiseni on möödunud enam kui kümme aastat. Hageja ja V. Obraztsov võeti GÜ Linnamäe liikmeks

1. a. ja nende ühiskasutusse määrati juurdeehitamisel olevad kolm garaažiboksi. Garaažiboksid on V. Obraztsovi kasutuses ja hagi rahuldamisel võib kostjal tekkida nõue V. Obraztsovi vastu. Kostja põhikiri ei sisalda mõistet „mitterahaline sissemakse“ ja hageja poolt väidetud mitterahalise sissemakse teostamine summas 417.216,90 krooni on paljasõnaline ja tõendamata. Garaažiühistul puuduvad dokumentaalsed tõendid vaidlusaluste bokside ehitamise täpse aja kohta. V. Obraztsovi poolt tsiviilasjas nr. 2-01-198 kohtule esitatud kirjaliku seletuse kohaselt valmisid boksid kuskil
2. aastal, tema ise oli projekti tellijaks ja peamiseks ehituse finantseerijaks ning ehituse korraldajaks. Alusetu rikastumine toimub ajal, mil isiku tehtud kulutuste tulemusel suurenes soodustatu isiku vara. Aegumine hakkas kulgema alates
3. juunist
4. a., s.o. ajast, millal akti alusel garaažiboksid hageja poolt kostjale üle anti. Kolmanda isiku seisukoht Vassili Obraztsov avaldas, et hageja ei ole kunagi olnud garaažibokside omanik, omanik on kostja, GÜ Linnamäe. Aegumine hakkas kulgema
5. aastast, mil hagejale maksti välja 80.000 krooni. Esimese astme kohtu otsus
6. mai
7. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hagi on aegunud ja taotles aegumise kohaldamist. Aegumise kohaldamiseks on seaduslik alus. Poolte poolt esiletoodud asjaoludest tulenevalt oli poolte vahel lepinguline suhe. Hageja poolt on kostjale kolm garaažiboksi üle antud lepingute alusel (tl. 26 – 30). Pooltevahelise lepingulise suhte sisuks oli, et hagejale eraldatakse kostja poolt ruumide (garaažibokside) ehituseks maa, hageja ehitab sinna garaažiboksid ning astub ühistu liikmeks. Hageja täitis lepingulised kohustused ning poolte vahel
8. juunil
9. a. koostatud akti alusel anti garaažiboksid üle kostjale. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja astus kostja liikmeks
10. oktoobril
11. a. Kirjeldatud õigussuhte tekkimise ajal kehtinud ühistuseaduse (ÜS) § 4 p. 2 kohaselt olid mittetulundusühistuks muuhulgas ka garaažiühistud. ÜS § 29 lg. 2 kohaselt võis liikme osamaks olla nii rahaline kui ka mitterahaline, viidatud sätte lg. 3 kohaselt nähakse mitterahalise osamaksu hindamise kord ette põhikirjas. Hageja poolt kostjale
12. juunil
13. a. üle antud garaažibokside näol on tegemist ÜS § 29 lõikes 2 sätestatud mitterahalise sissemaksega. Hagejal oli seega seadusest tulenev õigus nõuda mitterahalise sissemakse hindamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja liikmete hulgast välja arvatud
14. oktoobri
15. a. üldkoosoleku otsusega. Seega oli hagejal õigus nõuda ka osamakse tagastamist. Pooltevaheline lepinguline suhe lõppes enne
16. juulit
17. a. ning kohaldada tuleks tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lõiget 3, mis sätestas, et kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Aegumistähtaja kulgemist tuleb lugeda alates
18. novembrist
19. a., s. o. ajast, mil hageja sai teada kostja üldkoosoleku
20. oktoobri
21. a. otsusest enda väljaarvamise kohta. Pooltevahelise õigussuhte tekkimise ajal kehtinud

§ 116

sätestas, et aegumistähtaeg 5 algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada

1. novembril
2. a. Aegumistähtaja kulgemist ei saa lugeda alates Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisest tsiviilasjas 2-01-
3. Viidatud tsiviilasjas vaidlustas Jüri Kuldmaa GÜ Linnamäe üldkoosoleku otsuse, millega ta ühistu liikmete hulgast välja arvati. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 9 lg. 1 teise lause kohaselt aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
4. juulit
5. a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, katkenud või peatunud enne
6. juulit
7. a. Seega kohaldub

§ 121lg.

1 punktis 1 sätestatu, mille kohaselt aegumistähtaja kulg katkeb hagi esitamisega. Poolte vahel mistahes hagi esitamine ei katkesta mistahes poolte vahel olemasoleva nõude aegumistähtaega. Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas 2-01-198 kinnitas sisuliselt GÜ Linnmäe

1. jaanuari
2. a. otsust, millega hageja liikmete hulgast välja arvati. Hageja lepingust tuleneva nõude aegumine hakkas kulgema alates
3. novembrist
4. a. ja tsiviilasja 2-01-198 menetlemise ajal aegumine ei peatunud. Viidatud

§ 116

sätestas kulgemise algusena just seda päeva, millal isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Poolte lepingulise suhte ajal kehtinud

§ 113

sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kohaldada tuleb VÕS RakS § 9 lõiget 1, mis sätestab, et

-s ning VÕS-s aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. juulit
2. a. tekkinud aegumata nõuetele. VÕS RakS § 9 lg. 2 sätestab, et kui

-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

1. juulit
2. a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse

-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates

1. juulist
2. a. Aegumistähtaja kulgemise päevaks tuleb lugeda
3. juuli
4. a., kuna

-s sätestatud aegumistähtaeg on lühem kui enne

1. juulit
2. a. kehtinud nõude aegumistähtaeg.

§ 146lg.

1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 136lg.

2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Hageja esitas hagi

1. novembril
2. a., kuid kuna aegumise tähtaja kulgemine algas
3. juulil
4. a., aegus hageja nõue
5. juulil
6. a. Aegunud on hageja nõue ka alusetu rikastumise sätete kohaselt. Alusetu rikastumine toimub ajal, millal isiku tehtud kulutuste tulemusel suureneb soodustatud isiku vara. Hageja ja kostja poolt esitatud aktist nähtus, et kostja vara suurenes kolme garaažiboksi võrra
7. juunil
8. a., s. o. ajal, mil garaažiboksid anti hageja poolt kostjale üle ja seega algas alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõude aegumistähtaja kulgemine
9. juunil
10. a. Garaažibokside üleandmise ajal kehtinud

§ 151lg.

1 kohaselt on aegumistähtaeg 3 aastat,

§ 151lg.

2 sätestab, et alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub hiljemalt 10 aasta möödumisel alates alusetu rikastumise toimumisest. Ka alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõude aegumise kohaldamisel tuleb juhinduda VÕS RakS § 9 lõigetest 1 ja 2. Kehtiv

§ 151lg.

2 sätestab, et alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Alusetu rikastumine toimus 30. juunil 1995. a., s. o. garaažibokside üleandmise ajal.

§ 136lg.

2 kohaselt saabub aastates määratud tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega möödus 10-aastane tähtaeg

1. juunil
2. a. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta aegumine kohaldamata ning saata tsiviilasi sisuliseks arutamiseks tagasi maakohtusse. Maakohtu otsus on ebaõige materiaalõiguse sätete ebaõige kohaldamise tõttu.

§ 147lg.

1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, lg. 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Õige on kohtu järeldus selles, et

§ 146lg.

1 kohaselt lepingulisest suhtest 6 tuleneva kohustuse aegumistähtaeg on kolm aastat, samuti on kolm aastat

§ 151lg.

1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva kohustuse aegumistähtaeg. Kohus on aga ebaõigesti arvestanud nende nõuete kulgemise algustähtaega. Hageja lepinguline õigus nõuda osamaksete tasumist ja kostja lepinguline kohustus tagastada need osamaksed ei saanud olla sissenõutav enne hageja ühistust väljaarvamise otsuse jõustumist. See jõustus, kui jõustus tsiviilasjas 2-01-198 tehtud

1. aprilli
2. a. kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata hageja nõue ühistust väljaarvamise otsuse tühistamiseks. Reaalselt tagastati rahalised osamaksed hagejale
3. aprillil
4. a. ning alles siis selgus talle, et kostja ei hüvita mitterahalisi sissemakseid tasuta kostja omandisse antud ehitise maksumuse näol ning et tema õigust saada ka see osa sissemaksetest tagasi pärast tema väljaarvamise otsuse jõustumist on rikutud.

§ 151lg.

1 kohaselt on alustust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja ei saanud teada enne, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, kui talle

1. aprillil
2. a. selgus, et mitterahalist sissemakset talle ei hüvitata ning ehitis, mille ta oli tasuta ühistu omandisse üle andnud, jääb ühistule. Sellest momendist alates algab hageja nõude aegumistähtaeg nii lepingulisest suhtest tuleneva nõue osas kui ka alternatiivselt esitatud alusetust rikastumisest tuleneva nõude osas. Kuni hageja väljaarvamiseni ühistu liikmete hulgast ei saanud toimuda kostja alusetut rikastumist tema arvel, kuivõrd hageja oli ühistu liige ning kasutas omaenda rahaliste vahendite ja tööga loodud vara samadel alustel teiste ühistu liikmetega, kes olid teinud vara loomiseks rahalisi osamakseid. Tal olid teiste ühistu liikmetega võrdne õigus võtta osa ühistu vara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest ning tal puudus alus nõuda mitterahalise sissemakse rahalist hüvitamist. Seega on ekslik kohtu seisukoht ka selles osas, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude kümneaastase aegumistähtaja algus alusetu rikastumise toimumisest algab ehitise üleandmisest kostjale. Et hagejal ei saanud tekkida õigust esitada kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõuet alates ehitise üleandmisest
3. juunil
4. a., on tuvastatud ka kohtuasja 2-01-198 lahendis, kus kohus leidis, et hagejal oli ühistu liikmena õigus tema poolt ühistule üle antud ehitist kasutada ühistu liikmelisuse alusel ning tal puudus õigus nõuda selle mitterahalise sissemakse tasaarvestamist rahaliste osamaksete tasumise kohustusega, mille täitmist ühistu hakkas hagejalt nõudma pärast tema arvamist ühistu liikmeks
5. oktoobril
6. a. Kui puudus õigus nõuda mitterahalise sissemakse arvelt tasaarvestust ühistu poolt nõutavate rahaliste osamaksetega, siis ei saanud olla ka alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Järelikult hageja nõue aegunud ei ole ning kohtul oleks tulnud kostja taotlus jätta rahuldamata ja jätkata menetlust. Kostja seisukoht Garaažiühistu Linnamäe vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 2 tühistada, tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohus tuvastas otsuses, et hageja ja kostja sõlmisid lepingud, milles leppisid kokku, et hageja ehitab kostja poolt eraldatavale maale garaažiboksid ning astub garaažiühistu liikmeks, et hageja ehitaski garaažiboksid, andis need
7. juuni
8. a. aktiga kostjale üle ja et
9. oktoobril
10. a. võeti hageja kostjaks oleva garaažiühistu liikmeks,
11. oktoobri
12. a. üldkoosoleku otsusega aga arvati garaažiühistu liikmete hulgast välja. Neid asjaolusid ei ole ka apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Hagiavalduses esitatud väidete kohaselt ehitas hageja kolm kostjale üleantud garaažiboksi oma vahendite arvel ning hageja arvates on need tema poolt ühistule tehtud mitterahaliseks osamaksuks. Hagiga taotleb hageja mitterahalise osamaksu hüvitamist. Maakohus leidis samuti kui hageja, et vaidlusalused garaažiboksid olid hageja poolt ühistule üle antud mitterahalise osamaksena ning et hagejal oli õigus nõuda osamakse tagastamist. 7 Kolleegium leiab, et sellistel asjaoludel ei olnud alust kohaldada lepingulisest suhtest või alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise kohta sätestatut, nagu maakohus tegi: osamakse tagastamise nõudeõigus ei tulene lepingust, vaid seadusest; kui garaažiboksid andis hageja kostjale üle mitterahalise osamaksena, nagu hageja on väitnud, siis tegi ta seda õiguslikul alusel ja kõnelda ei saa õigusliku aluseta tehtud sooritusest, mis on alusetust rikastumisest tuleneva nõude eelduseks.
13. oktoobril
14. a., mil hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, kehtis ÜS, mille § 31 lõikes 1 sätestati, et ühistust välja astunud või välja arvatud liikmele tagastatakse osamaks kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast arvates. Seega tuli kostjal selle sätte kohaselt tagastada hagejale osamaks hiljemalt
15. aprillil
16. a. (kuue kuu jooksul alates
17. oktoobril
18. a. hageja ühistu liikmete hulgast väljaarvamisest). Alates
19. veebruarist
20. a., seega enne kostja poolt hagejale osamaksu tagastamise tähtaja lõppu, tunnistati ÜS kehtetuks. Samal päeval jõustunud tulundusühistuseaduse (TÜS) § 33 lõikes 1 sätestati, et liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks; lõikes 3 sätestati, et hüvitus tuleb välja maksta liikmesuse lõppemisest kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Et osundatud sättele ei antud tagasiulatuvat jõudu, siis leiab kolleegium, et hageja eeldatav õigus osamaksu tagastamisele kuue kuu jooksul liikme varaliste õiguste ja kohustuste lõppemise päevast TÜS-i jõustumisega ei muutunud.
21. aprillil
22. a., mil saabus hagejale osamaksu tagastamise lõpp-tähtpäev, kehtinud

§ 113lg.

1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Ühistu osamaksu tagastamise nõudele ei olnud erisusi kehtestatud, seega kehtis ka sellele nõudele 10-aastane aegumistähtaeg.

§ 116

lause 1 kohaselt algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Et

1. aprilliks
2. a. kostja hagejale osamaksu ei tagastanud, pidi hageja
3. aprillil
4. a. oma õiguste väidetavast rikkumisest teada saama, seega algas 10-aastase aegumistähtaja kulg sellest päevast ning pidi lõppema
5. aprillil
6. a.
7. juulil
8. a. jõustusid VÕS ja uus

. VÕS-i RakS § 9 lg. 1 lause 1 kohaselt kohaldatakse

-is ja VÕS-is aegumise kohta sätestatut ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele; aegumise peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit
4. Seega kohaldatakse ka vaidlusalusele nõudele uues

-is sätestatud aegumistähtaega. Et osamaksu tagastamise nõue on seadusest tulenev nõue (ÜS § 31 ja TÜS § 33), kohaldub sellele uue

-i § 149 lause 1, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna nii vana

-i § 113 lõikes 1 kui uue

-i § 149 lauses 1 sätestatud aegumistähtajaks on 10 aastat, siis langevad need tähtajad ühte ja VÕS RakS § 9 lõiked 2 ja 3 ei kohaldu. Hageja nõude algusele kohaldatakse VÕS RakS § 9 lg. 1 lause 2 kohaselt vana

-i § 116 lauset 1, mida kohaldades on kolleegium eespool põhjendanud, et hageja osamaksu tagastamise nõude aegumistähtaja kulg algas

1. aprillil
2. a. Arvestades 10-aastast aegumistähtaega, on hagi aegumistähtaja lõpp-tähtpäevaks
3. aprill
4. a. Hageja esitas hagi
5. novembril
6. a. ehk aegumistähtaja jooksul. Seega ei ole hageja hagi ühistu osamaksu tagastamiseks aegunud ja maakohus jättis selle nõude ebaõigesti aegumise tõttu rahuldamata. Asja uuel sisulisel läbivaatamisel tuleb maakohtul vaidlus sisuliselt lahendada. Menetluskulud jaotatakse poolte vahel vastavalt asjas tehtavale sisulisele lõpplahendile. Reet Allikvere Margo Klaar Malle Seppik