lg 1 p 2 ja § 3 lg 2 alusel (ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitistele esitatavaid nõudeid ja ehitise ohutus“, siis teises korralduses märgiti, et ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sh kehtestatud planeeringule või projekteerimistingimustele ja ehitise ohutusele viitega ES § 24 lg 1 p 1 ja § 3 lg 2. Kuna vaidlustatud haldusakt ei võimalda tal ehitada, siis rikub see tema õigusi. Tema esitatud muudetud projekt puudutab vundamendi ehitamise tehnoloogiat, see on vastupidavam. Muudatused ei puuduta DP tingimusi, seega ei ole projekti ükski osa vastuolus DP-ga. Maaparandusspetsialist on teinud märkuse, mille kohaselt ta ei tee piiranguid ehitustegevusele. Vastustaja langetas otsuse ilma eksperdi arvamuseta, kuid vastavalt
DP seletuskirja kohaselt toimib DP-ga hõlmatud maa-alal sadeveesüsteem, kuna drenaažitorustik on ca 1m sügavusel pinnases. Süsteemi toimimiseks tulevikus on otstarbekas enne tehnovõrkude rajamist paigaldada projekteeritavate teede ja tänavate alla sadevee kogumistoru läbimõõduga 100 mm ja igale krundile vastav sadevee kaev. Meetmed tagavad 2 sadevee ärajuhtimise. Järeldub, et DP ja seaduse kohaselt maja ehitamiseks ei sisaldu keeldu, kui täiendavat drenaažisüsteemi ei ole. Vastustaja leiab alusetult, et ta esitas sama projekti, see ei ole eelmisega identne, kuna endine vundament asendati tugevama raudbetoonvundamendiga. Maaparandusbüroo spetsialist tegi hilisema märkuse, mis ei tee piirangud ehitustegevusele. Sadeveesüsteemi puudumine ei mõjuta ehitist negatiivselt, seda ei ole asjatundja arvamusega kinnitatud. Paikvaatluse tegid E.Harmipaik ja A.Nurk, neil ei ole õigust ega kohustust teha eksperdiotsuseid. Nad koostasid küll akti, fotografeerisid paikvaatluse käigus olukorda, kuid andmeid, et Müüri tee 12 koguneks vesi, ei esitanud. Vastustajal on kohustus välja ehitada sadeveesüsteem, kuna OÜ Balafoniga sõlmitud leping kohustab selleks. Korraldus ei sisalda ühtegi seaduslikku alust, mis projektis ei vasta DP-le. Vastavalt
ja KOKS § 6 lg 1 on vastustaja kohustuseks DP ala varustada teede, tehnovõrkude ja rajatistega, ta peab need välja ehitama ja andma üle planeeringu koostamise taotlejale. Selleks kohustab ka KOKS § 3 p 1 ja p 7. Vastustaja väljastas ehitusloa naaberalale, Lõo pereelamute grupile, sinna ehitati elumajad ja inimesed elavad seal mitu aastat. Planeering sisaldab samalaadseid kohustusi, kuid sadevee süsteem on välja ehitamata. 13.11.07 väljastas vastustaja ehitusloa V.B. Teoni –I maaüksusel, ka seal drenaažisüsteem ei toimi, seega on vastustaja diskrimineerivalt käitunud kaebaja suhtes. PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed, seega ei saanud kaebajat kohelda ebavõrdselt. Keeldumise aluseks ei ole mitte projekti ja/või ehitise vastavus
Vald ei lahenda naaberkruntide vee ärajuhtimise probleemi. Seda saab lahendada läbi Teoni pereelamute grupi ala drenaažisüsteemi puuduoleva lüli kaudu, edasi viia see piirkonna töötavasse drenaažisüsteemi. Vastustaja viidatud alust ehitusloa väljastamisest keeldumiseks
Vajalik on korraldada ekspertiis ehitise ohutuse jaoks. Kaebaja taotles tühistada korraldus 15.09.09.a. nr
Vastustaja esitatud fotodest ei nähtu, et Müüri tee 12 maatükil on vesi. Fotod tehti peale külma ja lumist talve, lume sulamisel tekivad lombid; drenaažitorustik on sügaval pinnases ( 1 m) ja vesi ei liigu, kuni maa ülemine kiht sulab, selle tõttu tekivad lombid ka seal, kus on drenaaž olemas. See vesi ei saa ehitist kahjustada, sest sooja tulekul vesi vundamendi kõrval ei külmu, ei saa järgneda deformatsiooni. V.B.le ja A.S.ile andis vastustaja ehitusloa, kuigi DVD materjal kinnitab, et seal vee kollektor ei tööta, nende projektidele on samuti seletuskirjas märgitud, et vesi krundilt immutatakse pinnasesse samal krundil, drenaaži ei ole ette nähtud. Samas kaebajale ehitusluba ei ole antud. Teoni VII osas dokumentides ei seatud tingimuseks drenaaži olemasolu. Teoni I ja Teoni VII, Teoni III-2 ja Teoni III-3 (kus asub kaebaja krunt) asuvad ühes maaparandusalas. Vastustaja ei tea, kes ja millal peab drenaaži välja ehitama (tlk 76, 150 pöördel p 6; tlk163 p 6). Kohustuste üleandmine lihtsas kirjalikus vormis ei olnud arendajate vahel lubatud. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-66-08 p 14 ja 3-4-1-9-06 p 33. Riik on loonud mehhanismi, mida saab kasutada
–st 13 tulenevate kohustuste täitmiseks. Vastustaja keeldumine toob kaebajale kannatusi, vajaliku süsteemi rajamine ei sõltu kaebajast ja PS § 26 ja § 34 alusel saab ta väita, et tema peret takistatakse oma maatükki elukohana valida. Vastustaja ei või nõuda kaebajalt, et ta ootab süsteemi väljaehitamist, vastustaja peab seda tegema ise või nõudma OÜ Balafonilt. Väide, et olemasolev drenaaž töötab maist septembrini, ei ole läbi mõeldud, kuna seda ei saa välja lülitada. Põllumaal kasvavad nii tera-kui taliviljad, vees nad kasvada ei saa. Lisab arve 23/04, mille saajaks on G.R. 23.04.2010.a. 12000,00 kr, arve esitaja on A. R., töö nimetuseks lepingulise esindaja kulud, kaebaja lõplike seisukohtade kujundamine. Menetluskulude nimekirjas märgib kulutustena tasutud riigilõivu (tlk 45); arve 22/10 (tlk 46); kulud asjatundja arvamuse eest (tlk 86-87); arve 23/04. 5) Kaebaja tasus riigilõiv 250 kr (tlk 45); arvega nr 22/10, mis esitatud A. R. poolt (tlk 46) tasumisele kuuluv 12 000 krooni lepingulisele esindajale tasutud kulud kaebuse koostamise eest (esindusalus TsKMS § 218 lg 1 p 5 (märkega abikaasa); GECC Konsultatsioonid OÜ arvamuse Müüri tee 12 ehitusloast keeldumise kohta tehtud töö arve nr 1019 (tlk 86) maksumusega summas 1890 kr. Maksekorraldusega 22.03.10 tlk 87 tasus kaebaja märgitud töö eest summas 1890 kr. Koos lõplike seisukohtade esitamisega kordas kaebaja nõuet ja lisas seega uue arve 23/04 summas 12000,00 kr. VASTUSTAJA RAE VALLAVALITSUSE SEISUKOHAD 6) Kahe korralduse alusel on kaebajale keeldutud ehitusloa väljastamisest, kummalgi juhul lahendati kaebaja esitatud taotlust, loa andmine või keeldumine otsustatakse konkreetsete 4 asjaolude alusel, mis selgitati läbiviidud menetlustes. Eelmise keeldumise põhjuseid ei pidanud enam pikemalt üle kordama, kuivõrd eelmist keeldumist ei vaidlustatud ja kaebajale oli valla seisukoht piisavalt tuttav.
lg 6 sätestatud ekspertiisi ei olnud vaja läbi viia, seda ei pidanud ka nõudma kaebajalt, kuna õigusnorm annab omavalitsusele sellekohase õiguse, kuid ei pane kohustust. Antud juhul sai valla ehitusspetsialist kontrollida olukorda ja võrrelda DP ning projektdokumente nii, et ekspertiisi vajadus puudub. Vastustaja ehitusameti spetsialistid on pädevad ja omavad vajalikku ettevalmistust, et hinnata, kas ekspertiisi tellimine on vajalik. Puudus vajadus tellida ekspertiis või uuringut, kuivõrd ehitusprojekti põhjal ja paikvaatluse tulemusel koguti piisavalt andmeid, et anda seisukoht, et Müüri tee 12, Järveküla küla sadeveesüsteemid puuduvad ja sinna elamut ehitada ei saa. Kinnistul on selle tõttu, et ta asub liigniiskel alal ja puudub toimiv ning ka DP kohane kuivendussüsteem, aastaringselt liigvesi, mis takistab ehitamist ning rajatava hoone kasutamine ei oleks ohutu. Selle tõttu on kaebajale pikemalt motiveeritud
Kruntide ehitusõigused on määratud DP-ga „Teoni pereelamute grupi detailplaneering, mis kehtestati Rae Vallavolikogu 08.01.02 otsusega nr 290. Arendusala paikneb täies ulatuses liigniiskel, endisaegsel nõukogude ajal rajatud Järveküla küla maaparandusobjektil ja DP kohaselt nähti ette rajada uus pinnase-, sade-ja drenaaživee ärajuhtimise süsteem maaüksuse kuivendamiseks. Muude maasiseste võrkude (elekter, vesi, gaas) paigaldamise käigus on piirkonnas lõhutud niigi amortiseerunud omaaegne terviklik kuivendusdrenaaž, seetõttu on pinnavee tase aastaringselt endiselt püsivalt kõrge. Sellele on juhtinud tähelepanu 16.09.08.a. Harju Maaparandusbüroo, kes Projekti kooskõlastamise käigus märkis „olemasoleva drenaažiga soovitan mitte arvestada“. Vastustaja on sõlminud 25.03.03 Teoni maaüksuse omaaegse omanikuga Balafon OÜ (edaspidi Arendaja 1)
Arendaja I kohustus rajama avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, kanalisatsiooni, tuletõrjevee, sadevee, tänavavalgustuse süsteemid. Vastustaja on enamikele tehnovõrkudele (elekter, vesi, side, kanalisatsioon, tänavavalgustus) ehituslaod väljastanud, kuid vastustajale ei ole edastatud Arendaja I poolt arendusala teedele ja kuivendamiseks ettenähtud sadeveedrenaaži projekte ning senimaani ei ole ka edastatud vallale ehitusloa taotlusi. Arendaja I müüs kinnistud koos kaasnevate õiguste ja kohustustega edasi Põhjavesi OÜ-le (Arendaja II), kes faktiliselt tellis ja rahastas Arendusala infrastruktuuri kohased ehitustööd ja rajas 2006-2007 siseteede killustikupõhja, ehitusloa kohaselt vee-ja kanalisatsioonirajatised, tänavavalgustuse ning elektrirajatised. Aastatel 2006-2008 suutis Arendaja II müüa vaid 1 krundi 22-st, so kaebajale kuuluva krundi Müüri 12. Seejärel Arendaja II enam aktiivset tegevust ei ilmutanud, mistõttu vald hakkas asjaolusid kontrollima. 07.05.09 kuulutati Viru Maakohtu määrusega nr 2-09-12700 välja Arendaja II pankrot. Vastustaja arengukava ning 2010 a eelarve ei näe ette investeeringuid ebaõnnestunud kinnisvara arendusprojekti abistamiseks ja omavalitsus ei saa toetada ebaõnnestunud arendajate kinnisvara arendust. DP kehtestamise eelduseks oli, et
Vald ei saa nö automaatselt ise lepinguid muuta, kui Arendajal on õigus anda tema varaliste huvidega seotud õigused ja kohustused üle teisele firmale. Kuid vald ei ole selles mõttes tegevusetu, et ei jälgiks Arendajate tegevust ning vald kontrollib, et ehitamine ei oleks vastuolus seadustega. Vallal ei ole siiski niisuguseid vahendeid, et ta saaks Arendajat sundida avaldama seotult nt pankrotiga kohest teavet, kuidas Arendaja edasi käitub. Antud juhul vahetult kohtumenetluse käigus sai vald teada, et pankrotis olev Arendaja II soovis õigused ja kohustused üle anda järgmisele firmale, seega vald peab arvestama selle sooviga ning vastustaja on astunud samme, et uus Arendaja vallaga võtaks ühenduse ja siis saaks probleeme edasi lahendada. 08.09.09 kontrolliti olukorda kohapeal, ehitusameti spetsialistid tuvastasid, et sadeveesüsteem on endiselt rajamata, loodusliku pinnavee tase on kõrge püsivalt ( -300 kuni -400 mm 5 looduslikust maapinnast), vette ehitamine on aga seaduse kohaselt välistatud.
lg 2 kohaselt ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõtmatult suuri deformatsioone, nende nõuetega peab vald arvestama, kui ta lubab ehitustegevuse jätkamist. Hinnangu kohaselt ei pea vastu vundament külmakergetele ka raudbetoonvundamendi puhul ja tavapärase tehnoloogiga elamute püstitamine liigniiskel alal ei ole võiamlik. Kaebajast mitteolenevatel põhjustel esitatud ehitusprojekt ei vasta olulises osas kehtestatud DP-le. DP näeb ette ja ka tegelik olukord nõuab, et Müüri teemaa kinnistule sadeveesüsteem tuleb rajada, et juhtida ära liigvesi ja kuivendada maa-ala. Kaebajal ei ole võimalik endal liigvee probleem lahendada. Seadusekohaste nõuete esitamine ei ole kaebaja tagakiusamine ega tema ebavõrdne kohtlemine, pealegi ei ole kaebaja seisukohad võrreldavate olukordade suhtes õiged. 7) Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde. Ehitusloa andmisest keeldumisel sai vald toetuda
Arendusala DP lahendus (seletuskiri ja tehnovõrkude asendiplaan) näeb ette Müüri tee transpordimaale sadevee tehnorajatiste rajamise/projekteerimise arendusala kui terviku suhtes koos sadeveekaevudega iga kinnistu vajaduseks, st ka Müüri tee 12 jaoks sadevee liitumispunkti rajamise. Selle tõttu ongi selgitatud, et kaebajast see lahendus ei sõltu, kuid see ei tähenda, et seaduskohane takistus ehituseks puudub.
lg 2 on keeldumise alusena asjakohane, kuna kõrge pinnaveetasemega poldrialal vette ehitamisel talvised külmakerked lõhuvad ehitise vundamendi ja põhjustavad ehitise deformatsioone, sõltumata, kas vundament on plokkidest või ümberprojekteeritu kohaselt lintvundament. Vastustaja ei saa nõuda kaebajalt suurte lisakulutuste tegemist, et antud tingimustel ehitamine oleks ohutu. Kõrge pinnavee tase ei ole hüpoteetiline, see on looduses kontrollitud fakt, see on kindlaks tehtud pideva jälgimisega, sj ei ole probleem mitte esmakordne ja teadaolevalt on erinevates rajoonides liigvee probleem põhjustanud juba suuri kahjusid isikutele, kes hakkasid ehitama ega pidanud liigniisket ala probleemiks. Lisaks kinnitavad paikvaatluse andmed ja fototabel, et kontroll teostati ka kaebaja kinnistu juures, DP alal. Tänasel seisul ei ole arendusalal isegi omaaegset põllumajanduslikku toimivat sadeveesüsteemi. Kaebaja soovitud autonoomse sadeveesüsteemiga kogutud vett ei ole võimalik kuhugile ära juhtida, selleks on vajalik sadevee ärajuhtimise eelvool, kuid need on projekteerimata/rajamata ja ei ole teada, millal need projekteeritakse/ rajatakse ja kelle poolt. Kaebajalt ei saa nõuda ka selliste kulutuste tegemist, et ta projekteeriks DP-s ettenähtud üldise süsteemi. Kaebaja enda projekt seda kõike ei asenda ja projektis tal ka seetõttu ei ole lahendusi, mis olukorda muudaks, lõpp-projekti kaebajalt selle tõttu ka nõuda ei saaks, et ta ei saa määrata vajalikke ühenduskohti. Projekti paranduste nõue oli talle teada juba esmase ehitusloa väljastamise taotluse lahendamisel, mil tehti keelduv korraldus nr 1334 mille p-is 1 märgiti, et ehitusloa andmisest keeldutakse seni, kuni ei ole rajatud pinnase-, sade-ja drenaaživee ärajuhtimise süsteeme arendusala nõuetekohaseks kuivendamiseks. Kui arendusala sadevee ärajuhtimisrajatised koos eelvooluga oleks projekteeritud (kuivendusprojekt), siis saaks kaebaja teada Müüri tee 12 kohustusliku liitumispunkti (sadeveekaevu) projekteeritud asukoha ja sellega liitumiseks tehnilised andmed. Peale seda on võimalik kaebaja kinnistul autonoomne sadevee ärajuhtimise lõplik projekteerimine ning väljaehitamine tema kinnistu vajadusteks. Kaebaja ei saa suvaliselt projekteerida/rajada sadeveetoru läbimõõte, selle asendit kinnistul, liitumist, kui ei ole varasemalt projekteeritud arendusala terviklikku kuivendusprojekti. Analoogia on kõigi tehnovõrkude osas, sest nad teenindavad kogu arendusala. Projekteerimisel dimensioneeritakse kaablite ja torude võimsus, läbilaskevõime, pumplate ja ühenduskaevude asukohad, tehnilised andmed, mitte aga üht üksikut kinnistut. Nt elektriliitumisel, kui ei oleks arendusala elektrivarustuse projekti, siis 6 Müüri tee 12 kinnistu liitumispunkti asukoht, kinnistu kaablite ja kaitsmete võimsus ja teisi tehnilisi andmeid ei oleks olemas ning kinnistuomanik ei saaks kuidagi elamu ehitusprojektis viidatud elektrilahendusi teostada suvaliselt liitumiseks. Müüri tee 12 kontrolliti veel ka 05.04.10 ja fikseeriti olukord kohapeal, mille kohta esitas vald fototabeli, sealt nähtub kaebaja kuur tema kinnistul. Arendusala DP järgsete teede, tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise leping on vallal sõlmitud 25.04.03.a. OÜ-ga Balafon, kellel on lepingujärgne kohustus välja ehitada pinnase, sade-ja drenaaživee ärajuhtimise süsteem. Balafon OÜ müüs DP ala 24.08.06 OÜ-le Põhjavesi koos kohustuste ja õigustega ja andis 25.09.06.a. üle aktiga kinnisasja valduse. Põhjavesi OÜ asuski 2006 a Balafon OÜ asemele ning tellis arendusala infrastruktuuri ehitusprojektid ja taotles vallalt ehitusload elektrile, veele, kanalisatsioonile, tänavavalgustusele. Põhjavesi OÜ rajaski faktiliselt infrastruktuuri kuid 15.06.09 pankrotistus ja sadeveerajatised jäid rajamata. 8) Rae Vallavalitsus ei nõustu, et kaebaja on tellinud ehitustehnilise ekspertiisi, tegemist on mingi muu tööga, mis ei ole ehitustehniline ekspertiis. See töö ei lükka ümber vastustaja poolt tuvastatut ja esiletoodut. Ekspertiisiks ei saa nimetada tööd, milles toetutakse valedele ja poolikutele asjakohastele alusmaterjalidele ning mis kokkuvõttes hoopiski annab õiguslikud ettepanekud ja hinnangud vallale ja arendajale. Sellist tööd keeldub vastustaja ka tasumast. Kaebaja annab kirjavahetusele ja ka eelmärgitud tööle valed hinnangud ja teeb valed järeldused. Kaebaja abikaasa esindajaroll seotult kohtukulu nõudega jääb ebaselgeks, kuid veel vähem on alust füüsilisel isikul esitada kaebajale arve, mille eest tuleks tasuda vastustajal; kaebaja ei ole ise arvet tasunud, tasumist tõendav dokument puudub. Kuna kaebus tuleb jätta rahuldamata ei kuulu tehtud kulutused hüvitamisele, sh ka riigilõiv ning esindus abikaasa poolt ei kuulu tasumisele. 9) Kaebaja täiendava materjali ja seisukoha alusel järeldab vastustaja, et tuleb jääda juba esitatu juurde. Keeldumise aluseks on
Kaebaja suhtes kehtib DP lahendus, mis seletuskirja p 4 ja tehnovõrkude lahenduse asendiplaanil näeb ette Müüri tee transpordimaale sadevee ärajuhtimiseks uute tehnorajatiste projekteerimise/rajamise arendusala kui terviku huvides, koos uute sadeveekaevudega, vähemalt 100 mm diameetriga torustikega, iga kinnistu vajaduseks, sh Müüri tee 12 vajaduseks sadevee liitumispunkti rajamisel. Selle rajamiseks ei ole taotletud ei ehitusluba ega kasutusluba. Maaviljeluseks rajatud nõukogudeaegne süsteem on amortiseerunud, osaliselt lõhutud, Harju Maaparandusbüroo on kaebajale teatanud 16.09.08 kooskõlastuses nr 270/08, et olemasoleva drenaažiga soovitatakse mitte arvestada. Põllumajanduseks ettenähtu ei ole tiheasustusega elamumaal sobiv, kuna elamumaal on vaja täiendavalt maapinda kuivendada ja liigvesi ära juhtida. Vaja on kiirendada sadevee äravoolu kiirust, liigvesi juhitakse ära sadeveekanalisatsiooni kaudu.
lg 2 oli asjakohane viide, kuna tahetakse ehitada kõrge pinnasveega poldri maa-alal, vette ehitamisel talvised külmakerked lõhuvad ehitise vundamenti olenemata sellest, kas tegemist on plokk –või lintvundamendiga. Kõrge pinnavee tase ei ole hüpoteetiline. Sade ja pinnavett ei ole võimalik ära juhtida, kui kaebaja ehitab oma krundile autonoomse sadevee süsteemi. Et tema autonoomne süsteem toimiks, on vajalik rajada sadevee ärajuhtimise eelvool. See DP tingimus on täitmata. Viited teistele DP-dele ja väljastatud ehituslubadele V.B. ja A.Š. osas ei ole asjakohased. Need asuvad teisel DP alal, seal on ka teised looduslikud olud, maapinna kõrgusmärk seal on 45,0 m üle merepinna, kaebaja osas jäävad näitajad vahemikku 43,9 m – 44,0 m. Looduses on 7 viidatud majad 1 m ja rohkem kõrgemad. Kaebaja kinnistult liigub igasugune vesi nii maapinnal kui maa sees ühendatud anuma põhimõttel madalamasse punkti; faktiks jääb, et 05.04.2010 oli kaebaja kinnistu üleujutatud, vastavalt kinnitab seda fototabel. 25.04.03 sõlmis vald DP järgsete teede, tehnovõrkude, ja – rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise lepingu OÜ-ga Balafon; leping on sõlmitud DP elluviimiseks ja seal on kohustus OÜ-l Balafon välja ehitada vajalik süsteem. 24.08.06 müüs firma kogu DP ala notariaalse lepingu alusel OÜ-le Põhjavesi koos kõigi kohustuste ja õigustega ja andis üle 25.09.06 aktiga kinnisasja valduse. Lepingus viidatakse korduvalt DP-le, p-id 2.1.7 ja 2.2.3 ning 8.19. OÜ Põhjavesi rajaski põhilise infrastruktuuri, kuid pankrotistus 15.06.09.a. Projekteerimata ja rajamata jäid sadeveerajatised. Kaebaja ostis kinnistu 02.07.08 OÜ-lt Põhjavesi. Keegi ei diskrimineeri kaebajat, arendusalal ei ole väljastatud ühtegi ehitusluba elamu püstitamiseks ja neid ka ei väljastata enne sadevee ärajuhtimise süsteemi rajamist. Võrrelda ei saa erinevaid DP alasid, igaühel on oma nõuded sadevee süsteemile. Viited RK lahenditele ei ole asjakohased. Kohtukulude nõuet vastustaja ei esita, kaebaja kulud tuleb jätta tema kanda. KOHTU SEISUKOHT 10) Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud toimikusse esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 11) Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole vastustaja arvestanud ehitusloa andmisest keeldumisel seaduses nimetatud keeldumise õiguslike alustega ja on esitanud ebaõiged faktiväited ja põhistused. G.R.`ile jäeti varasema, so 28.10.08 a korraldusega nr 1334, ehitusluba väljastamata, kuni ei ole välja ehitatud Teoni pereelamute DP-alale planeeritud pinnase-,sade- ja drenaažiivee ärajuhtimise süsteem. Uue korraldusega 15.09.09 nr 1034 keelduti ehitusloa väljastamisest, kuna eelmisest keeldumisest arvates ei olnud faktilises olustikus toimunud olulisi muutusi ja ehitusluba antud tingimustel ei tohi välja anda. 12)
lg 6 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtudes ehitusprojekti, antud juhul on kaebajal ehitusprojekt ka olemas, kuid kaebaja ekslikult leiab, et ainuüksi ehitusprojekti väljastamisest on vallal kohustus lubada ehitamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus väljastada ehitusluba, kui puuduvad takistused seaduses märgitud nõuetekohaseks ehitamiseks. Kuigi kaebaja esitas ehitusloa saamiseks ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti (
Korralduses nr 1034 märgitakse ära, et kaebuse esitajale oli juba eelmise ehitusloa taotluse esitamisel selgitatud, et kinnistule ei ole võimalik ehitada, kuna kinnistu asub omaaegsel Järveküla maaparandusobjektil ja seni on rajamata arendusala hõlmav hädavajalik sade-, pinnavee-ja drenaažiivee ärajuhtimissüsteem, maa-ala on kuivendamata. Vastustaja toetus teistkordselt ehitusloa mitteväljastamisel juba varasemalt tuvastatud asjaoludele, täiendavale dokumentide ja looduses valitseva olukorra kontrollile. Eeltoodut kinnitab ka vastustaja kohapealne kontrollandmete koostamine. Kaebaja märgib, et korralduses nr 1034 on valesti märgitud, et projekt on identne, tegelikkuses ta teostas projekti olulise muutuse, kuna muutis senise vundamendi lahendust ja projekteerida saab ka sadevee lahenduse krundile täiendava süsteemi loomisega. Täiendavalt esitas kaebaja omapoolsed fikseeringud looduses valitseva olukorra kohta. 8 G.R. jäi seisukohale, et
lg 1 p 1 alused ehitusloa väljastamisest keeldumiseks puuduvad, nõuet ta ei muutnud, kaebaja oli esitanud haldusakti tühistamisnõude. Kohtule nähtub asja menetlemisel tuvastatud asjaoludest, et vastustaja ei ole oma hinnangutes eksinud, kuivõrd ta ei ole jätnud tähelepanuta projektis tehtud muudatusi, vastupidiselt on ta sellega arvestanud, kuid põhjendanud, miks muudatused ei ole olulised. Asja arutamisel ei leidnud kinnitust G.R. seisukoht, et DP arendusalal on vajalik kuivendussüsteem olemas ja probleemi saab lahendada vaid tema projekti elluviimisega. Kaebuse esitaja oli asendanud projektis varasema plokkvundamendi raudbetoonvundamendiga. Kui muudatus oleks olulisel määral muutnud senist projektlahendust, tähendaks see sisuliselt neid muutusi, mille nimetab ära
Viidatud õigusnormis märgitud muutused iseloomustavad ehitusprojekti selliseid muudatusi, mida tuleks lugeda olulisteks muudatusteks, nt tuleohutus, energiatõhusus, ehitise kasutusotstarve, mõjuvad koormused (kandevõime) ja mil tuleks uuesti taotleda ehitusluba. Kaebaja soovis senise plokkvundamendi asendada lintvundamendiga, seda muudatust vastustaja ei pidanud oluliseks
eelmärgitud mõistes, kuid selle muudatuse sisseviimine ei tähenda ka seda, et oleks võimalik väljastada ehitusluba DP tingimustel. Seega ei ole vastustaja eksinud, kui ta märkis kaebajale vastuseks, et muudatus ei ole oluline, DP tingimused ei ole muutunud ning neid ei muuda vundamendi ega autonoomse sadevee süsteemi lahendusega. Kuigi kaebaja leiab, et oleks pidanud teostama ehitusekspertiisi, ei nähtu, et nt antud põhjusest tuleks teostada ehitusekspertiisi, kuivõrd keeldumist ehitusloa väljastamiseks ei ole põhjustanud vaidlus sellest, kas kaebaja poolt tehtud muudatus ehitusprojektis on oluline muudatus. Keeldumise põhjuseks on asjaolu, et kaebaja esitatud projektlahendusega ei ole võimalik ületada seda puudujääki, et DP tingimused ei ole täidetud, et hakata ehitama. DP kohane kuivendussüsteem puudub ja kaebaja ei saa viia projektlahendust kooskõlla DP nõutuga, kuivõrd arendajal on välja ehitamata DP kohane kuivendussüsteem. Vaatamata kaebaja poolt esitatud täiendavatele seisukohtadele ja omapoolsele tõendite kogumisele jätab kaebaja endiselt tähelepanuta, et DP nõudeid mõistab ta valesti, samuti asjaolu, et isegi kui looduses oleks kokkuvõttes leidunud arendaja ehitatud uus kuivendussüsteem, ei ole selle kohta valla poolt antud välja ehitus-ja kasutusluba. Seadusekohane ehitamine eeldab, et Arendusala kuivendussüsteem oleks välja ehitatud. Kuigi kaebaja algul väitis, et pole tõendatud sadeveesüsteemi puudumine, ei ole tal vastupidiseid tõendeid. Samas on oluline, et isegi kui selline süsteem oleks looduses leidunud, ei saaks seda kasutusse võtta enne, kui selle kohta on koostatud projektdokumentatsioon, väljastatud ehitusluba ja kasutusluba. Seaduse nõuetele vastava süsteemi olemasolu saab vastustaja arvestada, vastupidise nõudmine ei ole võimalik ka kohtu kaudu nõude esitamisel. Üksikehitaja ei saa nõuda ehitusloa väljastamist, kui seadusele vastav sadevee süsteem puudub, see oleks seadusevastane; seadusekohane süsteem tuleb ehitada aga DP tingimustel. Seadusekohast ehk DP kohast sadeveesüsteemi olemasolu saab tõendada vastava projektdokumentatsiooni kinnitamine, ehitusloa väljastamine ja ka kasutusloa väljastamine. Samas ei olnud kaebuse esitaja esitanud tõendeid, et vallavalitsusele oleks esitatud vajalik projekt ning väljastatud ehitus- või kasutusluba. Seega oli G.R. ülesandeks tõendada, et vald on esitanud kohtule ja haldusaktis valeandmed. 9 Vastustaja ei lükanud kaebaja ehitusloa taotlust tagasi asjaolusid kontrollimata ja uuesti kaalumata, vaid selgitas kaebajale, miks antud juhul vundamendilahendus ei lahenda tekkinud probleeme, samuti ka ei lahenda sadevee probleeme kaebaja pakutud sadeveeküsimuse autonoomne lahendus. Kaebuse esitaja mõistab DP tingimusi vääralt, selle tõttu ei ole ta aru saanud, mis tähendab vastustaja poolt märgitud põhjus, et esitatud projekt ei vasta olulises osas kehtestatud detailplaneeringule ja seda vaatamata korduvatele selgitustele ning asja arutamisel kohtus antud täiendavatele selgitustele. Kui kaebuse esitaja oleks tõendanud, et sadevee süsteemi projekt esitati vallale ja sellele on ka väljastatud ehitus-ja kasutusluba, oleks olukord teistsugune. Vastustaja on ehitusloa väljastamise küsimuses toonud kaebaja jaoks esile Arendusalal valitseva üldise olukorra, et täpsemalt selgitada, miks DP kohane ehitamine on vajalik, st et arendusala asub liigniiskel pinnasel ja sellel alal ei ole rajatud DP-ga ettenähtud uut pinnase-, sade- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemi maaüksuse kuivendamiseks, kuid see on hädavajalik. Vastustaja ei pea olemasolevat drenaaživee ärajuhtimise süsteemi piisavaks, vaid leiab, et DP-ga oli ette nähtud uue süsteemi loomine ning vana süsteemi mittetoimimisest kogunev vesi tuleb ära juhtida nii nagu seda näeb ette kehtiv DP. Kaebaja ei ole tõendanud, et Müüri tee 12 pereelamute grupi arendusalal ei kehtiks DP tingimus, mille kohaselt tuleb seletuskirja p 4 ja tehnovõrkude lahenduse asendiplaani kohaselt sadevee süsteemi ärajuhtimiseks uute tehnorajatiste projekteerimise ja rajamise kui terviku huvides, st rajada tuleb uued sadeveekaevud vähemalt 100 mm diameetrise torustikega iga kinnistu vajaduseks, rajada iga kinnistu jaoks liitumispunktid. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et selline süsteem on projekteeritud, et vallale on esitatud selline projekt, ehitusloa taotlus, väljastatud ehitusluba ja kasutusluba. Isegi kui looduses oleks süsteem olemas, ei tähendanuks see seadusega ettenähtud süsteemi olemasolu, samas ei ole tõendeid, et selline süsteem oleks looduses olemas. Kohus leiab, et vastustaja on asjakohaselt põhistanud ehitusloast keeldumise asjaolud ja kaebaja vastupidine väide on alusetu. 13) Kaebaja leiab, et vastustaja esitas valeväited ja toetub valedele asjaoludele ning faktiväidetele. Kohus leiab, et vastustaja ei ole asja otsustamisel toetunud valedele asjaoludele ja ta ei eksinud faktilise olukorra hindamisel. Kuivõrd aga kaebaja selle küsimuse püstitas, siis kohus kontrollis, kas vastustaja esitas valeandmeid. Kohus ei tuvastanud, et vallavalitsus oleks esitanud haldusaktis valeandmeid. Olukorrale õige hinnangu andmine ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Rae Vallavolikogu 08.01.02.a. otsusega nr 290 on kehtestatud Teoni pereelamute grupi detailplaneering (edaspidi DP), sellele peavad vastama üksikelamute ehitusprojektid, et väljastada ehitusluba. DP nägi ette uue kuivendussüsteemi loomise, kuid seda ei ole senimaani loodud. Kaebaja kõigile küsimustele on raske vastata, kuivõrd need on ebaselgelt sõnastatud ja vastuolulised. Ühteaegu leiab G.R., et süsteemi ei ole DP kohaselt vaja, samas leiab, et toimiv süsteem on olemas või hoopiski, et seda ei ole olemas ning kuivõrd tema selles süüdi ei ole, siis tuleb ikkagi ehitusluba välja anda, kuna keeldumise põhjus puudub. Tegemist on liigniiske alaga ja vastustaja kontrollis olukorda kohapeal ning tuvastas, et ei vasta tõele väide, et Arendusalal on olemas toimiv või arendaja loodud DP-ga ettenähtud kuivendussüsteem. 10 Kuivõrd vastustaja DP-ga ettenähtud kuivendussüsteemi Arendusalal looduses ei avastanud, samuti ei ole ta välja andnud ehitusluba süsteemi rajamiseks ega vastavalt saanud anda ka kasutusluba, siis on kohus juba märkinud, et see on piisav põhjus, et jätta ehitusluba andmata. Kui ehitamine on lubatav DP tingimustel, siis ülejäänud kaebaja väited ei osutu enam sisuliselt asjakohasteks. Kohus siiski kontrollis üle kõik kaebaja seisukohad. Kuigi vastustaja kontrollis täiendavalt, kas looduses ehk on DP kohane kuivendussüsteem siiski rajatud, ei saanud ta selle rajamisest kinnitust. Vastustaja märkis selle tõttu lisaks, et ka olemasolev olukord ei võimaldaks üksikelamu ehitamist, kui DP kohane kuivendussüsteem puudub. Selle tulemusel vastustaja tuvastas, et tegelik olukord nõuab DP kohaste süsteemide väljaehitamist ja vastupidine on välistatud. Kaebuse esitaja ei tõendanud, et vastustaja poolt tuvastatu tugineb valeandmetele. G.R. esitas kohtule omapoolselt seisukoha, milles leiab, et Müüri tee 12 maatükil on vastustaja esitatud fotodelt nähtuvalt vett ainult 05.04.2010 (tlk 157, 177, 178); selgitusena märgib kaebaja, et ta ei saa selle väitega nõustuda, kuna „puuduvad kaugused ja mõõtmed, mille alusel on võimalik järeldusi teha; fotod tehti peale külma ja lumist talve, kevade tulekul lumi sulab ja tekivad lombid. Mulla külmumise sügavus on 1m, drenaažitorustik asub 1m sügavusel pinnases (tlk 27, 112); vesi „ei saa drenaažitorustiku läbi käia kuna maa ülemine kiht sulaks“. Kaebaja leiab, et lombid tekivad isegi seal, kus on torustik olemas. „Piltidel on lumi nähtav ja see on esimene tunnus, et maa on veel läbi soojumata ja vesi ei saa kuhugi minna. See vesi ei saa ehitist kahjustada, sest soojuse tulekuga ei külmu vundamendi kõrval, järelikult ei saa seda deformeerida“. Kohus nõustub siiski vastustajaga. Kohtule jääb arusaamatuks, milliseid kaugusi ja mõõtmeid kaebaja vastustajalt nõuaks ja miks ei piisa olemasoleva olukorra kinnitamiseks kasvõi 05.04.2010 foto. Isegi kui järeldada, et G.R. peab loomulikuks elada elukeskkonnas, kus tema eluhoonest asuks krundi piires või lähedal kevadine lainetav vesi, ei ole selline soov seaduse kohaselt aktsepteeritav. Samas on selge, et elamut ei ehitata mõneks aastaks, vaid pikaajaliseks kasutamiseks, seega ei ole määravat tähendust, kas käesolev talv oli lumerikas, niisuguseid talvi võib saabuda veelgi. Kaebuse esitaja eeltoodud seisukohast nähtub samas, et olemasoleva kuivendussüsteemi korral tekivad loigud, seda aga püüab väita ka vastustaja. Ehitamist saab lubada siis, kui DP kohane süsteem rajatakse ja see saab kasutusloa, et kaebaja saaks edasi ehitada. Vastustaja kohustuseks on tagada, et ta lubab ehitada elukeskkonda, mis tagab vara ja isikute tervise säilimise. 14) Vastustaja küll uuris täiendavalt, kas on võimalusi lahendada küsimus kaebaja osas nn autonoomse sadevee projekti kaudu või muid lisavõimalusi. Vastustaja on tulemusena asjakohaselt rõhutanud, et arendusala paikneb liigniisketel aladel ja nõukogude-aegne rajatud drenaažisüsteem ei taga pinna-ja sadevete ärajuhtimist vajalikul määral. Vana süsteemi olemasolu vastustaja ei ole eitanud. Planeeringuala hõlmab Järveküla küla maaparandusobjekti, mistõttu DP-ga nähti ette rajada uus pinnase-, sade-ja drenaaživee ärajuhtimise süsteem, et kuivendada maaüksus. Kaebaja on ekslikult leidnud, et sellist nõuet DP-st ei tulene. Kuivõrd nõue tuleneb DP-st, selle kehtestamise haldusakti ei ole kaebaja vaidlustanud, siis on igati asjakohane, kui vastustaja pühendab DP-ga seotud olukorra analüüsile ja kontrollimisele, pealegi nähtus, et kaebaja jäi seisukohale, et looduses on kõik vajalikud süsteemid kaebaja arvates olemas. 11 Vastustaja esitas kaebajale asjakohase selgituse. Vastustaja selgitas, et DP kohaselt on omaaegne maaparandussüsteem mõeldud põllumaa kuivendamiseks, mitte aga ehitusalade kuivendamiseks, st et süsteem ei ole elamuehituse tarbeks piisav. Vastustaja esindaja juhtis kohtuistungil õigustatult kaebaja tähelepanu maaparanduseks mõeldud kuivendussüsteemi erinevustele võrreldes sellega, mida näeb ette kehtiv DP. Kohus nõustub vastustaja selgitusega DP nõuetele, et endine maaparandussüsteem on rajatud põldude kuivendamiseks, tema funktsioon oli erinev ja see ei taga elamu ehitamisel vajalikku kuivendust. Üldteadaolevalt ei ole antud kohas ka elamuarendust varasemast ajast toimunud. Endine süsteem rajati ning asub maapinnast 1 m sügavusel, DP-ga tuleb rajada aga süsteem, mis on sügavamal. Seega ei piirdu DP vana süsteemiga, seda vastustaja ongi püüdnud kaebajale selgitada. Kuivõrd maaparandussüsteem on ehitamise käigus oluliselt lõhutud juba teiste arenduste kestel ning seda lõhutakse vältimatult edasi, kuna kaevamisel sügavamale kui 1 m lõhutakse ülevalpool asuv drenaaž, siis ei saa kokkuvõtteks kõnelda ka endise süsteemi säilimisest ning nõuda selle edasist toimimist. Endisaegne süsteem on seejuures lisaks amortiseerunud. Samas nähtub, et vastustaja on kontrollinud, et muude maasiseste tehnovõrkude (gaas, vesi, elekter) paigaldamisel Järveküla piirkonnas on lõhutud amortiseerunud vanad süsteemid, st terviklik süsteem, mille tulemusel on pinnavesi aastaringselt püsivalt kõrge, ala ei kuivendu. Kaebaja on püstitanud põhiküsimusena probleemi sellest, et tema meelest ei ole ala liigniiskuse kohta esitatud väited asjakohased, kuna tema krunt asub kõrgemal alal ning puuduvad tõendid, et see on liigniiske. Kaebaja seisukohaga kohus nõustuda ei saanud, kuivõrd nähtub, et G.R. toetus seisukohas üksnes subjektiivsele arusaamale ja nn silmaga nähtavale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kummutaksid vastustaja poolt kogutud andmeid. Kohus kontrollis kaebaja väidet ning kohtu arvates on vastustaja tõendanud, et pinna ja sadevesi ohustab ehitamist, kui ei ole kasutusele võetud DP-s ettenähtud meetmed. Kaebaja oma lõplikes seisukohtades esitas fotod, millest nähtub, et nende tegemise ajaks on vesi tema krundi juurest taandunud, kuid see ei tähenda, et seda sinna üldse ei koguneks. Kaebuse esitaja ebaõigesti järeldab, et vastustaja soovis kinnitada, et „olemasolev drenaaž toimib nt maist kuni septembrini, millest kaebaja järeldab, teda „ei saa välja lülitada“. Vastustaja on korduvalt selgitanud sadevee süsteemi rajamise vajadust projekti järgi, mis on DP-st tulenev tingimus ja mida ei ole ära muudetud. Kohtul ei ole alust kahelda, et vastustaja ehitusspetsialistid E.Harmipaik ja A.Nurk, kes käisid kohapeal olukorraga tutvumas, ei ole teinud fotosid kaebaja kinnistu juures. Kaebaja leidis nimelt, et fotod ei ole tehtud tema kinnistul ja selle juures. Vastustaja on aga vormistanud paikvaatluse protokolli nr 6-10/08/4421 (tlk 17), mis kinnitab, et Rae valla spetsialistid on 08.09.09 kontrollinud katastriüksuse 65301:0021:2388 Müüri tee 12 ja lähiala olukorda. Kohus ei nõustu kaebaja paljasõnaliste väidetega, et valla töötajad on soovinud esitada valeandmeid. Kaebuse esitaja ei esitanud kohtule tõendit, mis kinnitaks, et tema poolt on spetsialist või eriteadmistega isik kontrollinud olukorda kohapeal ning tuvastanud teistsuguse olukorra. Kuigi vaatlused teostati visuaalselt ning olukord jäädvustati fotoaparaadiga, on ametnikud veendunud, et kinnistu Müüri tee 12 , mis on üks Teoni arendusala elamukrunt, on hoonestamata, vastavalt on fotografeeritud krundil olev väiksemahuline kuur, mille järgi kaebaja tundis ära temale kuuluva krundi. Seega ei ole vastustaja edasistel otsustuste tegemisel toetunud ka selles osas valeandmetele ja selle kontrollkäigu fikseerimiseks ei ole vaja vastustajal tellida eksperti. 12 Väikeehitis (kaebaja kuur) asub nn uudismaal, kuhu arendaja on rajanud killustikualusel teepõhjad juurdepääsuks kruntidele, tehnovõrkudest on rajatud vee-ja kanalisatsioonitorustikud, elektrirajatised (maakaabelliin ja elektrikilbid) ning paigaldatud tänavavalgustusmastid. Veel märgitakse, et kinnistule on kasvanud 3-5 a lehtpuu võsastik, mis nähtub ka fotolt. Kontrollimisel killustikupõhjalise teeala kõrval on mitmetel kinnistutel nähtav kõrge pinnasvee tase, looduslikust maapinnast allpool 300-400 mm on püsiv pinnavesi, mille ärajuhtimise tehnosüsteemid on rajamata. Vastustaja esindaja E.Harmipaik kinnitas ka kohtuistungil, et ta kontrollis kaebaja väidet sellest, et tegelikkuses on looduses vajalik DP kohane kuivendussüsteem rajatud, kuid see väide ei osutunud tõeks. Kontrollandmetele on lisatud (tlk 18) ka Riigi Maa-ameti väljatrükk, mis võimaldab kaebajal kontrollida täiendavalt, kas tegemist on tema kinnistu ja lähiala kohta esitatud andmetega. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja leidis, et tema kinnistu jääb veest puutumata, nähtub, et vald on teinud kontrolli ka kohtumenetluse ajal ja saatnud kohtule fotomaterjali, mis iseloomustas hetkeolukorda. Fotomaterjal tlk 156-157, kordusena värvifotodena tlk 177-178, kinnitab üheselt, et tegemist on kaebaja krundiga, kuivõrd kaebaja ise oli kohtuistungil viidanud, et selline kuur-ehitis kuulub temale ja asub tema kinnistul. Samas iseloomustab fotole jäädvustatu olukorda looduses. Täiendavalt fotomaterjalilt, mis fikseerib olukorra 05.04.2010 seisuga, nähtub, et kaebaja poolt ära tuntud kuur asub krundil, millele ulatub liigvesi. Isegi kui arvestada, et tänavust kevadet loetakse erandlikuks, tuleks kaebajal nii või teisiti ehitamisel arvestada ka edaspidiselt, et nn erandlikke olukordi võib saabuda ka tulevikus. Samas võib usaldada vastustaja väidet, et ta on Arendusala probleemide tõttu kontrollinud olukorda ka enne kaebaja kaebuse esitamist. Seotult kaebaja ehitusloa taotlusega on vastustaja asunud olukorda dokumenteerima, nimelt nähtub fotomaterjalidest tlk 91-95, et vastustaja on olukorda jäädvustanud juba varasemalt, nt 19.09.08, 08.09.09, 03.11.09, seega vastab tõele vastustaja väide, et ta on olukorra suhtes teostanud kontrolli pikemal ajaperioodil. Pinnavee taseme kõrgus viitab liigniiskele alale. Isegi kui kaebaja krundil ei ole igal ajahetkel liigvett silmaga näha, nt käesolevaks hetkeks on kaebaja esitatud fotomaterjali alusel vesi maapinna ülakihist ka taandunud, ei tähenda see, et elukeskkond vahetult krundi piiril oleks ohutu ja vastaks DP nõuetele. Keegi ei vaidle selle vastu, et liigvesi avalduks silmale nähtuvalt igal ajahetkel, nii on nt kaebaja ise fikseerinud olukorra hiljem ja fotodelt ei nähtu, et oleks samasugune olukord, nagu seda oli 05.04.2010. Vastustaja on olukorra selgitamisel pidanud silmas kõrget pinnaveetaset, mis avaldub erinevates vormides. Oluline on, et DP näeb ette ehitamise kuivendussüsteemide rajamisega, et liigniiskust välistada nii kaebaja kinnistul kui ka kogu DP alal. Tuleb nõustuda vastustajaga, et jääb arusaamatuks, kuidas kaebuse esitaja kujutaks ehitamist alal, mil ümberringi on pidevalt liigniiskus ning tema krundilt ei ole võimalik vett DP kohaselt ära juhtida. Vastustaja selgitas asjakohaselt, et isegi siis, kui silmaga ei ole näha maapinnal vett, on liigniiskel alal, nt vajaliku vundamendi augu rajamisel, pinnavesi takistamas ehitamist, sj vesisele pinnasele rajatud vundament deformeerub mitmesugustel erinevatel põhjustel, mille vastustaja kaebajale ka ära nimetas. Liigniiskel alal ehitamisel järgnevad pinnasemõjud ka talvisel ajal. Kaebuse esitaja ega vastustaja ei pea ekspertiisiga leidma kinnitust füüsikaliste nähtuste seletamiseks. Maade kuivendamisel arvestatakse füüsikaliste omadustega nagu seda on paisumine ja kokkutõmbumine. Nii vesi kui ka maapind paisub või tõmbub kokku temperatuuri muutustel; vesi tõmbub kokku, kui temperatuur tõuseb, see tuleneb vee struktuuri muutustest; samamoodi toimib niiske maapind. Üldiseid füüsikalisi nähtusi ei pea vastustaja kaebajale selgitama läbi ekspertiisi. Ohtlikke tagajärgi saab ennetada vaid DP nõuete täitmisega. Kaebaja krundilt ei ole vett võimalik ära suunata nii, et see ei valguks DP-ga hõlmatud alale, kogu DP ala on liigniiske, mistõttu on vaja DP 13 kohane süsteemide ehitamine. Kui seadusega on keelatud kaebaja krundilt autonoomse süsteemi kaudu vee ärajuhtimine nii, et see ei suubuks ettenähtud süsteemi, siis ei saa ka kohus vallale ette heita, et nõutakse DP kohase süsteemi olemasolu, millele järgnevalt saab kaebaja rajada autonoomse süsteemi ja juhtida krundilt vesi ära mujale. Märgitu tõttu on vastustaja esile toonud DP tähenduse ja vajaduse sellest kinni pidada, kuid kaebajale on see jäänud endiselt märkamata. Vastustaja analüüsis eeltoodu tõttu asjakohaselt olukorda ka läbi
Kuigi kaebajale võis tunduda, et
, mis kõneleb ehitisele esitatavatest nõuetest ei ole antud juhul asjakohane, ei saa kohus sellega nõustuda. Nimelt on ehitistele esitatavate nõuete kaudu võimalik uurida, missugused mõjutused on olulised kindlaks teha ja mis võivad takistada edasist ehitamist nii, et ehitis saaks lugeda nõuetele vastavaks, kui see on rajatud ja tuleks otsustada kasutusloa andmine. Kohaliku omavalitsuse vastutus eeldab, et vastava ala spetsialist suudaks prognoosida ja kontrollida enne ehitamisele asumist, kas ehitamine on võimalik nii, et tulevane ehitis vastab nõuetele ja kas sellele saab anda välja kasutusloa. Üleujutused mitmetel elamuarendusaladel viitavad pigem, et DP kohane süsteemide väljaehitamine ei pruugi ehk samuti tagada probleemideta ehitamist ja appi tuleb võtta lisameetmeid, seda enam tuleb järgida juba olemasolevatel arendusaladel, et ehitamiseks oleks DP kohased süsteemid rajatud. Asja menetluses leidis kinnitust, et kaebuse esitajal valla poolt tuvastatule vastupidiseid tõendeid esitada ei ole ning kaebaja üksnes oletab, et tema kinnistul on olukord teistsugune. Kaebuse esitaja jätab tähelepanuta ka selgitused, et nt vundamendi kaevamisel täitub kaeveauk veega, silma järgi hinnates ei ole võimalik kaebajal väita, et kaeveauku vett ei kogune. G.R.il ei ole esitada tõendit, mis kinnitaks, vastupidist. DP kohaselt ei ole ette nähtud pinnase olulist tõstmisest, kuid ka pinnase tõstmine ei tähenda, et DP kohast süsteemi ei tule rajada. Isegi juhul, kui G.R.i ehituskrundil pinnast mingil määral tõsta, et sinna ei ulatuks enam kevadine sulavesi, ei tähenda see, et pinnaskihis puudub vesi. Vastustaja on kohtu arvates õigesti juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et liigniiskus ei ole alati visuaalselt jälgitav ja selliselt ka tajutav. Välistatud ei ole hilisemad külmakerked talvisel ajal, mis lõhuvad vundamendi, mis on rajatud tavapärase tehnoloogiga vesisele alale, tavapäraseks loetakse ka kaebaja soovitud lintvundamendil ehitamist. Vundamendi probleemile järgneb aga juba probleem kogu ehitise ohutuse küsimuses, vastavalt viitabki vastustaja
lg 2- ehitisele mõjuvatele koormustele ja muudele mõjutustele, mis põhjustavad lg 2 märgitud tagajärgi. Kaebaja krundi ehitusõigus on määratud DP-ga „Teoni pereelamute grupi detailplaneering, mis kehtestati Rae Vallavolikogu 08.01.02 otsusega nr 290. Kuivõrd kaebaja on esitanud seletuskirja Teoni III-2 ja Teoni III- 3 kinnistute DP-st, mille DP koostamise aluseks on Rae Vallavolikogu märgitud otsus nr 290 (tlk 26), siis märgitakse ka seal, et maa-ala on suhteliselt tasase reljeefiga kõrgusmärkide 45,40 m (läänepoolne ala) ja 44,90 (lõunapoolne ala) ja 44,5 m (põhjapoolne ala) vahel, alajaotus 4 kohaselt toimub DP alal drenaažisüsteem, mis on 1,0 m sügavusel, seega ka kaebaja poolt esitatuga on kinnitatud täiendavalt, et nimetatud on endist maaparandussüsteemi, mitte rajatavat uut. Endine drenaažisüsteem ei ole mõeldud teenima elamuehituseks määratud ala. Et Arendusala asub omaaegsel nõukogude ajal rajatud Järveküla küla maaparandusobjektil, sellele kaebaja vastu ei vaielnud. Samas nähtub kaebaja esitatud planeeringu seletuskirjast, et drenaažisüsteemi toimimiseks tulevikus on otstarbekas enne tehnovõrkude rajamist 14 paigaldada projekteeritavate teede ja tänavate alla sadevee kogumistorud läbimõõduga 100 mm ja igale krundile vastav sadevee kaev. Kaebaja esitatud maa-ala plaan ja tehnovõrkude Müüri tee 12 kooskõlastuslehelt (tlk 30 ) nähtub, et Harju Maaparandusbüroo on 16.09.08 kinnitanud tingimused märkega, et olemasoleva drenaažiga soovitatakse mitte arvestada. Seega nähtub ka sellest planeeringule tehtud märkest, et vastustaja ei ole pahatahtlikult asunud kaebajale selgitama, et vana süsteem ei taga ohutut ehitamist liigniiskel alal. Lisaks valla ehitusspetsialistidele on seega oma seisukoha esitanud ka maaparandusbüroo töötaja, kes ilmselgelt on pädev andma hinnanguid maaparandust puudutavates küsimustes. Vastustajal ei ole kohustust nende asjaolude selgekstegemiseks korraldada eraldi ekspertiisi, kuivõrd vastustaja arvestab spetsialistide esitatud nõudeid, mis seati juba DP kehtestamisel ja edasiselt on see jäänud muutumatult DP tingimuseks. Harju Maaparandusbüroo ei saanud muuta ega muutnud 16.09.08 DP tingimusi. Valla ametnik antud juhul tegi olemasoleva olukorra ja dokumentide võrdluse DP tingimustega, kontrollis olukorda kohapeal ja andis kaebajale vastavalt selgituse, mitte aga ei muutnud DP tingimusi, mida ei saakski muuta ühegi ekspertiisiga, seda saab teha kohases haldusmenetluses haldusaktiga. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et sama büroo on teinud ka teisegi märkuse, nimelt 10.03.09.a., milles märgitakse, et seletus on läbi vaadatud täiendavalt ja kuna tegemist on arenduspiirkonna ehitustegevusega, siis nemad ei tee piiranguid ehitustegevusele. See aga ei tähenda, et büroo töötajad kinnitaksid, et varasem nõue DP-s uue süsteemi väljaehitamiseks arendusalal ei ole enam vajalik või kehtiv. Arendusala piirkonna ehitustingimused seatakse DP-ga ning Harju Maaparandusbüroo juba kehtestatud DP tingimustes arendusala tegevusele täiendavaid piiranguid seada ei saanudki, kuna DP tingimusi ei muudeta uue arvamuse andmisega. Muud tähendust vastav märkus ei saa sisuliselt tähendada ja kaebaja saab märkusest valesti aru. DP nõudest ei ole taganetud nagu ekslikult arvab G.R.. Viimasena esitatud märkus on kaebajal võetud nähtuvalt kuupäevast siis, kui DP oli juba kehtestatud, see tähendab, et tuleb arvestada juba kehtiva DP tingimustega, st „tegemist on arendusalaga“. Kaebaja kinnistu ei ole kõrgema asukohaga, kuigi ta ise arvas vastupidi. Kaebuse esitaja ei saa võrdlusi teha teiste arendusalade kruntidega, mis asuvad teises maakorralduspiirkonnas. Nähtub, et kaebaja kinnistu piirneb kõrgemal maapinnal asuvate kruntidega, nt tlk 90 , millelt nähtub, et osa krunte on kõrgemad ja asuvad ca 44 m ja kõrgemal kõrgusjoonel ja kaebaja krunt on selle joonise andmetel ca 43,9 m (merepinnast). Kaebaja viitas tlk 119 olevale „Müüri tee 12 maa-ala plaanile koos tehnovõrkudega“ ja sai kõrguseks selle alusel 43,9-44,3 m, mis samuti ühtib vastustaja selgitustega, kuid see ei lükka ümber vastustaja selgitust, et kõrgematelt aladelt voolab vesi madalamatele aladele. Kuigi kaebaja tõi näite Lõo DP kohta, siis võrdlus ei anna alust väita, et DP tingimused ei kehtiks. G.R. poolt täiendavalt esitatud andmed V.B. (Teooni I tlk 51 projekt, projekteerimistingimused ja DVD lisa I ) ja A.S.(Teooni VII, projekteerimistingimused, projekt ja ehitusluba DVD lisa I) väljastatud ehituslubade kohta ei tõenda asjas vastupidist. Kohus on DVD materjali jäädvustanud paberkandjale ja selle toimiku materjalid ei ole asjakohased, kuivõrd G.R. ei saa nõuda DP tingimustega mittearvestamist tuues võrdlusi eelmärgitud isikutega. Kuigi kaebaja leiab, et ka nendel kruntidel ei toimi sadevee süsteemid ja kaebaja näitab, et ühepereelamute ehitamisel sadevesi immutatakse pinnasesse vaid sama krundi süsteemi piires, ei saa kohus sellest järeldada, et vastustaja oleks pidanud lubama ehitamist, mis DP-ga ei ole kooskõlas. Kaebaja toodud võrdlused ei ole selle arendusala kohta, millel asub G.R. kinnistu. Kaebaja viitab küll sama maaparanduspiirkonnas asuvatele kruntidele ( nt ka tlk 43), kuid mitte sama arendusala kruntidele. Igale arendusalale kehtib oma DP, kaebaja lisamaterjal ei näita andmeid, missugune üldplaneering või DP kehtib 15 Teooni I ja Teooni VII kohta, millele väljastati projekteerimistingimused ja ehitusload. Ainetu on sellelt pinnalt väitlus selle üle, et teised arendusalad ka nn upuvad või vastupidi. Kuigi kaebaja märkis, et püütakse jätta muljet, et tema krunt „upub“, ei ole selline must-valge lähenemine vastustaja selgituse sisuks. Ehitustehniliselt ei ole võimalik üksikut elamut ehitada liigniiskel alal, kui DP järgne on välja ehitamata. Vastustajal on kohustus nõuda kehtivast DPst kinnipidamist. Kohus leiab jätkuvalt, et isegi juhul, kui vastustaja oleks jätnud kontrollimata looduses tegeliku olukorra, ei saa vastustajalt nõuda, et ta ei arvestaks kehtiva DP tingimustega. Kaebajale väljastatud ehitusprojekt ei ole arvestanud sellega, et puudub üldine sadevee lahendus ehk DP kohane lahendus. Kaebaja ehitusprojekt selles mõttes ei vasta kehtivale DPle, mis näeb ette sadevee süsteemi üldise rajamise kohustuse, seejärel saab kaebaja tellida oma projekti realiseerimiseks tema krundi lõpplahendusega õigeks integreerimiseks kogu süsteemi. Kaebaja projekt ei sisalda ka ajutisi lahendusi, mille kohaselt oleks võimalik seadusekohaselt ehitada. Seadusekohane ehitamine ei ole selline, kus krundilt juhitakse vesi ära autonoomselt suvalisse kohta. Vastustaja on kaebajale ka selle tõttu selgitanud, et eelmärgitud maaparandusbüroo, mille märkusega kaebaja arvestab, ei sekku arendusaladel lahendusküsimustesse ja maaparandusbüroo ei ole kaebajale kinnitanud, et ehitamine oleks ohutu. Kuivõrd tingimused seatakse DP-ga ja DP ei ole ettenähtud mahus realiseerunud, siis ehitamisel üksnes kaebaja ehitusprojekti alusel ei oleks tagatud DP kohane ehitamine. Vastustaja on korduvalt rõhutanud, miks kaebaja ei saa ehitada välja kogu alal puuduvat pinnase-, sade- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemi- seda kohustust ei saa vastustaja kaebajale panna. Valla seisukohalt ei ole välistatud individuaalselt koostada ja tellida sadevee lahendus, seal tuleks lahendada eelvoolu küsimus, kinnistult juhitav sadevesi tuleks viia välja ehitatud sadevee süsteemi, kuid see on äärmiselt kulukas ning vald ei saaks kaebajale sellist kohustust panna, seega nähtub, et ei ole välistatud küll individuaalselt tellida sadevee lahenduseks projekti, mis aga hetkel kaebajal ei ole tellitud ja vastupidist kaebaja ka ei ole tõendanud. Kohus nõudis välja Müüri tee 12 kinnistu üksikelamu projekti (tlk 108), millest nähtub, et individuaalprojektiga eelmärgitud probleemid ei ole lahendatud. Ilmselgelt ei saaks aga vald ka lubada ehitamist, mil kaebaja juhib oma krundilt sadevee kõrvalkruntide poole, st mil lõppastmes ei juhita vett ära DP-s ettenähtud korras. Sellist lähenemist ehitusseadus ei luba, seega sõltub kaebaja ehitamise võimalus vältimatult kogu arendusalal tehtavast tegevusest, vastupidiselt tuleks kaebajal kanda suuri kulutusi ja tellida sadevee lahenduseks eraldi tehnilised tingimused/ projekt. Vastustaja kaalus kaebaja väidetest tulenevalt ka seda lahendust, kuid vastustaja ei ole kaebajale pannud sellist kohustust. Kaebaja väide, et ta märkas looduses torusid, ei kinnita kohtule, et vajalik süsteem on juba olemas või et kaebajal on praegu kehtiva projekti järgi võimalik sadeveeküsimus lahendada iseseisvalt. Vastavalt on vald lisaks esitanud ka andmed, et kaebaja projektis puudub sadevee lahendus, see on üks osa projektist, kuid kaebaja projektis seda ei ole (puudub skeemimaterjal, seletav osa). Kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud vastustaja väidet ja andmeid, mille kohaselt ei ole vallale teada, et Arendaja oleks esitanud sadevee projekti, sj ei ole vald väljastanud sellise projekti alusel ehitamis-või kasutamisluba, seega ei ole kaebajal võimalik krundi sadevett väljutada DP kohaselt Arendusala sadevete äravoolu võrku, mis puudub. Juba eeltoodu kinnitab, et tegelikult nö looduses ei saa olla torusid/süsteemi, mis vastaks DP tingimustele. DP tingimustele vastaks süsteem, mis on projekteeritud ja ehitatud seaduses 16 ettenähtud korras, sh valla vastavate lubade alusel. Kuivõrd eelnimetatud Arendajale väljastatav projekt oleks aluseks vastavale pinnasvee ärajuhtimise süsteemile ning ehitus-ning kasutusload kinnitaksid vajaliku DP kohase sadeveesüsteemi ehitamist, siis on kohtu jaoks piisavalt eeltoodud asjaolude kogumis kinnitatud, et DP kohane sadevee süsteem puudub ja ka kaebajal ei ole võimalik välja ehitada sadeveesüsteemi, mis võimaldaks kohese ehitamise ning ehitusloa väljastamise. Kohus siinkohal kordab, et kaebajal ei ole esitada andmeid, mis kinnitaksid, et vastustajale on esitatud Arendaja poolt sadevee süsteemi rajamise projekti, mille kohaselt oleks antud välja ehitus-või kasutusload. Süsteemi ei saa rajada ilma ehitusluba taotlemata ja ei saa võtta kasutusele ilma, et vald ei kontrolliks ehitamise seaduslikkust. Seega ei saa kaebaja individuaalprojekt hetkel ka vastata DP lahendusele. Kohus juba märkis, et ühtlasi ei vastaks ehitamine antud tingimustel ohutusnõuetele, kuivõrd vallal on kohustus jälgida, et isikutele ei teki ehitamisest ohtu, vastavalt sätestab selle nõude
Ohu teema antud juhul on asjakohane. Kohtu arvates ei ole kaebaja arvestanud, et krundi suhtes koostatud ehitusprojektid esitati kooskõlastamiseks arvestades kehtestatud DP-d ning sellega seotud materjale, seega saab iga ehitaja viia krundi piires ellu kavandatu sõltuvalt muudest kehtestatud tingimustest, st DP-ga või eraldi süsteemi kohta koostatud projektiga. Antud juhul oli DP alale ette nähtud rajada uus pinnase-, sade-ja drenaažisüsteem vee ärajuhtimiseks ja maaüksuse kuivendamiseks. Kaebuse esitajal ei ole esitada tõendit, mille kohaselt oleks Teoni DP alal sellist süsteemi välja ehitatud, seega ehitamisele asumine märgitud oludes kujutab ohtu
Kohus ei tuvastanud eeltoodus vastustaja valeandmetele tuginemist ning toetumist asjakohatutele motiividele. 15) Kaebaja pretensioonis, et vald ei ole asjaolusid kontrollinud spetsialisti või eksperdi abil märgib kohus, et sellist kohustust ei tulene kaebaja poolt viidatud
Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, mis puudutavad spetsialistide seisukohtade puudumist. Vallavalitsuse spetsialistid ehituse ja järelevalve alal on pädevad isikud suunamaks kontrollialuseid küsimusi. Ehitusameti juhatajaks on E.Harmipaik, tema hariduslik tase on isiku töölevõtmisel kontrollitud, seega on tema pädevus vastavaks tööks kinnitatud. Ka ei puudu isikul töökogemus vastavas valdkonnas. Kaebaja on tutvunud Rae Valla ehitusameti juhataja ametijuhendiga (tlk31-33), vastavalt juhendile on ametnik õigustatud ja kohustatud korraldama ehitusjärelvalvet kooskõlas
§-ga 59. Ainuüksi põhjusest, et kaebaja ei loe valla vastava ala töötajaid spetsialistideks, ei järeldu, et kohtule esitatud kaebaja taotlust kontrolliv materjal ei saa tõendada looduses valitsevat tegelikku olukorda või vastustaja hinnangute vastavust õigusnormidele. Antud juhul ei vaja faktilise olustiku kontrollimine ekspertiisi, eriteadmistega isik ei pea kontrollima, kas vald on väljastanud Arendajale pinnase-, sadevee- ja drenaaživee ärajuhtimise projekti, ehitus –või kasutusload. Ehitamiseks olemasoleva olukorra saab fikseerida ilma ekspertiisi teostamata ja võrrelda seda olukorda kehtiva DP nõuetega. Seda vastustaja ka tegi. Kaebuse esitaja ekslikult jätab tähelepanuta, et valla ehitusametnikud kontrollisid DP nõuete alusel kaebaja projektlahendusi ja olemasolevat olukorda looduses sellel arendusalal, kus asub kaebaja kinnistu. DP materjal on aga kinnitatud ja kooskõlastatud teiste oma ala spetsialistide poolt, mitte valla poolt, kelle ametnikud teostasid asjaolude kontrolli. Vastustaja ei väida, et 17 DP tingimustes esitatud andmed nt kaebaja poolt vaidlusküsimustes esile toodud kõrgusmärkide osas või vajaliku kuivendussüsteemi osas on tema ametniku määratud. DP tingimused määratakse mitme pädeva ametkonna poolt esitatud ja kontrollitud andmetel. 16) Kaebaja esitatud väide, et GECC Konsultatsioonid OÜ arvamus lükkab ümber vastustaja poolt esiletoodu, ei ole asjakohane. Kaebuse esitaja ei suutnud kohtule selgitada, millisel eesmärgil ta oli tellinud nn ekspertiisi ja miks kaebaja leiab, et tegemist on ehitusekspertiisiga, kui selle sisu ja järeldused on vastupidised, pigem esitatakse seal õiguslikku laadi seisukohti ning tehakse ettepanekuid, mis ei puuduta käesolevat kohtuvaidlust, kuna ettepanekud ei ole esitatud kohtule. Kohtule ja vastustajale oli sellise tellimustöö esitamine üllatuslik. Kohus ei ole tellinud ekspertiisi, kuivõrd kaebaja küll oli viidanud kaebuse tekstilises osas ekspertiisi vajalikkusele, kuid ei olnud seda formuleerinud taotlusena, seejuures ei nähtunud kaebaja soovist, missugust ekspertiisi tuleks tellida ja mis on selle eesmärk. Kohtuistungil kohus seda selgitas ning kaebaja loobus ekspertiisi taotlusest ja kohus ei lugenud ka ekspertiisi tellimist omal algatusel vajalikuks. Vastavalt ei olnud asjas väljakujunenud olukorras vajalik
lg 1 ja lg 2 ning § 23 lg 6 ekspertiisi läbiviimine, kuivõrd asjaolud vajasid hindamist lähtudes kehtiva DP nõuetest ja uurides arendusala kohta olemasolevat materjali ja kaebaja projektlahendusi. Kaebaja poolt kohtule esitatud GECC Konsultatsioonid OÜ arvamus ei sisalda tegeliku olukorra fikseerimist ega anna ehitustehnilisi hinnanguid, töö päädib ettepanekuga nõuda OÜlt Balafon sadeveesüsteemi. Esitatud arvamus ei sisalda selle sissejuhatuses töö eesmärki ega viiteid selle tegemise õiguslike aluste kohta. Kohus leiab, et tegemist ei ole ekspertarvamusega ehitustehnilistes küsimustes ja kaebaja ei suutnud ka selgitada, miks ta märgitud töö tellis ja mida ta soovib tööga tõendada. Vastavalt TsKMS § 293 ( Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamus) nähtub, et lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsKMS § 293 lg 1 kohaselt määrab ekspertiisi kohus, kuid antud juhul kohus seda ei määranud. Õiguslikes küsimustes küsib kohus eksperdi arvamust juhul, kui see on vajalik väljaspool EV-i kehtiva õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks. Antud juhul selline vajadus puudus ning kohus ei ole ekspertiisi määranud. Vastavalt TsKMS § lg 1 võib kohus seda käsitleda kui kaebaja esitatud ühte dokumentaalset tõendit, kuid ka sellisel juhul peaks tööst nähtuma, missuguse eesmärgi see seab ning mida tehtud uurimus tõendab. Kaebuse esitaja ei suutnud ka selgitada, missugust asjaolu sellega saaks tõendada. Kohus leiab, et antud juhul ei olnud vajalik ehitusprojekti ekspertiis teostada sellest, kas ehitusprojekt vastab õigusnormide nõuetele ning kas valla haldusakt on õiguslikult põhistatud õigesti või mitte. Kui kaebaja soovib esitada vallale selles töös esiletoodud ettepaneku O Balafon suhtes, siis ei saa kohus seda takistada, kuid sellist ettepanekut ei saa teha käimasolevas menetluses. Tellitud töö ei olnud ehitusloa taotluse menetluses vastustajale esitatud, vastustaja ei ole saanud sellist ettepanekut peale ehitusloa väljastamist, seega ei saa nö sujuvalt käesolevas menetluses minna üle ka küsimustele, mille suhtes vastustaja ei ole ettepanekut saanud ega menetlust alustanud ning mille alusel ei tekkinud vallal kohustusi. Samuti ei ole asjakohane viidata valla tegevusetusele, kui vald ei ole seda menetlemiseks saanud. Kaebaja tellitud tööd 18 ei ole ilmselt saanud ka OÜ Balafon, seega ei saa kaebaja väita, et ta on nõudnud tööde teostamist ning nõudeid ei ole täidetud. Kaebaja on esitanud seejuures halduskohtule haldusakti tühistamisnõude, nõuet ta ei ole muutnud, vastav taotlus puudub. Kas vald peaks käituma nii nagu selles ettepanek tehti selgub siis, kui kaebaja vallale sellise ettepaneku lahendamiseks esitab. Ekspertiisi vajaduse põhistavad tingimused, mis märgitud
Sellele eesmärgile esitatud töö ei vastanud, seega jääb kohus seisukohale, et tegemist ei ole ehitustehnilise ekspertiisiaktiga. Kaebaja poolt tellitud arvamusega GECC Konsultatsioonid OÜ-lt ei ole töö, mis kinnitaks, et vastustaja poolt tuvastatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, DP tingimuse äramuutmist sealt ei nähtu. Sisuliselt on arvamuse koostaja esitanud õigusliku hinnangu, mis kohtu jaoks ei ole siduv, kuna ehitustehniline ekspert ei saa anda õiguslikke hinnanguid vaidluses kohtule ka küsimuses, kas ehitusloast keeldumise haldusakt on piisavalt põhjendatud, vastava hinnangu annab kohtuvaidluse puhkemisel kohus. Arvamuse lõppkokkuvõttes tehakse ettepanekud: 1) nõuda Balafon OÜ-lt (arendajalt I) rajada sadeveesüsteem, 2) väljastada ehitusluba. Kohus ei saakski panna käesolevas vaidluses kohustusi arendajale, kes on seejuures oma õigused ja kohustused üle andnud järgmisele arendajale, so OÜ-le Põhjavesi, kes omakorda on pankrotis ja omapoolselt õigused ja kohustused edasi andnud. Samas märgitakse selles töös, et kohustused ettepanekus nr 1 on arendaja puudumisel vallavalitsusel ja et vallavalitsus on kohustust ka aktsepteerinud, viide dokumendile nr 4, so vallavalitsuse kiri 11.09.
Kohus on juba eelnevalt selgitanud, mis kaebaja suhtes otsustati varesemalt ning jääb esitatu juurde. Kui arendusala sadevee ärajuhtimisrajatised koos eelvooluga oleksid projekteeritud, siis alles kaebaja saaks teada Müüri tee 12 kohustusliku sadevee liitumispunkti (sadeveekaevus) projekteeritud asukoha ja sellega liitumiseks tehnilised andmed, ehk liituda süsteemi ettenähtud korras ja projekti alusel. Integreerida ei saa veel rajamata süsteemi. Kaebaja autonoomne sadevee süsteem saaks toimida vaid siis, kui ta saaks teada Arendaja projekti kaudu liitumiseks vajalikud tehnilised andmed, sellele järgnevalt saab kaebaja projekteerida lõplikult väljaehitamiseks vajaliku, kuid ka sellist projekti ei ole vastustajale ehitusloa väljastamiseks esitatud. Selle kõige selgitamisega peab vastustaja ja kohus silmas, et kaebajalt nõutakse õigusnormidele vastavat tegevust; normidele ei vasta aga tegevus, kui kaebaja ilma vastava projektita (mida individuaalselt ei ole saanud korda teha ja realiseerida) soovib hakata ehitama, kui Arendaja oma osa ei raja. 21 Iseenesest ei ole tehniliselt võimatu juhtida kaebaja krundilt sadevett ära ka siis, kui vajalikud projektid ja väljaehitatud süsteemid puuduvad, kuid sellist ehitamist vastustaja ehitusõiguse alusel lubada ei tohi. Kui kaebajale ei saa ehitamisõigust anda, siis see ei ole tema õiguste rikkumine, kuivõrd vastustaja nõuab õigusnormidele vastavat ehitamist selle tõttu, et õigusnormid sellist kontrolli vastustajalt nõuavad. Tegemist ei ole tagakiusu või ebavõrdse kohtlemisega. Ebavõrdseks kohtlemiseks ei saaks lugeda ka sellist kohtlemist, mil nt vastustaja lubab arendusalal ühel juhul ehitamist ja teisel juhul keelab. Kaebaja tõi näiteid teise arendusala kohta, mis ei allu käesolevalt vaatluse all olnud DP tingimustele, seega ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemisega, kuna kaebaja ei väidagi, et sellel arendusalal, kus asub tema krunt, oleks antud välja ehitamislubasid. 19) Vastustajal tuli kaebuse esitajale selgitada olukorda ja ta tõendas, et Arendaja ei ole taganud DP-ga kinnitatud lahendusi. See osa ei lahendu kaebaja tegevusest, kuivõrd arendajal on lepinguga võetud kohustus tagada DP-ga kinnitatud ehitamine. Kaebuse esitajal oli võimalik enne kinnistu soetamist kontrollida vallas kõiki asjaolusid; juhul, kui ta seda oleks teinud enne ostu-müügilepingu sõlmimist müüja kaudu, siis oleks kaebajal olnud teada tegelik olukord. Kaebaja sai tegelikult planeerida, kaua võib umbes aega minna, et edasine ehitamine oleks võimalik. Kuigi kaebaja märgib, et vastustaja ei tea, kes peab süsteemi välja ehitama (tlk 76, 150, 163) ja kaua selleks kulub aega, märgib kohus, et vastustaja andis selgitused, millest nähtub, et kaebuse esitaja ekslikult leiab, et sadevee süsteemi rajamise kohustused lasuvad juba vallal. Kaebaja väidab, et vald on tunnistanud kohustust ehitada puudolev süsteem ja see kohustus pandi vallale lepinguga. Kohus märgituga ei nõustu. Arendaja ehitustegevust vastustaja takistanud ei ole, olukorra lahendus sõltub uue Arendaja edasisest käitumisest ja vald nõuab DP-st kinnipidamist. 25.03.03 sõlmis vastustaja Teoni maaüksuse omaaegse omanikuga Balafon OÜ (Arendaja I)
§-st 13 tuleneva kohustuse üleandmise lepingu. Vastustaja esitas lepingu 25.04.03.a. ja kinnistu võlaõigusliku lepingu, millega õigused ja kohustused Balafon OÜ ja OÜ Põhjavesi vahel sõlmitud lepingu alusel läksid üle OÜ-le Põhjavesi. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et talle on käesolevaks hetkeks saanud otsingute tulemusel ka teatavaks, et arendusala on edasi müüdud, kuid andmed vajavad kontrollimist, kuivõrd vallale vastavat teadet ei ole esitatud ning vald on sellest teada saanud äsja omaalgatuslike otsingute tulemustel, see on vähim, mida vald saab hetkel teatada ja millega tal tuleb arvestada. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole kaebaja oma nõuet muutnud. Ta on vaidlustanud ehitusloa mitteväljastamise, kuid kaebaja ei ole pöördunud vastustaja poole, milles ta esitaks nõudeid protsesside kiirendamiseks või siis kaebust kohtule, et vald on nt viivituses ja teda tuleb kohustada mingiks konkreetseks tegevuseks. Kaebaja nõuab ehitusloa väljastamist, mida nõuda antud juhul ei saa. Kaebaja ei esitanud kohtule kohustamisnõuet, millest tulenevalt peaks kohus hakkama arutama nt viivitust või valla tegevusetust ja kohustama valda ehitama puuduva sadeveesüsteemi. Seega ei saa kohus hakata lahendama neid küsimusi, kas valla tegevus on olnud õigusvastane suhetes eelmärgitud lepingutega seotult või kas vald on jätnud kohustused täitmata ja teda tuleb kohustada ehitama puuduolevat süsteemi tulenevalt nt
Kaebaja eeldas kaebuses, et kõik vajalikud süsteemid on ehitusloa väljastamiseks juba olemas või et ehitada võib ka ilma süsteemideta, selle tõttu esitas ta ka tühistamisnõude. Edaspidiselt kaebaja menetlusse võetud nõuet ei muutnud ega esitanud ka sellist taotlust, seega on asjakohatu viidata Riigikohtu neile lahenditele, mis käsitlevad teistsuguste nõuetega 22 kaebust. Kui kaebaja soovib edaspidiselt esitada uue kaebuse teistsuguste nõuetega, siis on tal see õigus olemas. Vastustaja on kohtule vastamise käigus küll selgitanud, et seadused ei kohusta valda selliselt toetama arendustegevust nagu kaebaja viitab, kuid see on esitatud vastamise käigus kohtule, vastustaja vastus kohtule ei ole kaebuse esemeks. Kaebuse esemeks jääb ehitusloast keelduva haldusakti ühistamisnõue. Vald kinnitas, et ta ei ole ehitanud välja vajalikku sadeveesüsteemi ja näitas ära, miks ta leiab, et arendajal tuleb ehitada välja DP kohane vajalik tehno-ja teedevõrk, see üksnes aitab mõista, et vajalik süsteem puudub. Vastustaja selgitas, miks ta ei saa arendustegevust takistada, vastavalt tuleneb seaduse loogikast, et vald võimaldab ehitamise, kui seda soovib arendaja ning kui arendaja võtab enda kanda need kohustused, milleks vallal rahalisi vahendeid ei ole. Antud juhul ei saanud vald lubada arendustegevust, mille ta pidanuks tagama nii, et ehitab ise välja arendusala infrastruktuurid, selle tõttu arendaja võttis kohustused ega ole neid senimaani üle andnud. Vastavalt saab vald reguleerida küsimused lepingute kaudu. Juhul, kui vallavalitsus ei saa tagada nende süsteemide väljaehitamist, siis ta on pädev sõlmima arendajaga lepingud, mis tagavad selle, et arendusalal lähevad vastavad kohustused üle arendajale. Vallalt taotletud arendustegevuseks on vald käesolevalt sõlminud lepingu
kohaselt kohustuste üleandmiseks OÜ-ga Balafon, seda lepingut ei ole vaidlustatud ning selle lepingu kohaselt pidi firma välja ehitama avalikult kasutatava teedevõrgu juurdepääsuteed, siseteed, tehnovõrgud, st elektri, vesi, kanalisatsioon, tuletõrjevesi, sadevesi, tänavavalgustuse, selline lepingute sõlmimine ei ole vastuolus seadusega. Kõik need tööd on ette nähtud ühtlasi ka kehtivas DP-s. Kohus juba märkis, et tänaseks on väljastatud tehnovõrkude ehitusload, kuid keegi ei ole vallavalitsuselt kuivendustöödena mõistetavate sadeveedrenaaži projekte ning ehituslubasid taotlenud, neid ei ole esitatud ka menetlusse, mistõttu vastustaja saab väita, et lisaks looduses tehtud kontrollile ei ole alust arvatagi, et seal on DP kohaselt ettenähtud vajalik süsteem olemas. 2006. on arendaja I võõrandanud kinnistud koos kohustustega uuele omanikule Põhjavesi OÜ (arendaja II). Viimane on faktiliselt teostanud vajalikud ehitused, selle finantseerinud ning süsteemid rajanud 2006-2007.a. Vastavalt on teostatud töödeks siseteede killustikupõhi, ehitusloa kohane vee-ja kanalisatsioonirajatised, tänavavalgustuse ning elektrirajatised. Vastustaja andmetel Arendaja suutis müüa 22 krundist vaid ühe krundi, so Müüri tee 12, mistõttu tekkis arendajal raske olukord, kuid kohtule eelneva alusel nähtub, et arendajad ei ole valla poole ka pöördunud palvega, mis kinnitaks vajadust võtta neilt osa kohustusi üle või et nad pidasid lepingutest tulenevalt valla kohustuseks rajada puuduolev sadeveesüsteem. Kui seda ei ole rajatud kellegi poolt, siis ehitamine ei ole võimalik. Kaebaja ei väidagi, et keegi arendajatest sooviks lepingulisi suhteid näha teistsugustena, kui pooled on senimaani neid mõistnud. Arendajad ei ole valla vastu esitanud nõudeid tulenevalt lepingulistest suhetest, vaid tunnustavad neid suhteid ning lepingutingimusi. Seega nähtub, et arendaja ei ole suutnud ehitada pinnase –ja sade- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemi, seega ei saa kaebaja ka väita, et tal on võimalik enda krundi piires küsimus lahendada. Kuna see küsimus on lahenduseta, siis ei saa vastustaja lubada ehitamist kaebaja ehituskrundil esitatud ehitusloa taotlust lahendades. Vastab ka tõele, et Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-09-12700 on kuulutatud välja arendaja II pankrott. Kohtuistungi ajaks oli vastustaja vahetult saanud teabe, mille kohaselt peaks arendaja II kohustused üle minema uuele firmale. Vastustaja on senimaani arvates Arendajate vahetusest kontrollinud kohustuste säilimist ja üleandmist arendajalt teisele arendajale. Tlk 38 on Rae Vallavalitsuse kiri 11.09.09 ja see saadeti kaebuse esitajale, milles selgitati, et varasemalt on Rae 23 vallavalitsus väljastanud kaebajale tutvumiseks 25.04.03 OÜ Balafon ja Rae Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingu DP-järgsete teede ja tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise kohta. Vastav selgitus sisaldab sj viidet, et kaebaja on õigesti aru saanud, et lepingu p 3.4 kohaselt kinnistu võõrandamise korral lepinguga võetud kohustused lähevad üle uuele omanikule, kohustused tuleb fikseerida võõrandamislepingus; kui arendaja lepinguga võetud kohustusi üle ei anna, siis arenduslepinguga seotud kohustused tuleb täita lepingu sõlminud kinnisvaraarendaja poolt. Edasi selgitatakse, et vallavalitsus esitab OÜ-le Balafon nõude lepinguga võetud kohustuste täitmiseks ja vajadusel võtab tarvitusele muid meetmeid lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Kohus ei loe antud kirjast välja kaebaja poolt väidetut. Antud kiri ei kinnita, et vastustaja võttis üle OÜ Balafon täitmata kohustused ja OÜ Balafon soovis anda ning annab Arendusalaga seotud õigused ja kohustused vallale. Sellist lubadust märgitud kiri ega ükski muu dokument, mis on kaebaja poolt esitatud, ei viita, et Arendaja on algatanud lepinguline vaidluse. Kaebuse esitaja esitas kohtule Rae Valla ja OÜ Balafon lepingu (tlk 34), mille p 2 nimetab ära, missugused kohustused läksid üle arendajale, vastavalt p 2.1.4 peab arendaja välja ehitama pinnase-, sade-ja drenaazvee ärajuhtimise süsteemi. Seega vastupidine kaebaja väide on alusetu; vastavalt on lepingus ka p 3.4, mille sisu on kohus eelnevalt käsitlenud ja mille vald oli kaebajale vastavuses lepingus märgitule selgitanud. Valla vastuse 08.04.2010 lisadest nähtub, et valduse üleandmise aktis 25.09.06.a. (tlk 166) OÜ Balafon kinnitab, et ta annab OÜ-le Põhjavesi Teoni III-2 ja Teoni III-3 DP kaustad tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohustuse originaal lepingu, mille alusel OÜ Põhjavesi kohustub täitma detailplaneeringut ja eelnimetatud lepingut (sh sõlmima Rae vallaga eelnimetatud lepingu muutmise lepingu kohustuste ülevõtmise kohta). Selle akti koostasid OÜ Balafon ja OÜ Põhjavesi. Edasi sõlmisid kinnistu võlaõigusliku lepingu märgitud firmad (tlk 167-176) ning töid teostas OÜ Põhjavesi. Ka OÜ Põhjavesi kohta ei ole andmeid, et ta sooviks oli teistsuguste lahenduste leidmine. Lepingud on kehtivad ja lähiajal alles selgub, kuidas uus arendaja aktsepteerib tekkinud olukorda. Võlaõigusseaduse § 8 (lepingu mõiste) lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd ükski lepingupool senimaani ei ole vastustaja suhtes oma kohustustest taganenud, ka ei ole tõendeid, et vastustaja oleks saanud Arendaja kohustusi ja õigusi juba üle võtta, siis vastustaja ehitusloa andmise lahendamise momendil neist tulemustest ka juhindus, sest puuduvad tõendid, et DP kohane ehitamine oleks juba võimalik. Kohus peab arvestama faktiga, et kehtiv DP ei võimalda ehitamist ja DP kohast süsteemi Arendajate poolt üle ei ole antud. Kuigi kaebuse esitaja on lõppseisukohtades märkinud, et vastustaja takistab perel „oma soovi ehitada kodu realiseerimist ja alustada maja ehitamist“ (viitega PS § 26 ja 34) ja märgib, et kaebuse esitaja „ei saa enda maatükki elukohana valida“, kaebaja viitab ka Riigikohtu lahenditele 3-3-1-66-08 (08.01.09 p 14) ja 3-4-9-06 (16.01.07), märgib veel, „et kohustuste täitmist ei saa nõuda kui võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuste täitmisega taotletava tulemuse muul viisil“, ei ole kaebaja selline lähenemine õiguspärane. Vastustaja nõuab seaduspärast ehitamist, seega ei saa ta takistada PS § 26 ja 34 õiguste realiseerimist, sj kaebaja valis ise arendaja ja ostis kinnistu ega sõltunud selles tegevuses vastustajast. Kokkuvõtteks märgib kohus, et ehitusloa väljastamise takistus ei ole ära langenud. Arendajad ei ole soovinud loobuda neile kuuluvatest õigustest ega kohustustest, vastupidist ei ole tõendatud, vald ei saa sekkuda teise isiku majandustegevusse, kui isik on arvestanud arendusest saadava tuluga. Neid ülesandeid ei võeta üle nö sujuvalt ilma arendaja vastava taotluseta. Kuna kaebaja väide tlk 38 asuva kirja suhtes oli väär ja kiri kinnitas, et vald ei andnud lubadust võtta üle lepingulised kohustused ja kirjast ei nähtugi, et vastustaja on aktsepteerinud, et arendaja puudumisel ta ise rajab sadeveesüsteemi, siis ühegi seaduse alusel 24 ei saaks ikkagi valda kohustada väljastama ehitusluba olukorras, kus vajalik sadevee süsteem puudub, kuigi kaebaja ei saa kasutada kinnistut sihtotstarbeliselt. 20) Kaebaja märkis, et ehitusprojektile ei ole antud projekteerimistingimusi, seega on DP kehtiv, mis on õige seisukoht; vastustaja lähtub samast seisukohast ja kinnitab, et DP on kehtiv ja projekteerimistingimuste puudumisest tuleb arvesse võtta kehtivat DP-d ja seda on vastustaja ka ehitusloa keeldumise alusena arvesse võtnud. Kohus tuvastas eelnevalt, miks Müüri tee 12 ehitusprojekti ei saa realiseerida. Kaebaja viide vallavalitsuse kirjale 21.09.09.a. tlk 58 jäi kohtuistungil ebaselgeks, kaebaja seda enam ei täpsustanud. Nimelt on märgitud kirjas (tlk 58) edastatud korraldus; kirjas ei ole ühtegi kinnitust, millest võiks järeldada, et vald on lugenud, et üksikelamu projekt hetkel vastab DP-le. Korralduses, mis väljastati, on vastustaja esitanud samad seisukohad, mis käesoleva ajani, st kinnitanud, et ehitusprojekt ei vasta DP-le, kuna DP näeb ette sadeveesüsteemi rajamist, liigvee ärajuhtimist ja maa-ala kuivendamist ja ehitusloa taotlejal ei ole võimalik liigvee probleeme lahendada, kuniks see ei ole rajatud, ei saa ehitusluba väljastada. Juba kohtuistungil ei leidnud kinnitust ka kaebaja väide, et tema olukord on samasugune, mis V.B.. Vastavalt tunnistas kaebaja seda ka ise asja kohtulikul arutamisel, see on protokollitud (vt 23.03.10 protokolli lk 3 ülalõik). V.B. ehitusluba ei ole väljastatud samale DP alale, ometi on kaebaja uuesti selle küsimuse ülesse tõstnud. Kohus selgitab lisaks, et isegi kui kaebaja väide oleks tõendatud, ei saa kaebaja nõuda, et juhul, kui vald oleks varem eksinud ehituslao väljastamisel, tuleks tal seda eksimust korrata. Õiguspärase ootuse rikkumiseks ei saa lugeda olukorda, mil seaduse kohaldamisel võidi eksida ning konkreetsel järgmisel juhtumil seda viga ei soovita enam korrata. Samasugusele seisukohale jääb kohus kaebaja täiendava vastuse alusel viidatud teise juhtumi osas. Viimase ehitusloa taotluse lahendamisel antud haldusaktis selgitatakse kaebajale, et
lg 2 nõuetega kooskõlas olevat ehitamist antud olukorras kaebaja tagada ei saaks ja ka kaebaja ehitusprojekt ei paku lahendusi. Vastustaja märgib ära, et see põhjus ei sõltu vahetult kaebajast, kuid vald ka ei saa aktsepteerida ehitusloa väljastamist, kui ei ole tagatud seadusekohane ehitamine. Ka see valla seisukoht ei ole vale ning ei kinnita, et vald oma nõudeid ja seisukohti esitades oleks kaebaja suhtes talitanud õigusvastaselt või teda taga kiusates. Vastupidiselt nähtub, et kui vald jätaks olulised nõuded esitamata ja kontrollimata, võib tekkida üleujutustest ohuolukord ja hävineb isikutele olulise väärtusega vara. Sellise ohu vältimine ongi valla kohustuseks ning nendele arendusaladel, kus võidi reegleid rikkuda, on tekkinud probleemid, st isikute vara on tegelikult kaitseta. Seega on vallal oluline avalik huvi nõuda seadusekohast ehitamist ja kaebaja toodud võrdlused ei ole asjakohased. DP nõuetest. Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja mõistab DP nõudeid valesti ning et kaebaja esitatud töö seda vastustaja järeldust ümber ei lükka. Arendusalale on ette nähtud sadevee ärajuhtimise süsteemi rajamine DP-ga. Sadevee ärajuhtimine eeldab süsteemi projekteerimist kogu DP ala kohta, st projekteeritav torustik tuleb rajada lähima eelvooluni. Eelvool on esimene toimiv kraavitus. Peale projekteerimist tuleb esitada ehitusloa taotlus, hankida ehitusluba ja valmis ehitada vajalik sadeveesüsteem kogu DP ala kohta koos eelvooluga. Kohus juba tuvastas, et looduses selle ehitamist ei nähtunud, projektdokumentatsiooni vastustajale ei ole esitatud. Uue sadeveesüsteemi rajamise sügavus on piirkonniti erinev. Selle näeb ette projekt, milles torustike asukoht, kalded, asetsemise sügavus määratakse projekteerija poolt (liitumiskaevude asukohad, torustike läbimõõt jne). Joogivee ja kanalisatsioonitorud on DP kohaselt juba rajatud, nende rajamisel 25 on kohustuslikuks sügavuseks 160 cm (so allpool külmumispiiri) maapinnast. Nende rajamisel võidi vältimatult läbi lõigata endisaegne maaparandussüsteem, so kuni 1,0 m kõrgusel paiknev süsteem. Isegi kui see kohati töötab (kaebaja esitatud fotol nähtub kaevus vesi), ei välista see, et läbilõigatud kohas valgub vesi pinnasesse. See tähendabki üleujutuse riski, mida tuleb DP-s ettenähtud meetmetega maandada nii, et liigniiskus kaoks. Müüri tee 12 paikneb sellisel nn uudismaa alal, kuhu varem ei ehitatud, kuna talud ehitati kõrgematele aladele, selle tõttu nad ilma drenaažisüsteemita ei jäänud vee alla, sellest on ehitamisel igal DP alal erinevad nõuded. 21) Kaebuse esitaja esitas haldusakti tühistamisnõude. Kohus leidis, et asja sisulisel lahendamisel ei ole vastustaja jätnud kaebaja väiteid tähelepanuta ega juhindunud ebaõigetest motiividest. Samas on haldusaktis viidatud õiguslikele alustele, mis ei võimalda kaebaja taotlust rahuldada. Õigusnorme on sisustatud vastava motivatsiooniga. Nimelt viitab haldusakt KOKS § 30 lg 1 p 2, HMS § 4 ja § 44 lg 1 ja
lõike 1 punktile 1,
Antud arendusala detailplaneeringu lahendus (seletuskiri ja tehnovõrkude asendiplaan) näeb ette Müüri tee transpordimaale sadevee tehnorajatiste projekteerimise/rajamise arendusala, kui terviku huvides koos sadeveekaevudega iga kinnistu vajaduseks, sh ka kaebaja kinnistu Müüri tee 12 vajadusteks, sadevee liitumispunkti. Kuivõrd ehitusprojekt ei ole vastavuses eelnevalt kohtu poolt ära toodud põhjustel kehtestatud DP-ga, kaebaja projekti kooskõlla viimine sõltub sellest, et rajatakse pinnase, sade-ja drenaaživee ärajuhtimise süsteem, siis ta ka ei saa viia ise oma projekti kooskõlla DP-s märgitud tingimustega nii, et see oleks vastavuses DP-ga. Samas nähtus ka asjaolu, et ehitusprojekt ühtlasi ei sisalda lõplikku sadeveelahendust, kuid antud juhul ei saaks kaebajalt ka lõplikku lahendust nõuda, kuivõrd tema tegevus sõltub Arendaja tegevusest või kuni ei lahendada arendusala nõuetekohane kuivendamise küsimus. Kuna ehitusluba sisuliselt tähendab võimalust ehitustegevuseks, siis on asjakohane ka hinnata, kas ehitamine on võimalik ja ohutu.
Kõrge pinnavee tasemega maa-alal vette ehitamisel talvised külmakerked lõhuvad ehitise vundamendi ja põhjustavad ehitise deformatsioone, seega avaldub mõju pikemal perioodil ja erinevates mõjudes. Kohus juba eelnevalt märkis, et vastustaja arvestas, et vundamenti soovib kaebaja rajada mitte plokkidest vaid rajada lintvundamendi. Vastustaja ka tõendas, et kõrge pinnavee tase ei ole hüpoteetiline, kohus juba analüüsis kaebaja väidete juures, et kohtule esitati paikvaatluse tulemused, fototabelid. Asjas on tuvastatud, et sadevett ei ole võimalik ära juhtida sõltumata sellest, kas kaebaja ehitab oma enda krundile autonoomse sadeveesüsteemi või mitte. Kaebaja autonoomse sadevee drenaaži toimimiseks on tarvilikud sadevee ärajuhtimise eelvoolud, need on projekteerimata/rajamata . Kaebaja ei saa projekteerida autonoomset sadevee süsteemi (s.o. suvaliselt esitada sadeveetoru läbimõõte, asendit krundil jne) liitumist, kui ei ole projekteeritud arendusala terviklikku lahendust. Kui arendusala sadevee ärajuhtimisrajatised koos eelvooluga oleks projekteeritud (kuivendusprojekt), siis saaks teada Müüri teel sadevee liitumispunkti (sadeveekaevu) projekteeritud asukoha ja sellega liitumiseks tehnilised andmed, mil saab kaebaja projekti viia vastavusse nõuetega. Eeltoodu põhistabki ära õiguslike viidete sisu, millele haldusakt toetub. Kaebaja väide, et DP ja seadusandlus maja ehitamiseks ei sisalda „keelumärki“ ilma täiendava sadeveesüsteemi ehitamiseta, ei vastanud tõele. Ehitusprojekt ei saa vastata hetkel kehtestatud DP-le. Kuniks DP kohane liigvee ärajuhtimise süsteem ei ole projekteeritud DP-ga ettenähtud korras, pole esitatud ka projekteerimistingimusi, seniks ei ole kaebaja ehitusprojektis võimalik 26 lõplikult määrata ehitamiseks vajalikke tingimusi ja ehitamist ei saa lubada ehk
lg 1 p 1 märgitud nõuded on omavahel seotud selliselt, et kaebaja ei saa individuaalprojekti alusel ehitamist alustada. Ehitamise lubamisel ei saaks vald anda välja kasutusluba. 22) Kohus ei tuvastanud, et vastustaja haldusakt tugineb valedele faktidele ja et selle koostamiseks oleks vastustaja ebapädev isik, haldusakt on motiveeritud ja annab kaebajale piisavalt teavet, millest tuleb juhinduda ja millega arvestada. Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja kaebaja kaebuse ühestki väitest kokkuvõttes ei saaks vastustaja muuta oma nõudeid. Kaebuse esitaja õigusi vaidlustatud haldusaktiga ei rikuta. Kaebuse esitaja ekslikult leiab, et vaid tema saab kinnistu omanikuna otsustada need küsimused ja vastustaja ei saa seada ehitamisel piiranguid. Kohus tõi esile, missugustel põhjustel tuleb arvestada seadusest tulenevaid piiranguid, mis kohustavad valda tegema keelduva otsuse, et tagada normikohane ehitamine. Kaebajale siiski ei heideta ette, et taotlejal on võimalik looduslikku liigveeprobleemi küsimust endal lahendada, piirava asjaolu äralangemisel menetlus uuendatakse. 23) Kohus jätab tähelepanuta kaebaja esitatud täiendavad selgitused, mis on saadetud 30.04.2010.a., kuna kaebajale oli antud teada lõplike seisukohtade ja tõendite esitamise aeg ning ta ei saanud loota, et võib esitada väljaspool määratud tähtaegu veel selgitusi või täiendusi. Kohtuistungi ajaks oli kaebajal tõendamata kulude kandmine ja kohus võimaldas kirjalikule menetlusele üle minnes kaebajal vajadusel esitada selgitused või tõendid kulu kandmise kohta, kuivõrd kohus selgitas, et võimalik, et tekkisid hoopiski tõlke või muud kulud ning et kaebaja saaks kontrollida protokolli. 09.04.2010 kinnitas kaebaja, et ta jääb kaebuse juurde. 19.04.2010 määras kohus lõplike seisukohtade ja menetluskulude esitamise tähtajaks 23.04.2010, seega pidid menetlusosalised arvestama määratud tähtajaga. Vaatamata sellele üllatas kaebuse esitaja kohut ja vastaspoolt uue ulatusliku materjali esitamisega, mille kohus siiski vastu võttis arvestades, et oli määrusega võimaldanud lõplike seisukohtade esitamise aja ja see ei olnud kaebaja seisukohtade esitamise ajaks ületatud. Vastustaja vastamise tähtaega kohus sunnitult pikendas 27.04.2010 määrusega, kuivõrd ei saanud nõuda enam endisest määratud tähtajast kinnipidamist, kohtule oli vajalik teada vastustaja seisukoht ja vastamise aeg ei olnud enam asjaolusid arvestav. G.R. seejuures oli esitanud materjali DVD-l ning ei olnud seda edastanud vahetult vastustajale, sj ei edastanud ta vastustajale ka vahetult oma seisukohta e-posti teel. Kuivõrd vastustaja sellisele kaebaja tegevusele vastu siiski ei vaielnud ning ka vastas 27.04.2010.a., siis ei olnud kaebajal sellegipoolest enam õigust esitada veelkord täiendavat seisukohta. HKMS § 20 1 kohaselt võib kohus lahendada asja ilma seda kohtuistungil arutamata, kui kõik menetlusosalised on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab kohus tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid taotlusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja, ning teatab sellest menetlusosalistele. Antud juhul oli kohus üle läinud suuliselt arutamiselt kirjalikku menetlusse menetlusosaliste nõusolekul arvestades, et kaebaja vajab täiendavat aega suulisel arutamisel kohtu ja vastustaja poolt selgitatud menetluskulude puudujääkide kõrvaldamiseks ja kohus arvestas ka, et kaebaja emakeeleks ei ole eesti keel, mille tõttu võis kaebaja vajada protokollitu ja istungil esitatu suhtes tutvumiseks lisaaega. HKMS § 5 lõike 2 kaudu kuulub halduskohtumenetluses kohaldamisele TsMS § 329 lõige 1, mille kohaselt menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik; lõike 2 kohaselt kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja -taotlused enne kohtuistungit; täpsustavalt 27 sätestab TsMS § 330 lõige 1, et avaldused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. Kaebus oli esitatud 22.10.09 ja kohtuistungi ajaks oli kaebuse esitajal võimalik koguda kõik asjakohased tõendid, kuna kohtuistung toimus 23.03.2010. Kohtumäärusega antud tähtaeg lõplike seisukohtade esitamiseks ei eeldagi enam sisuliste täiendavate tõendite esitamist 30.04.2010, mil on juba ka määratud kohtuotsuse kuulutamise aeg. TsMS § 331 lõike 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist või TsMS § 329 või 330 sätestatut rikkudes (ei oma mõjuvat põhjust hilinemiseks või ei ole seda põhistanud) esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui selle menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Antud juhul ei ole G.R. esitanud mingit selgitust ega taotlust tähtaja pikendamiseks või ületamiseks. Kohus ei näe õiguslikku alust, et arvestada saabunud täiendusega ja venitada kohtuasja lahendamist, kuna otsuse kuulutamise aeg on määratud ning kohus kuulutab otsuse määratud ajal, so 06.05.2010. 24) HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, seega jäävad kõik G.R. tehtud kulutused kaebaja kanda. HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad tema menetluskulud poole enda kanda. Karin Kalmiste Kohtunik 28
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.