2-11-9654/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Narva Tsiviilasja number 2-11-9654 Tsiviilasi N K eestkostja määramise menetlus Menetlustoiming Eestkoste seadmine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti registrikood 75009148, Linda 4, 20309 sotsiaalabiamet@narva.ee ) esindajad kaudu; Narva, N K (IK XXX, elukoht XXX) tema esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ( A´B TM Hiob; e-post; tiinamare@hot.ee ) J V ( IK XXX, elukoht; XXX) A K (IK XXX, elukoht XXX ) RESOLUTSIOON
3. Määrata N K (IK XXX) eestkostjaks J V (IK XXX) kuni
4. maini
5. a .
6. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
7. Eestkostja ülesanneteks on N K esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
8. N K ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab N K hääleõiguse.
9. Eestkostja on kohustatud esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta.
10. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 30.05.
11. a. 1 Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud
12. Viru Maakohtu 18.03.2011 määrusega algatati hagita menetlus piiratud teovõimega täisealisele isikule N K`le eestkostja määramiseks, kohus kaasas menetlusse eestkosteasutusena Narva linna ( Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) ja puudutatud isikud kirjaliku seisukoha esitamiseks.
13. 18.03.
14. a määras kohus N K`le õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. N K`t esindas menetluses vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
15. 18.03.
16. a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas SA Narva Haigla psühhiaater Ilona Kalugina
17. 07.04.2011 esitas Narva linna Sotsiaalabiamet kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt teeb ettepaneku määrata N K eestkostjaks J V. Eestkosteasutus on seisukohal, et J V oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes N K huve kaitsma. J V on andnud kirjaliku nõusoleku, jätkama isa eestkostjaks olemisega. A K on andnud kirjaliku nõusoleku, et isa eestkostjaks võib määrata J V.
18. N K esindaja esitas kohtule arvamuse 11.04.2011.a, ekspert esitas kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti 12.05.
19. a. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus
20. Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-
22. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
23. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
24. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 27.04.
25. a aktist nr 74 nähtub, et N K oli ravil 09.03.27.03.1995.a Narva Haigla teraapiaosakonnas diagnoosiga; krooniline pankreatiit, krooniline hepatiit. Opereeritud TÜ Neurokirurgia kliinikus 2005.a ajuverevalumi tõttu, mille järgselt 2 tekkis parema kehapoole spastiline halvatus. Sellest ajast on uuritav voodihaige, kes vajab ööpäevaringselt kõrvalabi ja hooldust. Uuritaval esineb parema kehapoole spastiline hemiparees. Tasakaalu ja koordinatsiooni ei ole võimalik kontrollida. Ei saa aru küsimustest ja korraldustest, meeleolu kõikuv. Uuritav kannatab nõrgamõistuslikkuse all (dementsus). Isiku vaimne seisund ei võimalda tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, mistõttu ta vajab eestkostet.
26. N K esindaja arvamuse kohaselt kuulas esindaja N K ära Narvas 07.04.
27. a. esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et N K eestkoste vajadus ei ole ära langenud. N K ei mõista eestkostemenetluse tähendust ega suuda avaldada arvamust eestkostja isiku suhtes, ei ole suuteline tegema tehinguid, ei mõista perekonnaõiguslike tehingute tähendust, mistõttu vajab jätkuvalt eestkostet. N K tütar J V selgitas, et isa elab korteris koos oma pojaga. J on täitnud N K eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja nõuetekohaselt. Esindaja on seisukohal, et N K näol on tegemist isikuga, kes vajab eestkostet ning J V on sobiv eestkostja kandidaat.
28. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N K on piiratud teovõimega. ja tema üle tuleb seada eestkoste.
29. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
30. Kohus määrab eestkostjaks J V Tuvastatud ei ole PkS § 174 nimetatud piiravad asjaolud.
31. Kuna TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates, tuleb eestkoste seada viieks aastaks.
32. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et N K on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
33. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Iris Kangur- Gontšarov Kohtunik 3