Hageja nõuded. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 15.08.2007.a. kohtuotsusega nr 2-07-27629 on hagejalt T V kasuks elatise katteks välja mõistetud alates 01.04.2007 igakuuliselt 1800 krooni xxxx sündinud D Pi ülalpidamiseks ja 1800 krooni xxxx sündinud A Pi ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. D P sai xxxx täisealiseks. Hageja oli töötu 01.07.2009 kuni 30.08.2010, seejärel töötas kolm kuud tähtajalise töölepingu alusel Võru maakonnas Antsla vallas Kobela külas Antsla Põllumajandusühistus. Käesoleval ajal on hageja arvel Eesti Töötukassas alates 29.11.2010. Hageja otsib tööd ning kuna tööotsijale ei ole ette nähtud Töötukaasa poolt rahalisi hüvitusi või toetust, siis puudub hagejal täielikult sissetulek. Elab xxxx abist ja xxxx toimetulekutoetusest. Hageja ei ole keeldunud oma alaealise lapse ülalpidamisest ning on püüdnud vastavalt võimalustele oma kohustust täita. 14-15.11.2010 kandis hageja oma sissetulekust T V pangakontole 300 krooni ja poeg A Pile 200 krooni. 01.12.2010 andis A Pile 830 krooni, mille eest osteti saapad ja püksid. Viimati kandis poja arveldusarvele töötu abirahast 20 eurot. Hageja on ka töötuna oma väikesest sissetulekust (väikelaenud ja annetused sugulastelt) erinevates summades andnud pojale taskuraha -25.12.2010 100 krooni; 14.01.2011 6 eurot; 06.02.2011 15 eurot. Lisaks on ostnud riideid ja jalatseid- 04.09.2010 dressipluusi väärtusega 230 krooni; 01.12.2010 saapad väärtusega 599.90 krooni ja sooja voodriga püksid väärtusega 230 krooni; 12.02.2011 teksapüksid ja botased kokku väärtusega 47.71 eurot. Hagejal endal on lisaks ka kohustused: võlgnevus AS Tamsalu Kalor ees summas 8743.17 krooni; 13.02.2009 arestitud pangakonto kohtutäitur Kairi Laiõuna poolt kohtuotsuse 2-0727629 täitmiseks täiteasjas nr 140/2008/2869 summas 73239.76 krooni. Hagejale kuulub korteriomand asukohaga xxxx. Hageja nõudeks on tulenevalt PKS §§ 97 ja 102 vähendada Viru Maakohtu 15.08.2007 kohtuotsusega nr 2-07-27629 välja mõistetud elatise summat alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, sissetuleku täieliku puudumise tõttu ja välja mõista elatise katteks alates 03.12.2010 igakuuliselt 10 eurot xxxx sündinud A Pi kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o xxxx või kuni hagejal alalise töökoha leidmiseni ja sissetuleku tekkimiseni. Kostja vastuväited. Kostja esindaja on seisukohal, et hageja soov vähendada väljamõistetud elatist 10 eurole kuus, on vastuolus lapse huvidega saada igakuiselt elatist, millega oleks kaetud lapse elementaarsed vajadused. Hageja poolt väljapakutud summaga on võimalik osta vaid 1-2 päeva toit lapsele. Lisaks leiab kostja esindaja, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu või et tal on teine laps, kelle ülalpidamiskohustust ta peab samuti täitma. Asjas ei oma tähtsust, et hagejal puudub sissetulek ning et ta on töötuna arvel Töötukassas. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt ei asunud ta elatist maksma ka peale kohtuotsust 15.08.2007, kui tal oli töökoht olemas ning ainuüksi perioodi 01.04.2007 kuni 31.08.2008 eest on elatise võlgnevus üle 70 000 krooni ning seetõttu on kohtutäitur arestinud hageja arve 2009.a. alguses. Kostja esindaja töötab xxxx kaupluses xxxx ning tema töötasu viimastel kuudel on ca 250-260 eurot. Kostja esindaja peab igakuiselt tasuma eluasemekulusid summas ca 120 eurot ja lisaks eluasemekulude võlgnevust AS-le Tamsalu Kalor summas 37.40 eurot. Selleks, et igapäevaseid kulusid katta, on kostja esindaja sunnitud võtma iga kuu lõpus laenu Ferratum Estonia OÜ-lt keskmiselt 130 eurot, mille palgapäeval tagasi maksab. Kuna laps vajas hiljuti uusi prille, oli kostja esindaja sunnitud tegema ka selle jaoks kulutuse summas 58.50 eurot. 2 Hageja on maksnud 22.11.2010 ja 22.12.2010 lapse arvele mõlemal korral 200 krooni ja kostja esindajale saatnud rahakaardiga 31.12.2010 300 krooni; 26.01.2011 20 eurot ja 07.02.2011 10 eurot. Hageja on ostnud lapsele jaanuaris jalanõud väärtuses 19 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja asunud eelnimetatud makseid teostama peale kohtule hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt palutakse jätta hagi rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja on 03.12.2010 esitanud hagi väljamõistetud elatisraha vähendamise nõudes ning seadusega kooskõlla viidud parandatud hagiavaldus on esitatud 18.02.2011.a. Hageja nõudeks on tulenevalt PKS §§ 97 ja 102 vähendada Viru Maakohtu 15.08.2007 kohtuotsusega nr 2-0727629 välja mõistetud elatise summat alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära sissetuleku täieliku puudumise tõttu ja välja mõista elatise katteks alates 03.12.2010 igakuuliselt 10 eurot xxxx sündinud A Pi kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o xxxx.a. või kuni hagejal alalise töökoha leidmiseni ja sissetuleku tekkimiseni. Hageja poolt esitatud tõendi (t.lk 8) alusel on tuvastatud, et Viru Maakohtu 15.08.2007.a. kohtuotsusega nr 2-07-27629 on hagejalt T V kasuks elatise katteks välja mõistetud alates 01.04.2007 igakuuliselt 1800 krooni xxxx sündinud D Pi ülalpidamiseks ja 1800 krooni xxxx sündinud A Pi ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. D P on xxxx saanud täisealiseks, seega on hagi tulenevalt kehtivast PKS-st esitatud õigesti, s.o hagi on esitatud kohustatud isiku A Pi poolt elatist saama õigustatud isiku, s.o A Pi vastu, keda esindab tema seaduslik ensindaja T V. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. laieneb kõigile PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on alaealine A P õigustatud elatist saama. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2011.a. on 139.01 eurot. Kuna Viru Maakohtu 15.08.2007.a. kohtuotsusega nr 2-0727629 on hagejalt välja mõistetud elatise katteks 1800 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, seega on A P esitanud hagi elatise vähendamiseks kuna tal puudub täielikult sissetulek, mis on hageja arvates mõjuvaks põhjuseks. Tõendina on hageja esitanud teatise Eesti Töötukassast selle kohta, et A P on töötuna arvele võetud alates 29.11.2010 (t.lk 4). PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel 3 käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on avaldanud, et ta ei ole püsivalt töövõimetu ning tal ei ole teisi lapsi (t.lk 48). Hageja on töötuna arvele võetud, mis on tõendatud Eesti Töötukassa poolt väljastatud teatisega (t.lk 4); hagejale kuulub korteriomand, mida ta kasutab enda eluasemena (t.lk 18); hagejal on kohustused- võlgnevus AS Tamsalu Kalor ees summas 8743.17 krooni (t.lk 5) ja 13.02.2009 on arestitud pangakonto kohtutäitur Kairi Laiõuna poolt kohtuotsuse 2-07-27629 täitmiseks täiteasjas nr 140/2008/2869 summas 73239.76 krooni (t.lk 6-7). Hageja ei ole keeldunud oma alaealise lapse ülalpidamisest ning on püüdnud vastavalt võimalustele oma kohustust täita, mida tõendab erinevate maksedokumentidega nii lapsele kui ka lapse seaduslikule esindajale, s.o T Vle kantud summade osas. Kostja seaduslik esindaja leiab, et hageja soov vähendada väljamõistetud elatist 10 eurole kuus, on vastuolus lapse huvidega saada igakuiselt elatist, millega oleks kaetud lapse elementaarsed vajadused. Hageja poolt väljapakutud summaga on võimalik osta vaid 1-2 päeva toit lapsele. Asjas ei oma tähtsust, et hagejal puudub sissetulek ning et ta on töötuna arvel Töötukassas. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt ei asunud ta elatist maksma ka peale kohtuotsust 15.08.2007, kui tal oli töökoht olemas ning ainuüksi perioodi 01.04.2007 kuni 31.08.2008 eest on elatise võlgnevus üle 70 000 krooni ning seetõttu on kohtutäitur arestinud hageja arve 2009.a. alguses (t.lk 24). Kostja esindajale kuulub 2-toaline korter, kus ta elab koos lapsega. Kostja esindaja töötab xxxx kaupluses xxxx ning tema töötasu viimastel kuudel on ca 250-260 eurot. Kostja esindaja peab igakuiselt tasuma eluasemekulusid summas ca 120 eurot ja lisaks eluasemekulude võlgnevust AS-le Tamaslu Kalor summas 37.40 eurot (t.lk 36-40). Kuna laps vajas hiljuti uusi prille, oli kostja esindaja sunnitud tegema ka selle jaoks kulutuse summas 58.50 eurot (t.lk 41). Kostja esindaja avaldab ka, et kostja on kandnud nii lapsele kui ka lapse esindajale, s.o T V`le raha (t.lk 42-44) ning ostnud lapsele jaanuaris jalanõud väärtuses 19 eurot. Samas leiab, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja asunud eelnimetatud makseid teostama peale kohtule hagi esitamist.
lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja A P on võimaluste piires temalt välja mõistetud elatist lapsele A Pile maksnud. Samas on tuvastatud, et A Pil on perioodi 01.04.2007 kuni 31.08.2008 eest elatise võlgnevus 73239.76 krooni (t.lk 6), milline käesolevaks hetkeks on suurenenud. Hageja oli töötu 01.07.2009 kuni 30.08.2010, seejärel töötas kolm kuud tähtajalise töölepingu alusel Võru maakonnas Antsla vallas Kobela külas Antsla Põllumajandusühistus (t.lk 17). Seega ei asunud hageja elatist nõutavas ulatuses maksma juba peale kohtuotsust 15.08.2007, kui tal oli töökoht olemas ning ei ole seda teinud nõutavas ulatuses käesoleva ajani. Pooled vaidlevad selle üle, kas väljamõistetud elatist on põhjendatud vähendada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülalpidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades 4 võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja soovib vähendada Viru Maakohtu 15.08.2007 kohtuotsusega nr 2-07-27629 välja mõistetud elatise summat alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära sissetuleku täieliku puudumise tõttu ja välja mõista elatise katteks alates 03.12.2010 igakuuliselt 10 eurot xxxx sündinud A Pi kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o xxxx.a. või kuni hagejal alalise töökoha leidmiseni ja sissetuleku tekkimiseni. Käesoleval juhul on hagejalt välja mõistetud elatis miinimumsuuruses ning kehtiva kohtupraktika kohaselt on leitud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Erandlikult võib kohus mõjuval põhjusel PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi elatise suurust vähendada ka alla alammäära, eelkõige kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps või tulenevalt vanema töövõimetusest. Käesoleval juhul on tuvastatud, et selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Kohus uurides tsiviilasja nr 2-07-27629 toimiku materjale, on tuvastanud, et kohtuotsus (tagaseljaotsus) elatise väljamõistmise osas on jõustunud 21.09.2007.a. Nimetatud otsuse aluseks on T V hagi A Pi vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte kooselust on sündinud lapsed D P ja A P, kes on hageja ülalpidamisel. Pooled elavad alates aprillist 2006 lahus ja alates aprillist 2007 ei ole kostja lastele elatist maksnud. Sellest tulenevalt taotleb hageja kostjalt kummalegi lapsele elatist 1800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valituse poolt kehtestatud miinimumpalgast. Hageja on ka avaldanud, et tema töötasu on väike ja laste kulutused kasvavad iga päevaga. Hageja on esitanud teõnditena laste sünnitunnistused, elukohatõendi ning enda sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Kostja A P hagile ei vastanud. Käesolevaks hetkeks nimetatud asjaolud ei ole muutunud, v.a see, et hagejal väidetavalt puudub täielikult sissetulek, millest tulenevalt ei ole ta võimeline maksma elatist väljamõistetud ulatuses ning saab seda teha üksnes 10 euro suuruses ulatuses kuus ühele lapsele. Teine laps, kelle kasuks on samuti elatis välja mõistetud, on saanud xxxx täisealiseks, seega saab seda asjaolu käsitleda kohustatud isiku olukorra kergenemisena, s.t tal on käesoleval juhul kohustus üksnes ühe lapse ees. Ka Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt 3-2-1-66-08, 3-2-1-127-09). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (vt 3-2-1-33-11). Lisaks on jõutud kohtupraktikas järeldusele, et kohustatud isikul palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda elatise maksmisest, mis tähendab ka seda, et kuigi hageja on 5 taotlenud elatise vähendamist, siis kuna elatise suuruse muutmisel arvestatakse üldiselt elatise väljamõistmise alustega, on selline arusaam kohaldatav ka käesoleval juhul. Eeltoodut analüüsides, asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, millised annaksid seadusliku aluse miinimummääras väljamõistetud elatise vähendamiseks hageja poolt soovitult 10 eurole kuus ühe lapse kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanemal, s.o hagejal töö leidmiseni, millest tulenevalt leiab kohus, et hagi on ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et tulenevalt
lõikest 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus kohaldas
ja juhindus PKS § 96; 97; 101; 102;
Kohtunik /allkiri/ Maido Roots Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 02. juulil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.