KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsembril 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-2705 Haldusasi Osaühi

) §-ga 12 on maksuhaldurile antud kaalutlusõigus, mis annab pädevuse valida erinevate abinõude vahel. Maksuhaldur on seadnud osaühingule maksuvõla tasumise korraldusega võimatu tingimuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 108 lg 1 tähenduses. Maksuhaldurile on teada – juhul kui ta ei kavatse vabastada osaühingu arveldusarveid aresti alt ei ole osaühingul võimalik maksuvõlga tasuda. Osaühingul ei ole kassas rahalisi vahendeid. Kui esineb võimatu tingimus, siis tuleb kaaluda alternatiivseid meetmeid kohustuste täitmiseks. Kuna maksuhaldur on osaühingu suhtes võlausaldaja seisundis, siis tuleb tal hinnata, kas riigi huvide parim kaitse on maksuvõla tasumise kohustuse panemine või pankrotimenetluse algatamine. Selline kaalutluskohustus tuleneb maksumenetluses kehtivast legaliteedi põhimõttest. Legaliteedi põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 3 lõikest

2. Riigikohus on legaliteedi põhimõtet täitevmenetluses selgitanud 14.04.2010 otsuses asjas nr 3-1-1-19-10 p-s 8.
3. järgnevalt: „Legaliteedipõhimõte kohustab pädevaid ametivõime alustama kuriteo tunnuste sedastamisel kriminaalmenetlust sõltumata mis tahes isiku või riigiasutuse arvamusest.“ Analoogiliselt on maksuhalduril seadusest tulenev kohustus hinnata, kas maksukohustuslase maksevõimetus on ajutise või alalise iseloomuga ning sellest tulenevalt tuleb tal teha valik täitevmenetluse või pankrotimenetluse vahel. Selliste võimaluste mittekaalumine on maksuhalduri kohustuste mittetäitmine ja hea halduse põhimõtte rikkumine. Sellises olukorras tuleb korralduse tühistada, sest maksuhaldur ei ole täitnud legaliteedi põhimõttest tulenevat kaalutluskohustust. Ka vaideotsuses ei võtnud maksuhaldur seisukohta selles osas, et kas ja miks maksuhaldur ei kaalunud alternatiivseid meetmeid korralduse andmisele. Seadus ei kohusta võlausaldajat pankrotiavaldust esitama, küll aga on võlausaldajal kaalutlusõigus pankrotiavalduse esitamise põhjendatuse osas. Kaalutlusõiguse mõiste iseeneses välistab seadusest tuleneva kohustuse. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Tulenevalt

-ist on tasumisele kuuluva maksusumma arvestamise ja tähtaegse tasumise kohustus maksukohustuslasel. Maksuhalduri üheks ülesandeks

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt on muuhulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Juhul, kui maksukohustuslane enda seadusest tulenevaid kohustusi ei täida ehk maksu tähtaegselt ei tasu, on maksuhalduril

§ 10lg 2 p-st 3 tulenevalt õigus tekkinud maksuvõlg sisse nõuda.

Vaidlusaluse korralduse väljastamise tingis asjaolu, et OÜ TSC Autoülevaatus ei tasunud tekkinud maamaksukohustust tähtaegselt. Maamaksuseaduse § 7 lg 1 kohaselt kuni 1000-kroonine maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse

1. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 1000 krooni, tasutakse
2. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt
3. oktoobriks. OÜ TSC Autoehitus ettenähtud kuupäevadel maamaksu ei tasunud. 2
4. Vaidlus puudub selles, et OÜ-l TSC Autoülevaatus eksisteerib korralduses märgitud maksuvõlg. Selleks, et täita enda seadusest tulenevat kohustust ning asuda sisse nõudma OÜ TSC Autoülevaatus maksuvõlga, väljastaski PMTK 16.06.2010 korralduse, mille alusel kohustas kaebuse esitajat tasuma maksuvõla summas 15 113 krooni Maksu- ja Tolliameti vastavale arvelduskontole 10 päeva jooksul korralduse kättesaamise päevast arvates. Korralduses sisaldus ka viide, et juhul, kui kaebuse esitaja korralduses märgitud summat tähtaegselt ei tasu, algatab maksuhaldur sundtäitmise

1. peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.
2. Kaebuse esitaja viide

-is sätestatud kaalutlusõigusele ja maksuhalduri poolt n.ö alternatiivsete lahenduste/meetmete väljapakkumata jätmisele on antud olukorras kohatu ning otsitud põhjus korralduse tühistamiseks. Olukorras, kus OÜ TSC Autoülevaatus on jätnud enda seadusest tuleneva kohustuse täitmata ehk maamaksu õigeks ajaks tasumata, on PMTK korralduse väljastamisel juhindunud

-ist, mille kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla sisse nõudma. Maksuvõla sissenõudmise puhul on tegemist

-is sätestatud maksuhalduri kohustusega, mistõttu maksuhalduril siinkohal erinevate meetmete n.ö kaalumine ning mingisuguse alternatiivse lahenduse leidmine võimalik ei ole.

annab makseraskuses maksukohustuslasele võimaluse maksuvõlg ajatada, kuid kaebuse esitaja ei ole kordagi vastavasisulise taotlusega maksuhalduri poole pöördunud.

1. Kummastav on kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhaldur peaks hakkama hindama, kas OÜ TSC Autoülevaatus maksevõimetus on ajutise või alalise iseloomuga ning sellest tulenevalt tegema valiku täitemenetluse või pankrotimenetluse vahel. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Riigikohtu halduskolleegium leidis 23.10.2007 kohtuasja nr 3-3-1-93-07 otsuse p-s 19, et seadus ei kohusta võlausaldajat pankrotiavaldust esitama. Äriühingu maksejõuetuse hindamise ja sellest tulenevalt pankrotiavalduse esitamise kohustus on äriühingul endal ning sellekohased etteheited maksuhalduri aadressil on kohatud ning asjassepuutumatud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaidlustatud korralduse andmise aluseks on asjaolu, et kaebuse esitaja ei täitnud

§-s 105 sätestatud kohustust tasuda maamaksusumma selleks määratud pangakontole. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitajal on PMTK 16.06.2010 korralduse nr 13-11/20675 lisas 1 märgitud maamaksu, summas 15 113 krooni, tasumise kohustus ning ta ei ole seda täitnud. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud maamaksu tasumise kohustuse tekkimise aluseks olevaid maamaksuteateid ning ei ole taotlenud maksuhaldurilt

1. ja
2. aastal tekkinud maamaksuvõla tasumise ajatamist (vt kohtuistungi protokolli, toimiku lk. 42). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas maksuhaldur oleks pidanud enne 16.06.2010 korralduse nr 13-11/20675 andmist kaaluma kaebuse esitaja võimet maksusummat tasuda ning esitama kaebuse esitaja suhtes pankrotiavalduse.
3. Maksukorralduse seaduse (

) § 10 lõike 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust.

§ 10

lõike 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seaduses sätestatud suuruses ja korras.

§ 10lõike 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad.

Eeltoodust tuleneb, et maksuhalduril puudub maksuvõla tasumiseks 3 korralduse andmisel kaalutlusõigus. Kuna OÜ TSC Autoülevaatus jättis

1. aastal kehtinud ja
2. aastal kehtima hakanud maamaksuseaduses § 7 lõikes 1 sätestatud tähtaegadeks tasumata maamaksu summas 15 113 krooni, oli kaebuse esitajal kujunenud maksuvõlg. Maksuhalduri poolt korralduse andmine maksuvõla tasumiseks oli seetõttu põhjendatud.

§ 12

sätestab, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituste piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.

§ 10lg 2 p 3 maksuhaldurile erinevate abinõude vahel valimise õigust ei anna.

12. Kaebuse esitaja on ekslikul seisukohal, nagu peaks maksuhaldur

§ 10

lõike 2 p 3 rakendamisel kaaluma isiku maksevõimet ning pankrotiavalduse esitamist. Sellisele seisukohale asumine võiks paljudel juhtudel maksuhalduri poolt

§ 10lõike 2 p 3 rakendamise üldse välistada.

Maksuvõla tasumiseks korralduse andmise faasis ei oma isiku maksevõime tähtsust. Samamoodi ei oma korralduse andmisel tähtsust see, kas äriühingul on kassas rahalisi vahendeid või mitte. Isiku tegelik maksevõime ning võimaliku pankrotiavalduse esitamise vajadus selgub alles maksuvõla sundtäitmise käigus. Ennatlik on arvata, nagu peaks maksuhaldur juba maksuvõla tasumiseks korralduse andmisel eeldama isiku poolt korralduse mittetäitmist ning kaaluma pankrotiavalduse esitamist. Kaebuse esitaja poolt viitamine analoogia alusel kriminaalasjas nr. 3-1-1-19-10 tehtud otsusele, milles kohus selgitas kriminaalmenetluse seadustiku §-st 6 tuleneva legaliteedipõhimõtte sisu, on käesolevas asjas meelevaldne. Samas märgib kohus, et pankrotiavalduse esitamise võimalus, kuid ka kohustus on äriühingu juhatusel. Äriseadustiku § 180 lõike 51 esimene lause sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kohtuistungil asus kaebuse esitaja seaduslik esindaja seisukohale, et osaühing ei ole pankrotiseisus ning pankrotiavalduse esitamist ei ole vajalikuks peetud (toimiku lk. 42). 13. Eeltoodud kaalutlustel leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitaja menetluskulud HKMS § 92 lõike 1 alusel tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 4