lg 1 ja lg 2 nõuetega.
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
lg 2 kohaselt enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. Korraldusest ilmneb, et PMTK viib läbi OÜ P.R.K. Kinnisvara jaanuari - juulikuu 2008. a maksustavate tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsust. OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrolli käigus on selgunud, et OÜ Pusatec on müünud OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid. Kristjan Läänesaar on kinnitanud, et OÜ Pusatec on müünud OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid. Sõiduautode eest tasumine on toimunud pangakonto kaudu, mistõttu tehing ka maksuhalduri poolt kontrollitav. Maksuhaldur on kohustanud kaebuse esitajat esitama kirjalikud selgitused OÜ Pusatec poolt sõiduautode soetamise asjaolude kohta (kust soetas, kuidas telliti, kes tellis, kus ja millal toimus autode üleandmine, kuidas toimus tasumine). Samuti on küsitud teavet OÜ Pusatec tegevuse kohta ning OÜ Pusatec pangakontol toimunud liikumiste kohta (Saksamaa äriühingutele tasumiste põhjuste kohta). Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur on väljunud kontrolli piirest, kuna kontrollimenetlus ei toimu OÜ Pusatec suhtes, vaid OÜ P.R.K Kinnisvara suhtes. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhalduril ei ole õigust nõuda teavet OÜ Pusatec kohta. Avaldaja märgib, et korraldusest ei ilmne kolmanda isiku poole pöördumise põhjus ning milliseid asjaolusid soovitakse kolmandalt isikult saadava teabega kindlaks teha. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temalt nõutud teave ei ole seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara maksude tasumise kontrolliga ning maksuhalduril ei ole õigust korralduses märgitud teavet kolmandalt isikult nõuda. Kaebuse 3 esitaja on seisukohal, et korralduses nõutud teabe ja dokumentide esitamine eeldab iseseisvat kontrollimenetlust teabe nõudmiseks kohustatud isiku suhtes. Tulenevalt
lg 1 ja 2 võib kolmanda isiku poole pöörduda vaid juhul, kui enne on sama teavet nõutud maksukohustuslaselt ning vaid maksukohustuslase maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks. Maksuhalduri haldusaktile esitatud üldnõuded on sätestatud
. Vastavalt
lg 2 peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud, milles peab sisalduma muuhulgas sama paragrahvi lõike 3 p 5 järgi haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Riigikohtu halduskolleegium on oma määrustes haldusasjades nr 33-1-14-97 ja 3-3-1-30-97 asunud seisukohale, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel alusel on haldusakt antud. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et korraldus rikub kaebuse esitaja õiguseid, on vastuolus seaduse, kohtupraktika ja hea haldustava nõuetega ning kuulub tühistamisele (tl 4). VASTUSTAJA SEISUKOHT PMTK leiab, et Kristjan Läänesaare kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras.
lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud tõendite ja taotlustega. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist (tl 32). Maksuhaldur on eelnevast tulenevalt seisukohal, et Kristjan Läänesaarele antud korraldus teabe andmiseks on igati põhjendatud ja õiguspärane. Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et OÜ Pusatec juhatuse liikme Kristjan Läänesaare poole pöördutakse põhjusel, et kontrollida OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teavet ning saada täiendavat teavet, mis on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Korralduse põhjendustest nähtub, et enne korralduse andmist on maksuhaldur pöördunud teabe saamiseks kontrollitava isiku, OÜ P.R.K. Kinnisvara poole. Arvestades asjaolu, et OÜ Pusatec (tehingute ajal juhatuse liikmeks Kristjan Läänesaar) müüs OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid, mille kohta maksuhaldur kontrolli teostab, oli maksuhaldur
Kinnisvara väidete õigsust korralduse esitamisega 4 Kristjan Läänesaarele, kui isikule, kellel oli võimalik kontrollitava esitatud väiteid tehingute toimumise kohta kinnitada või ümber lükata. On loogiline, et tehingu olemuse väljaselgitamiseks on asjakohane küsitleda tehingu mõlemaid osapooli, kuivõrd vastava müügitehingu asjaolud mõjutavad ilmselgelt kontrollitava äriühingu maksukohustust. Vastustaja ei leia, et korralduses märgitud küsimustega oleks maksuhaldur väljunud kontrolli piirest. Korralduses märgitud küsimused on seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara (ostja) ja OÜ Pusatec (müüja) vaheliste tehingutega ning seda teavet peaks olema müüjal võimalik maksuhalduri nõudmisel alati esitada, olenemata sellest kumma äriühingu osas kontrolli teostatakse. Seejuures ei leia maksuhaldur, et sellega piirataks või rikutaks kuidagi kaebuse esitaja õigusi. Maksuhaldur ei nõustu kaebuse esitajaga, et maksuhalduril ei ole õigust nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mida maksukohustuslasel endal ei ole. Sellisel keelul puuduks igasugune mõistlik põhjendus ning see oleks vastuolus ka menetlusökonoomika põhimõttega. Vastupidisel juhul ei oleks maksuhalduril võimalik lähtuda maksumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ning maksude tasumise ja deklareerimise õigsuse kontroll osutuks paljudel juhtudel võimatuks (lõppseisukohta ei ole võimalik kujundada üksnes maksukohustuslaselt kogutud tõendite pinnalt).
lg 3 sätestab, et kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur
§-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht (tl 33). Korraldusest on selgelt välja loetav maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kaebuse esitaja poole pöördumise põhjus ja nimetatud info saamise vajalikkus (OÜ P.R.K. Kinnisvara perioodi 2008. a jaanuar kuni juulikuu maksude arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontroll). Korraldus on üheselt mõistetav ning vastab kõigile
§-s 61 lgtes 1 ja 2 välja toodud tingimustele ning kaebuse esitaja väited korralduse motiveerimatuse kohta on asjakohatud ja paljasõnalised. KOHTU PÕHJENDUSED Maksukorralduse seaduse § 61 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama seaduse ja paragrahvi kolmanda lõike kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks
§-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt
§-s 50 sätestatule. Vaidlustatud korraldusega nõudis maksuhaldur maksukorralduse seaduse § 61 lg 1 ja lg 3 alusel kaebuse esitajalt teavet, mis maksuhalduri arvates omavad tähtsust OÜ P.R.K. Kinnisvara suhtes toimuvas maksumenetluses. Pooled vaidlevad selle üle, kas kirjaliku informatsiooni küsimine oli põhjendatud. Kaebuse esitaja heidab vastustajale ette ka
lg 2 nõuete eiramist, mille kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks (kõigepealt) maksukohustuslase poole, 5 välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning sama seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. Eraldi haldusakti, millest nähtuks OÜ P.R.K. Kinnisvara poole pöördumine, haldusasja materjali juurde esitatud ei ole, kuid maksuhaldur viitas vaidlustatud korralduse põhjendustele, millest nähtub, et (sisuliselt) on kontrollitava maksukohustuslase poole siiski pöördutud. Selles osas tuleb vastustajaga nõustuda, sest vaidlustatud haldusakti neljandast lõigust nähtub, et informatsiooni sooviti OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks seoses sõiduautode müügiga. Sellest järeldub, et eelnimetatud osaühingu poole siiski pöörduti, vastasel korral ei oleks võimalik rääkida sellekohase kontrolli läbiviimisest. Kaebuse esitaja väitel on vastustaja väljunud tavapärase kontrolli piiridest ning vaidlustatud korraldusest ei ilmne ka kolmanda isiku poole pöördumise põhjuseid. Seega ei ole vaidlustatavat haldusakti kaebaja hinnangul piisavalt motiveeritud.
lg 1 sätestab, et maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
lg 1 alusel on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Lähtuvalt eeltoodust ei saa vaidlustatud haldusakti tühistada
lgs 2 sisalduva nõude väidetava täitmata jätmise tõttu, sest haldusasja materjalist nähtuvalt on seda sisuliselt tehtud ning seda, milliseid asjaolusid ja millises mahus on vaja maksumenetluses tõendada ning milliseid tõendeid seejuures koguda – on samuti maksuhalduri otsustada. Tõendiks on
lg 1 tulenevalt ka kolmandalt isikult saadud teave ja dokumendid ning kolmas isik ei saa dokumentide esitamisest keelduda pelgalt põhjusel, et tema arvates ei ole nende esitamine vajalik. Vaatamata napile sõnastusele on kohtu arvates arusaadav, et kaebuse esitaja käest sooviti teavet seoses sõidukite soetamise tehingu kontrollimisega vastavas maksumenetluses. See ilmneb küsimuste sisust. Maksuhaldur kahtles tehingu toimumises ning viitas ühe teise osaühingu juhatuse liikmele, kelle väitel nemad sõidukeid OÜ-le Pusatec üldse ei müünud, millest maksuhaldur võis omakorda järeldada, et nimetatud osaühingu poolne sõidukite edasimüümine kontrollitavale maksukohustuslasele ei saanud samuti toimuda. Kui korralduse tekstist on järeldatav, millega seoses see on antud ja maksukohustuslase poole on eelnevalt ka pöördutud, siis ei saa haldusakti tühistada pelgalt seetõttu, et maksukohustuslase poole pöördumisega seonduvaid asjaolusid oleks olnud võimalik detailsemalt kajastada. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et kolmandalt isikult teabe nõudmise eelduse täitmine ja eelnev maksukohustuslase poole pöördumine ei tähenda seda, et maksukohustuslaselt oleks pidanud küsima kõiki vastavaid küsimusi täpselt samasuguses sõnastuses. Lähtuda tuleb pöördumise sisust ja antud juhul puudutavad vaidlustatud küsimused sõiduautosid, mille soetamine oli maksuhalduri seisukohalt vaadatuna küsitav. Järelepärimiste mahu ja sõnastuse osas on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusruum ja antud juhul on sõidukite soetamist puudutava tehingu kontrollimisele suunatud küsimused nendes piirides. Tulenevalt
lg 2 ja § 59 lg 1 ei pea maksuhaldur kolmandale isikule tehtud korralduses väga põhjalikult selgitama 6 maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, milliseid asjaolusid täpselt nõutud teabe ja dokumentide abil tõendatakse. Maksuhalduril on kohustus välja selgitada kõik maksumenetluses tähtsust omavad asjaolud ja koguda oma seisukohtade õigsuse kinnitamiseks vajalikke tõendeid.
sätestatud tehingute tegeliku majandusliku sisu arvestamise põhimõttest lähtuvalt peab maksuhaldur vajadusel koguma ja hindama ka selliseid tõendeid, mille juriidiline vorm ei kajasta seotust maksukohustuslasega, kuid selle tegelik majanduslik sisu osutab maksukohustuslase seotusele vastavate tehingutega. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata. Vaidlustatud korralduses on maksukorralduse seaduse § 46 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuded täidetud. Haldusaktis on ettenähtud vaidlustamisviide ja vaidlustatud korraldust on motiveeritud piisavas ulatuses. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud (kohtuistungi protokoll, tl 50). Enno Loonurm Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 10.03.2011 OTSUSE RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.