← Eesti

2-10-16754/24

Obsah (7)§ 3§ 438§ 229§ 129§ 173§ 162§ 434

2-10-16754 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-16754 Otsuse kuupäev Jõhvi, 06. detsember 2010.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi V. T.’i (D. T.)

§ 3

lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejaks - laps V. T., tema seaduslikuks esindajaks - tema ema D. T.a ja kostjaks - lapse isa S. S.. Nõude põhjendamatus

  1. Viru Maakohtu 15.12.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-21477 rahuldati D. T. hagi kostja S. S.’i vastu ja kostjalt mõisteti hageja kasuks elatis alaealise lapse V. S.’i (sünd xxx.a) ülalpidamiseks summas 1 500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäära (t. lk 2-4). Jõhvi valla 11.03.2008.a korraldusega nr 2050 lapse perekonnanimi on muudetud T. vastu (t. lk. 46). .
  2. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 sätestas, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Sellest tulenevalt elatise määra suurendamise nõude esitamisel peab hageja tuginema kas 3

(6)2-10-16754 ülalpidamist andma kohustatud vanema varalise seisundi oluliselt paremaks muutumisele või lapse vajaduste oluliselt suuremaks kasvamisele. 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks pidanud hageja tõendama lapse vajadusi ja ka seda, et kostja on võimeline hagis nõutud ulatuses elatist maksma. 17.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas ja millega on tõendatud: 1) kostja varalise seisundi muutumine; 2) lapse vajaduste suuremaks kasvamine.

  1. Esialgses hagis väitis hageja esindaja, et lapse vajadused moodustavad 10 307.50 krooni kuus. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja on teatanud kohtule, et lapse vajaduste välja toomisel on lähtutud lapse vajadustest hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul. (t. lk. 377) ning et tehtud kulutused on märgitud linnukestega lapse ma pangakonto väljavõttel (t. lk. 342). Lapse ema pangakonto väljavõtte järgi ajavahemikus 01.04.2009.a - 31.04.2010.a kulutas ta enda ja lapse vajaduste rahuldamiseks kokku 27 180 krooni, s.o 2 265 krooni kuus (t. lk.5-10), millest lapse osa moodustab keskmiselt 1 133 krooni kuus. Lapse vajaduste kinnitamiseks on hageja esindaja esitanud hulgaliselt sularaha kassatšekke 2010.a aprilli-septembri kuude kohta, mis esindaja seletuste kohaselt vaid kinnitavad kulutute tegemist jooksval aastal (t. lk 277).. Kuigi lapse vajaduste väljatoomisel hageja ei ole nendest kassatšekkidest lähtunud ning ostutšekkidest lähtudes ei ole võimalik ostjat tuvastada, siiski eeldades, et tšekkidel toodud ostud on tehtud hageja seadusliku esindaja poolt, siis kulutas hageja seaduslik esindaja enda ja lapse ülalpidamiseks 2010.a aprillikuus 4 481 krooni, maikuus 6 054 krooni, juunikuus 3 456 krooni, juulikuus 3 067 krooni, augustikuus 3 173 krooni, septembrikuus 1 545 krooni, kokku 21 776 krooni, s.o keskmiselt 3 629 krooni kuus (t. lk 54-208, 227-327). Sellest lapse osa moodustab 1 815 krooni kuus (3 629 : 2).
  2. Tõendi mõiste on sätestatud

§ 229, mille 1.

lõike kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja seaduslik esindaja ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendanud tema vanemate poolt lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemise kohta.

  1. Hagiavalduse juurde lisatud üürilepingu järgi üürib hageja seaduslik esindaja A. T.ilt eluruumi asukohaga xxx, mille eest peab maksma igakuiselt üüri 1 000 krooni (t. lk. 14). Kostjal on tekkinud kahtlus üürilepingu üle, sest üürileandjaks on lapse seadusliku esindaja sugulane (vend). Pangakonto väljavõtte järgi hageja seaduslik esindaja on tasunud küll nimetatud korteri kommunaalteenuste ees, millised on kajastatud käesoleva otsuse punktis
  2. toodud kulutustes. Üüri maksmise kohta tõendeid ei ole esitatud. Üüriga seoses peab kohus vajalikuks märkida, et hagiavalduse kohaselt elab hageja seaduslik esindaja koos lapsega üüritud korteris, kuid OÜ 4

(6)2-10-16754 Perearst J. O. 04.05.2010.a, 08.11.2010.a tõendite kohaselt arstide tõendite kohaselt lapse elukoha aadressiks on Rahu 16-1, Jõhvi (t. lk. 47, 374, 375). Ka Eesti Töötukassa 13.04.2010.a tõendi kohaselt hageja seadusliku esindaja tegelikuks elukohaks on xxx (t. lk. 16-1), kuhu ta on sisseregistreeritud ja elab koos oma vanematega. Kuna tõendamata on lapse poolt üüritud eluruumi kasutamine, siis alusetu on väita, et üüritud asjaga seoses tekivad lapsel kohustused igakuiselt 750 krooni.
  1. Pole tõendatud, et laps on erivajadustega. OÜ Perearst J. O. 04.05.2010.a tõendi kohasel hageja tihti põeb respiratoorseid haigusi, ta on ülekaaluline ja vajab massaaži ja ujumise kuuri (t. lk. 47). Sellest tõendist lähtudes ei ole võimalik järeldada, et kehakaalu alandamiseks vajab laps spetsialistide konsultatsioone ja dieettoiduained. Pidevad TÜ Kliinikumi külastamise ja konsultatsioonide saamise vajadused ei ole tõendatud, mistõttu ei ole ka tõendatud transpordikulud summas 1 000 krooni.
  2. Sotsiaalministri tellitud lapse ülalpidamisekulude arvutamise metoodika kohaselt kuni 6 aasta vanuse linnas elava lapse igakuised ülapidamiskulud moodustavad keskmiselt 2 047 krooni. (http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df ). Kuna kostjalt on väljamõistetud elatis katab lapse vajadused täielikult, siis puudub alus hagi rahuldamiseks.
  3. Milline oli kostja varaline seisund elatise väljamõistmisel, ei ole teada. Hagi rahuldati põhjusel, et kostja võttis hagi õigeks. Seega ei ole võimalik tuvastada, kas kostja varaline seisund võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise ajaga on muutunud või mitte. Hageja ei ole tõendanud hagi esitamisel PKS § 61 lg 3 sätestatud asjaolude esinemist.
  4. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi
  5. lõike kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Käesoleva otsuse punktis 18 on tuvastatud, et tegelikult hageja ülalpidamiseks on kulutatud maksimaalselt 1 815 krooni kuus. Kostjalt väljamõistetud elatisega 2 175 krooni ja lapsele määratud lapsetoetusega 300 krooni saavad lapse vajadused rahuldatud summas 2 475 krooni kuus. Sellepärast jätab kohus andmata hinnangut sellele, kas kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist temalt väljamõistetust suuremas ulatuses ja jätab hagi rahuldamata. Hagihind 25.

§ 129

lg 2 alusel seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõudeks oli elatise määra suurendamine igakuiselt 2 825 krooni võrra (5 – 2 175). Seega on hagihinnaks 25 425 krooni (2 825 x 9). Menetluskulud 26.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 1625

(6)2-10-16754 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 27. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434

, § 436, § 438 lg 1, lg 2, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohus

  1. mail 2011.a. otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu
  2. detsembri 2010 otsus osaliselt, s.o hagi täielikult rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja muuta Viru Maakohtu
  3. detsembri 2006 otsusega S. S.ilt väljamõistetud elatise suurust perioodi eest 12.04.2010 kuni 31.10.2010 ja mõista nimetatud perioodi eest S. S.ilt V. T.i kasuks välja elatis 7213.75 krooni, s.o 461.05 eurot ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
  4. Rahuldada V. T.i hagi S. S.i vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks osaliselt.
  5. Muuta Viru Maakohtu
  6. detsembri 2006 otsusega S. S.ilt väljamõistetud elatise suurust perioodi eest 12.04.2010 kuni 31.10.2010 ja mõista nimetatud perioodi eest S. S.ilt V. T.i kasuks välja elatis 461.05 eurot (nelisada kuuskümmend üks eurot ja 5 senti).
  7. Alates
  8. novembrist 2010 on S. S. kohustatud maksma Valdislav T.ile elatist Viru Maakohtu
  9. detsembri 2006 otsusega kindlaksmääratud ulatuses, s.o 139 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  10. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“ Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kohtuotsus jõustus 16.06 2011.a. Tartu Ringkonnaikohtu otsusega. Nooremreferent Alla Kuzmina 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.