§-dest 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 415 lg 1 ning TsMS § 146. MENETLUSE KÄIK Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 03.05.2011.a TsMS § 322 lg 4 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 71). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohtu hinnangul on materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel võlaõigusseadus (
) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Hageja on kohtule oma nõude põhistamiseks esitanud tõenditena AS X ja kostja vahel sõlmitud limiidilepingu nr X (tl 5) ja lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ärakirjad (tl 6). Lepingust nähtuvalt on limiidi summa 15 000 krooni, intressimääraga 16 % aastas. Kuumakse suurusega 450 krooni kuulus kostja poolt tasumisele 1 kord kuus iga kuu 23. kuupäeval arvelduskontole X. Esimene kuumakse tuli tasuda 23.06.2007.a Limiidi summa tagasimaksmine pidi täies osas toimuma kostja poolt 3 22.03.2011.a. Lepingu üldtingimuste p 3.1.1 nähtuvalt kohustus kostja tagama arvelduskontol iga kuumakse tasumise päeval piisavate rahaliste vahendite olemasolu ning p 3.1.2 nähtuvalt oli kostja kohustatud tagastama pangale limiidi ja tasuma intressid vastavalt lepingus fikseeritud limiidi tagastamise tingimustele ja täitma muud lepingust tulenevad kohustused. Lepingu üldtingimuste p 8.1 nähtuvalt oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kliendilt 2 nädala jooksul kogu võlgnevuse tasumist, kui leiab aset kliendi poolt kolme üksteisele järgneva kuumakse osaline või täielik tasumata jätmine. Lepingu üldtingimuste p 10.1 nähtuvalt kohustub kostja hüvitama lepingu rikkumisega tekitatud kahjud täies ulatuses. Lisaks on hageja kohtule tõenditena esitanud ärakirjadena: teate lepingu ülesütlemise kohta 17.10.2007.a, milles paluti võlgnevus likvideerida hiljemalt 31.10.2007.a (tl 7); teatise nõude loovutamise kohta OÜ-le X 29.11.2007.a (tl 8); võlateatise X OÜ-lt 11.12.2007.a (tl 9) ning kostja pangakonto väljavõtte perioodi 22.03.2007 kuni 28.11.2007.a kohta (tl 10).
lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 207,71 eurot ja õigusabikulud summas 287.60 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 207,71 eurot ja õigusabikulud summas 287,60 eurot. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Hele Ilisson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.