) § 55 lg 2 alusel võimaldatud jalutuskäigul värskes õhus) ja vajadusel ametnike sisenemisel kambrisse. Käskkirja kohaselt kohaldati täiendavad julgeolekuabinõud P. Hissamutdinovile seetõttu, et tema suhtes olid Tartu Vangla julgeolekuosakonna ametnikud tuvastanud, et kinnipeetav P. Hissamutdinov kasutas 26.10.2010.a Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone esimeses osakonnas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda, mille tulemusena tekitas kaaskinnipeetavale kergemaid kehavigastusi. 15.11.2010.a esitas P. Hissamutdinov Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti 08.11.2010.a käskkirja nr 1-4/2512 tühistamiseks. Tartu Vangla 10.12.2010.a vaideotsusega nr E5 523-1 jäeti P. Hissamutdinovi vaie rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti 08.11.2010.a käskkiri nr 1-4/2512 on õiguspärane. Vaideotsuse kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele
Seega on lubatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine juhul, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule või ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Julgeolekuosakonna ametnikud tuvastasid, et P. Hissamutdinov kasutas 26.10.2010.a Tartu Vanglas süüdimõistetute eluhoone esimeses osakonnas kaaskinnipeetav A. Mišini suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda, mille tulemusena tekitas kaaskinnipeetavale kergemaid kehavigastusi. A. Mišinil tuvastati 28.10.2010.a arstliku läbivaatuse käigus kaks sinist hematoomi ja paremal käel oli viienda sõrme küüs sinine. Intsidendi osas on 08.11.2010.a alustatud kriminaalmenetlust nr 10922900065 karistusseadustiku § 214 lg 1 (väljapressimine) tunnustel. Tallinna Ringkonnakohus on 08.10.2007.a kohtuotsuses nr 3-06-1563 asunud seisukohale, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on eelkõige preventiivse iseloomuga meede. Seega ei pea vangla ära ootama õiguserikkumise toimepanemise, vaid võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kasutada ennetava meetmena. Seega ei pea vangla ära ootama, millal reaalselt vangla julgeolek on ohus või pannakse toime õiguserikkumine, vaid piisavalt tõendatud kahtluse korral saab käituda ennetavalt. Vaide esitaja käitumine näitab, et tema näol on tegemist vanglas teistele isikutele ohtliku kinnipeetavaga. Ennetamaks võimalikke uusi ründeid kaaskinnipeetavate suhtes on vajalik vaide esitaja suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuna vaide esitaja ründas teist kinnipeetavat tekitades temale füüsilist valu ning kasutades vaimset vägivalda, on piisavalt alust arvata, et vaide esitaja käitumine on ettearvamatu ning ka ilma otsese konfliktsituatsioonita võib järgneda füüsilise vägivalla kasutamine. Seetõttu on vaide esitaja suhtes kasutatud julgeolekuabinõud õiguspärased. 16.12.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Pavel Hissamutdinovi kaebus Tartu Vangla 08.11.2010.a käskkirja nr 1-4/2511 ja 10.12.2010.a vaideotsuse nr E5 523-1 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 27.01.2011.a kohtumäärusega jäeti P. Hissamutdinovi kaebus käiguta. Määruses selgitati kaebajale, et vaideotsuse peale võib esitada kaebuse, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata ning isik saab oma õigusi kaitsta halduskohtus reeglina esmase haldusakti või toimingu vaidlustamisega, mitte vaideotsuse vaidlustamisega. Kaebaja pidi täpsustama, kas ta jääb oma nõude juurde ja soovib siiski nii Tartu Vangla 08.11.2010.a käskkirja nr 1-4/2512 kui ka 10.12.2010.a vaideotsuse nr E5 523-1 tühistamist või soovib vaid Tartu Vangla 08.11.2010.a käskkirja nr 1-4/2512 tühistamist. Samuti tuli kaebajal tasuda riigilõiv kaebuse esitamisel või taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. 04.02.2011.a saabus kohtusse P. Hissamutdinovi vastus 27.01.2011.a kohtumäärusele. Vastuses märgib kaebaja, et soovib ainult 08.11.2010.a käskkirja nr 1-4/2512 õigusvastasuse tuvastamist ning esitab taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Tartu Halduskohtu 08.02.2011.a kohtumäärusega jäeti P. Hissamutdinovi kaebus teistkordselt käiguta. Kuivõrd kaebaja oli muutnud oma nõuet ja taotles 08.11.2010.a käskkirja nr 1-4/2512 õigusvastasuse tuvastamist mitte tühistamist, siis tuli kaebajal oma kaebust täpsustada. P. Hissamutdinov pidi märkima, mis on tema põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemisel. 14.02.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse P. Hissamutdinovi vastus 08.02.2011.a kohtumäärusele. Kaebaja märkis oma põhjendatud huviks preventiivse huvi, kahju hüvitamise ning selle, et käskkiri võib mõjutada tema ennetähtaegset vabanemist. Samuti selle, et käskkirja olemasolu võib jätta teda ilma võimalusest saada rehabilitatsiooni programme. Tartu Halduskohtu 15.02.2011.a kohtumäärusega vabastati P. Hissamutdinov riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning kaebus Tartu Vangla 08.11.2010.a käskkirja nr 1-4/2512 õigusvastasuse kindlakstegemiseks võeti menetlusse. 2 KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt soovib P. Hissamutdinov edasi kaevata Tartu Vangla käskkirja nr 1-4/2512, sest see on alusetu. Käskkirjas on märgitud, et ta ähvardas A. Mišinit ja kasutas tema suhtes füüsilist jõudu. Kaebaja ei ole sellega nõus, sest ta pole kedagi ähvardanud ega kellegi suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Kaebaja märgib, et vaidlustas vaidemenetluse korras käskkirja nr 1-4/2512 ning sai 10.12.2010.a vastuse nr E5 523-1, mille kohaselt vangla on käitunud õiguspäraselt. Kaebaja ei nõustu sellega. Vastuses nr E5 523-1 on kirjas, et kaebaja suhtes on alustatud kriminaalasi nr 10922900065, millega kaebaja samuti ei nõustu. P. Hissamutdinov ei ole nõus administratsiooni toimingutega, sest ta pole mitte milleski süüdi. Kaebaja märgib, et käskkirja olemasolu võib teda ilma jätta võimalusest saada rehabilitatsiooni programme ning kursuseid või saada rehabilitatsiooni sektorisse, sest tal on julgeoleku risk. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, et saada kahju hüvitamist. Samuti on õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks preventiivne huvi, sest julgeolekuosakond kasutab tema suhtes tihti julgeolekuabinõusid põhjendamatult ning see on karistuse moodi. Kaebaja soovib takistada selliseid toiminguid edaspidi nii enda kui ka teiste kinnipeetavate suhtes. Käskkiri mõjutab tema riskihindamist ja võib mõjutada ennetähtaegset vabanemist. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tartu Vangla 08.11.2010.a käskkirja nr 1-4/2512. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et Pavel Hissamutdinovi kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 08.11.2010.a käskkirjaga nr 1-4/2512 kohaldati P. Hissamutdinovi suhtes
lg 1, 2 p 1, 3, 4, 5, lg 4 ning § 70 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tingis asjaolu, et Tartu Vangla julgeolekuosakonna ametnike poolt oli tuvastatud, et P. Hissamutdinov kasutas 26.10.2010.a Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone esimeses osakonnas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist ja vaimest vägivalda, mille tulemusena tekitati kaaskinnipeetavale kergemaid kehavigastusi. P. Hissamutdinov esitas 09.11.2010.a nimetaud käskkirja peale vaide, milles leidis, et tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks puudus alus. Tartu Vangla direktori 10.12.2010.a vaideotsusega nr E5 523-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kuna vaide menetluses, milles taotletakse haldusakti tühistamist, toimub ka vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kontroll, siis jääb vastustaja kaebaja vaide rahuldamata jätmise otsuses toodud täiendavate julgeolekuabinõude käskkirja õiguspärasuse kohta antud põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust tõendavad Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-10-3262 tunnistaja Arkadi Mišini antud ütlused. Haldusasjas nr 310-3262 oli arutlusel kinnipeetava R. Kharitonov kaebus Tartu Vangla peale, tema suhtes täpselt samal ajal ning samadest asjaoludest tingituna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nagu see on käesolevas asjas arutlusel kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Pavel Hissamutdinovi kaebus rahuldamata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Mitte ükski kaebaja väide, et ta ei ole ähvardanud A. Mišinit ja ei ole kasutanud tema suhtes füüsilist jõudu, ei leidnud kinnitust. Vastupidi, tõendid kogumikus tõestavad, et ta kasutas 26.10.2010.a Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone esimeses osakonnas kaaskinnipeetava Arkadi Mišini suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda, mille tulemusena tekitati A. Mišinile kergemaid kehavigastusi. 08.11.2010.a käskkirjaga nr 1-4/2512 kohaldati kinnipeetav P. Hissamutdinovi suhtes alates 08.11.2010.a täiendavad julgeolekuabinõud seoses sellega, et ta 26.10.2010.a Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone I osakonnas kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda, mille tulemusena tekitas kaaskinnipeetavale ka kergemaid kehavigastusi. Kaebaja väide, et ta ei ole süüdi A. Mišini suhtes füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamises, ei ole leidnud tõendamist ning seega ei vasta kaebaja väited tõele alljärgnevalt. Haldusasjas 3-10-3262 (Roman Kharitonovi kaebus Tartu Vangla vastu täpselt samal ajal ning samadest asjaoludest tingituna R. Kharitonovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seoses) on 26.10.2010.a intsidendiga seonduvalt üle kuulatud tunnistaja Arkadi Mišin ning tunnistaja A. Mišin seletas 31.01.2011.a haldusasja 3-10-3262 raames kohtus, et 26.10.2010.a viibis ta kambris 116. Peale kella 15.00 olid uksed lahti, kambrikaaslane J. Moskaljov kutsus teda välja, kuid ta ei läinud. Siis sisenesid tema kambrisse Pavel Hissamutdinov, Roman Kharitonov (kaebaja) ja keegi veel, kelle nime ta ei teadnud. Nad rääkisid, et ta peab neile raha üle andma. Enne seda nõudsid kirjas 300 krooni raha. Nad küsisid, kas ta sai selle kirja. Kirjas oli, et ta pidi seal märgitud inimese arveldusarvele üle kandma 300 krooni. Kaebaja ja teised pressisid teda nurka voodi juurde ja J. Moskaljov lõi teda. Kaebaja oli kõrval, nägi seda. P. Hissamutdinov küsis, kas ta sai kirja ja ütles, et ta peab raha üle kandma. Tunnistaja ei olnud kellelegi võlgu ja see oli raha välja pressimine. Nad takistasid tema kambrist väljumist. J. Moskaljov lõi 2-3 korda rusikaga rinda, teised seisid ees. Kui teised ei oleks takistanud, oleks saanud kambrist väljuda. See kestis umbes 20 minutit. Siis öeldi, et tal on teisipäevani aega raha maksta. Esialgu ta tahtis raha maksta, kui helistas isale ja isa keeldus raha saatmisest ja ta pöördus julgeolekuosakonna poole, kui meditsiiniosakonnas tuvastati kehavigastused (t.l 48 ja 50). Kohus nõudis haldusasja 3-10-3262 raames välja Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt kriminaalasja nr 10922900065 materjalid, kus asus Tartu Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-arst M. Hapunova 28.10.2010.a ettekanne 3496 Tartu Vangla direktorile selle kohta, et meditsiiniosakonda toodi plaanilisele vastuvõtule kinni peetav isik Mišin Arkadi kaebustega valule vasakul pool rindkeres. Läbivaatusel avastatud 3 hematoomi, paremal rindkerel üks diam 2 cm, vasakul kaks hematoomi 1,5 X 2 cm. Parema käe viienda sõrme küüs sinine (t.l 49). Ülaltooduga on leidnud tõendamist, et kaebaja oli grupis, kus üks ähvardas A. Mišinit, teine lõi teda ja ülejäänud takistasid A. Mišinil kambrist väljumist. Seega on tõendatud, et kaebaja oli ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule ja täiendavaid julgeolekuabinõusid oli kohaldatud raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kohus asub seisukohale, et kaesolevas asjas ei ole vaja kohtul anda hinnangut, kas kaebaja tegudes oli kriminaalasja koosseis või mitte. Kohtu arvates piisab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks faktist, et on tekitatud kehavigastusi ja on oht raha välja pressimiseks ning kaebaja osas on õigustatud kahtlus selles osalemises. Kohtuotsus haldusasjas 3-10-3262, mis jõustus 22.03.2011.a, tõendab samuti, et kaebaja P. Hissamutdinovi ütlused ei vasta tõele (t.l 56-58). 4 TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt, on dokumendid ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Seega leiab kohus, et haldusasja 3-10-3262 raames antud tunnistaja ütlusi ja sama haldusasja jõustunud kohtuotsust saab käsitleda tõenditena käesolevas haldusasjas. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on julgeolekuabinõu nii vangla kui kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks. Ülalnimetatud käskkirja kohaselt asus vastustaja seisukohale, et tegemist on vanglas teistele isikutele ohtliku kinnipeetavaga. Vastustaja hindas kaebaja käitumist õigusrikkumisena. Ennetamaks võimalikke järjekordseid füüsilisi ründeid kaaskinnipeetavate suhtes, pidas vastustaja vajalikuks kohaldada käskkirjas märgitud piiranguid.
lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.
lg 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele
Seega on lubatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine juhul, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule või ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on eelkõige ennetava ehk preventiivse iseloomuga meede. Kohus leiab, et on piisavalt tõendatud kaebaja kohta kahtlus tema osalemises raha väljapressimisel ja vastustaja käitus õigustatult ennetavalt
Kohtu hinnangul on vaidlustatav haldusakt õiguspärane. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli vajalik, mõõdukas ja proportsionaalne taotletava eesmärgi ja vangla sisekorraeeskirja täitmise tagamise suhtes. Ülaltooduga on ümber lükatud kaebaja väited, et ta ei ole sooritanud mingeid seadusevastaseid toiminguid. Kuna tõendamist ei ole leidnud, et
lg 1 ja § 70 lg 1 on kohaldatud õigusvastaselt, puudub alus kaebuse rahuldamiseks juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6. Tamara Hristoforova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.