2-07-5402 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-5402 Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Jõhvi Vallavalitsuse avaldus täisealisele isi

§ 532

sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. 2 TsMS § 532 lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast. ASJAOLUD Jõhvi Vallavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule A. G.`le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei suuda A. G. toime tulla oma igapäevaeluga, ei suuda kaitsta oma õigusi. A. G.`l on tuvastatud sügav puue. Puudutatud isik on alates 1971.a. pöördunud psühhiaatri poole psühhiaatrilise abi saamiseks, alates 1979.a. on ta kurt. A. G. on voodihaige ja vajab pidevat hoolitsust. A. G. elab oma korteris ning tema tütar T. S. käib teda pidevalt hooldamas. T. S. on töövõimetuspensionär ning kuna ta ei tööta, siis tegeleb ta oma ema A. G. hooldamisega. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ta ei tule toime iseseisva eluga. Viru Maakohtu 22.11.2007 määrusega määrati T. S. oma ema A. G. eestkostjaks tähtajaga kuni 3 aastaks. Avaldaja palus määrata T. S. oma ema A. G. eestkostjaks. Viru Maakohtu

1. detsembri 2010 kohtumäärustega määrati A. G.`le esindaja riigi kulul, samuti määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Riigi õigusabi määramise määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. Viru Maakohtu
2. detsembri 2010 määrusega rakendati esialgset õiguskaitset ja A. G. edasilükkamatute huvide kaitseks seati tema üle ajutine eestkoste kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks, so kuni 13.06.2011 ning tema ajutiseks eestkostjaks määrati T. S. (tl. 14-16) A. G. suhtes teostati
3. märtsil 2011 Ahtme Haiglas ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt põeb A. G. skisofreeniat lõppstaadiumis defekti vormis, sellele lisandunud vanadusdementsusega. Tema psüühilist seisundit võib iseloomustada päritud nõrgamõistuslikkusega, tema psüühilise tegevuse häired on kroonilised ja paranemist ei ole ette näha. Ta ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. G. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Tema tervislik seisund ei võimalda tal adekvaatselt mõista oma tegusid, neid juhtida ja neile aru anda. Oma psüühilise seisundi tõttu ei suuda ta avaldada oma arvamust eestkoste määramise kohta, kuid tema osalemine nendes tegevustes ei kujuta ohtu tema tervisele. (tl. 33-34).
4. juunil 2011 kuulas kohus ära eestkostet vajava isiku A. G.. Ärakuulamine toimus eestkostet vajava isiku elukohas xxx. Ärakuulamise juures viibis puudutatud isik, ajutine eestkostja T. S.. T. S. avaldas kohtule, et A. G. on kurt ja ei kuule hästi, T. S.`ga räägib ainult siis, kui tuju on. Kohus tegi kindlaks, et A. G. on lamav voodihaige, kohtu küsimustele ei vastanud. (tl.41). KOHTUISTUNG
5. juuni 2011 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning palus määrata T. S. A. G. eestkostjaks. A. G. vajab igapäevaelus kõrvalise isiku abi, ta ei tule toime iseseisva 3 eluga. Avaldaja esindaja palus avaldus rahuldada ning määrata T. S. A. G. eestkostjaks kõikide asjade ajamiseks, tähtajaga 5-aastaks. Kohtukulud palus avaldaja jätta riigi kanda. Puudutatud isiku A. G. esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas avaldust ja palus määrata A. G. eestkostjaks T. S., andes talle volitused kõikide tehingute tegemiseks. Esindaja palus avaldus rahuldada ja määrata eestkoste 5 aastaks. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. Puudutatud isik T. S. palus avaldus rahuldada ja määrata teda A. G. eestkostjaks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

§ 520

lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu

1. detsembri 2010 kohtumäärustega määrati A. G.`le esindaja riigi kulul, samuti määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Riigi õigusabi määramise määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. 28.03.2011 koostatud ekspertiisiakti nr 18 kohaselt põeb A. G. skisofreeniat lõppstaadiumis defekti vormis, sellele lisandunud vanadusdementsusega. Tema psüühilist seisundit võib iseloomustada päritud nõrgamõistuslikkusega, tema psüühilise tegevuse häired on kroonilised ja paranemist ei ole ette näha. Ta ei ole võimeline mõistma ümbritsevat ega juhtima oma tegusid. A. G. ei ole võimeline elama iseseisvat elu ning vajab kõrvalise isiku pidevat abi elementaarsete igapäevaelu vajaduste teostamiseks. Tema tervislik seisund ei võimalda tal adekvaatselt mõista oma tegusid, neid juhtida ja neile aru anda. Oma psüühilise seisundi tõttu ei suuda ta avaldada oma arvamust eestkoste määramise kohta, kuid tema osalemine nendes tegevustes ei kujuta ohtu tema tervisele. (tl. 33-34). PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 4 Eksperdi arvamuse kohaselt vajab A. G. eestkostjat, kelle ülesannete ring peaks olema igakülgne ja arvestades A. G. seisundi kestvust ja püsivat iseloomu, peaks eestkoste olema pidev. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et A. G. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. A. G.`l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus määrab A. G. eestkostjaks T. S. kuni 5 aastaks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. TsÜS § 11 lg 3 p1 ja p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. T. S. peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava isiku vara oma huvides. Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. T. S. on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest. Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. T. S. on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta
2. juuniks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. MENETLUSKULUD Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/.

§ 172lg 3, /---/.

Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja 5 lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud (ekspertiisitasu, õigusabikulud) riigi kanda. TEATAVAKSTEGEMINE Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5 p 1, § 525 lg 3, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Johannes Külaots Kohtunik 6