2-08-81357/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011 Rapla Tsiviilasja number 2-08-81357 Tsiviilasi AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi MS vastu 9 631.50 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused, registrikood 10625474, esindajad asukoht Tartu mnt. 24-15 Tallinn 10115, esindaja Kristjan Vahar kristjan@tallinnlaw.ee Kostja: MS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik RESOLUTSIOON Välja mõista Mayra Sillalt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks 2500 krooni viivist. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta MS kanda. Kinnitada AS Era Liisingu Inkassoteenused poolt kantud menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 500 krooni s.o. 31.95 eurot ja mõista summa MSlt hageja kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et MS ja SMS Laen OÜ sõlmisid interneti vahendusel
2. aprillil
3. aastal laenulepingu nr. 145274, mille kohaselt väljastas hageja samal päeval kostja pangakontole 7000 krooni laenu üheksakümneks päevaks intressiga 1775 krooni. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama hiljemalt 10.juuliks
4. Kostja tasus 24.mail 2008.a. 2 925 krooni ja 26.oktoobril 2008.a. 5850 krooni. Hageja leiab, et kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja on VÕS § 88 lg. 8 kohaselt lugenud nende maksetega esmalt tasutuks võla sisenõudmiseks tehtud kulud ja intressi. Seepärast moodustas
5. jaanuari 2009.a. (hagi esitamise aja) seisuga laenu tasumata põhiosa 8775- 2995 = 5850 krooni. SMS Laen OÜ ja AS Era Liisingu Inkassoteenused on sõlminud
6. detsembril 2006 nõuete loovutamise lepingu nr
7. 25.oktoobril 2008.a. on saadetud kostjale nõude loovutamise kohta teade ja tehtud ettepanek täita kohustused hagejale. Laenulepingu üldtingimuste p. 13 kohaselt arvestas hageja tähtaegselt tasumata summalt iga päeva kohta 0,5% viivist. Lepingu p. 14 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kuni 50% ulatuses leppetrahvi kohustuste rikkumise hetkel tagastamata laenust ja lepingu p. 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud. Hageja arvestuste kohaselt oli kostja
8. jaanuariks 2009.a võla tasumisega viivituses 178 päeva ja viivis moodustas 5206.50 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja esialgselt mõista kostjalt välja viivise 5206.50 krooni, leppetrahvi 2925 krooni ja nõudekirja väljastamise kulu 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamise kulu 350 krooni ja hagiavalduse kohtusse esitamise kulu 1000 krooni - kokku 9
9. 50 krooni.
10. märtsil 20909.a. antud vastuses on hageja seisukohal, et tal oli TsMS § 74 lg 1 kohaselt õigus valida, millisesse kohtusse hagi esitada. Kostja on küll tasunud 8775 krooni, kuid laenu tagastamise ja intressidega tasumise tähtpäeva 10.juuli 2008.a. seisuga oli laenu põhiosa võlgnevus 5850 krooni. Hageja nõudis viivist summas 5206.50 krooni, mis ei ületanud võlguolnud põhinõuet. Kui kostja ei oleks saadetud kirju kätte saanud, oleksid need Eesti Posti poolt tagastanud. Neid kirju ei ole aga tagastatud. Hageja loobus leppetrahvi nõudest ja palus kostjalt välja mõista kokku 6000 krooni, millest 5850 krooni oli laenu põhivõlgnevus ja 150 krooni võla sissenõudmiseks tehtud kulud. Hageja poolt
11. jaanuaril k.a. kohtu küsimustele antud vastusest nähtub, et
12. mail 2008.a. kostja poolt tasutud 2925 krooni arvel on hageja lugenud tasutuks intressid 1775 krooni ja ülejäänud 1150 krooni ulatuses tasutuks põhinõude, mille jäägiks jäi 5850 krooni.
13. oktoobril 2008.a. tasus kostja 5850 krooni esialgsele võlausaldajale, kuid oleks pidanud tasuma hagejale. Hageja ei olnud maksest teadlik ja seetõttu arvestas hageja ekslikult viivist kuni
14. jaanuarini 2009.a. Esialgne võlausaldaja oli nõude hagejale loovutanud enne
15. oktoobrit 2008.a. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja nõudeks viivis alates laenu põhiosa sissenõutavaks muutumise päevast
16. juulist 2008.a. kuni laenu põhisumma tasumiseni
17. oktoobrini 2008.a. s.o. 107 päeva eest, mis moodustab 3129.75 krooni. Hageja vähendab nõuet ja palub kostjalt välja mõista 2500 krooni ja jätta kostja kanda ka hageja poolt tasutud riigilõiv 500 krooni. Muude menetluskulude hüvitamist hageja ei soovi. Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud valele kohtule, sest laenulepingu p 23.2 kohaselt lahendatakse kõik lepingulised vaidlused Harju Maakohtus. Kostja on esialgsele võlausaldajale tasunud kokku 8775 krooni. Leppetrahvi, viivist ega muid kõrvalnõudeid kostja ei tunnista, kuna hageja ei ole teatanud kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest, hageja viivisenõue 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning hageja ei ole tõendanud, et kostja on kirjad kätte saanud ja kas kirjad on üldse saadetud. Kostja palub jätta hagi kõrvalnõuete osas rahuldamata, vähendada viivist mõistliku suuruseni ja jätta välja mõistmata kirjade saatmise kulud. Kostja leiab, et ta on põhivõla tasunud. Tema palgast peetakse kinni juba 70% erinevate võlgnevuste tasumiseks ja seetõttu on nõude tasumine raskendatud. Võla väljamõistmise korral soovib kostja tasuda graafiku alusel 200 krooni kuus. Hageja viimasele seisukohale ei ole kostja vastust andnud. Kohtu seisukoht Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on viivise osas põhjendatud, kuna kostja ei tagastanud laenu lepingus ette nähtud tähtpäevaks
18. juuliks 2008.a. VÕS §§ 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja § 101 lg 1 p.p. 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmata jätmise korral nõuda ka viivist. Viimase määr 0,5 % tähtpäevaks tasumata summalt iga päeva kohta tuleneb lepingu punktist
19. VÕS § 88 lg. 8 kohaselt oli hagejal õigus kostja poolt
20. mail 2008.a. tasutud 2925 krooni arvel lugeda esmalt tasutuks intressid. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pärast
21. maid 2008.a. jäi laenu põhiosa jäägiks 5850 krooni, mis oli tagastamise tähtpäevast
22. juulist kuni
23. oktoobrini 2008.a. tasumata. Seega kujuneb viiviseks 5850x 0,005 x107= 3129.75 krooni. Kuna hageja on nõutavat viivist vähendanud 2500 kroonini, siis tuleb kostjalt välja mõista sellele vastav 159.78 eurot. TsMS 162 lg. 1 kohaselt kannab hagi rahuldamise korral menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Seega tuleb hageja poolt kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on kinnitanud, et peale hagi esitamisel tasutud riigilõivu 500 krooni ta muude kulude hüvitamist ei soovi, siis peab kohus otstarbekaks sama kulu kostjalt ka välja mõista. Indrek Saar Kohtunik