) § 61 lg 2. Korraldusest ei selgu, milleks PMTK korralduses nõutud teavet vajas. Korralduses puuduvad mis tahes selgitused ja põhjendused, miks oli kaebuse esitajalt vaja E.R.i maksuasjas teavet saada. Kuna kolmandat isikut ei saa koormata teabe, mis ei täida maksumenetluses asjaolude väljaselgitamise eesmärki, esitamise kohustusega, pole korralduse andmisel järgitud
Korraldus on faktiliselt motiveerimata ja sellest tulenevalt õigusvastane. Kuna selline haldusakt rikub selle adressaadi õigusi, tuleb see tühistada. 6.
§-st 11 tulenev uurimispõhimõte ei ole
Sellest tulenevalt pole korraldus põhjendatud ka
Korralduses ei ole kaebajat kui E.R.i otsejoones sugulast teavitatud õigusest korralduse täitmisest
lg 1 p 5 alusel keelduda, nagu näeb ette
Eelnevast tulenevalt on korraldus materiaalselt ja formaalselt õigusvastaseks. 7. Vaideotsus rikub õiguskindluse põhimõtet, kuna vaideotsus ei ole antud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning kaebuse esitajal oli seega alus eeldada, et tähtaegselt 2 kirjaliku vaideotsuse mitteandmisel tuleb pidada vaie
Vaide rahuldamata jätmise kohta vaideotsuse tegemine pärast seaduses sätestatud tähtaega on õigusvastane ja lubamatu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
§-s 61 välja toodud tingimustele ning kaebuse esitaja väited korralduse motiveerimatuse kohta ei saa olla korralduse tühistamise aluseks. 9. Vastustaja möönab, et korralduses ei ole märget
lg-s 3 sätestatud teavitamiskohustuse kohta, kuid pöörab tähelepanu faktile, et kaebuse esitaja poolt esitatud vaidest nähtuvalt oli isik vastavast õigusest teadlik. Vastustaja on seisukohal, et arvestades korralduse andmise vajadust, selle üldist vastavust seaduses sätestatud tingimustele ning fakti, et kaebuse esitaja oli teabe andmisest keeldumise õigusest teadlik, ei ole kaebuse esitaja poolt välja toodu näol kindlasti tegemist piisava alusega korralduse tühistamiseks. Samuti möönab vastustaja, et olukord, kus vaideotsus koostati seaduses sätestatud tähtajast hiljem, on äärmiselt kahetsusväärne, kuid see ei ole vaideotsuse tühistamiseks piisav. Vastustaja arvates on menetlustähtajad väga olulised, kuid antud juhul ei saa tähelepanuta jätta fakti, et kaebuse esitaja õiguste riive ei olnud isikut oluliselt kahjustav. Menetlustähtaja ületamine ei toonud kaebuse esitajale täiendavaid kulutusi ega koormanud teda muul moel. Kaebuse esitaja väited, et tal oli alus arvata, et vaie on rahuldatud, on kohatud, kuna PMTK praktika näitab, et haldusaktide kehtetuks tunnistamise korral koostatakse vastavasisuline otsus. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 annab maksuhaldurile õigusliku aluse nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.
lg 2 kohaselt enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. Korraldusest nähtub, et enne korralduse andmist pöördus maksuhaldur kontrollitava isiku, E.R.i poole, kelle 18.03.2009 kirjaliku seletuse kohaselt soetas E.R. 2006. ja 2007. aastal Ida-Virumaal N.R.i palvel ja suures osas tema vahendeid kasutades kokku 17 kinnistut summas 9 836 250 krooni, mis ta võõrandas N.R.ile 12.12.2007.
lg 1 järgi on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.
lg 2 järgi otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Kohus on 23. jaanuari 2009. a otsuses haldusasjas nr. 3-08-2332 (p 17) leidnud, et
§-st 11 tuleneva uurimiskohustusega on hõlmatud ka maksuhalduri kohustus kontrollida maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud andmete usaldusväärsust. Eeltoodud kohustuse täitmine ei ole otseselt seotud sellega, kui usaldusväärseks pidas maksuhaldur kontrollitava isiku poolt maksumenetluses esitatud väiteid. Seetõttu on kohus seisukohal, et korraldus kolmandale isikule ei pea sisaldama motivatsiooni selle kohta, kas maksuhalduril tekkis kahtlus kontrollitava isiku poolt esitatud väidete usaldusväärsuses. Arvestades asjaolu, et E.R.i kirjaliku seletuse kohaselt ostis ta 2006. ja 2007. aastal kinnistud ning võõrandas need N.R.i palvel ja suures osas tema vahendite eest, oli maksuhaldur
alusel õigustatud kontrollima E.R.i väidete õigsust korralduse esitamisega N.R.ile kui ainsale isikule, kellel on võimalik E.R.i väiteid kinnistute soetamise ja võõrandamise kohta kinnitada või ümber lükata. 12. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr. 3-06-2420 04.04.2008 tehtud kohtuotsuse p-s 9 leidnud: „Maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (
lg 2), arvestades ka toimingu eeldatavat tähtsust ning läbiviimise mõju maksumenetluse kiirusele ja efektiivsusele.“ Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 p 3 ning § 15 järgi võib kinnisasja võõrandamisest saadava kasu maksustamine oleneda konkreetse kinnisasja soetamise eesmärgist. Arvestades E.R.ilt saadud teavet selle kohta, et kinnistud soetati N.R.i palvel, oli maksuhalduril õigus pöörduda korraldusega N.R.i poole ka kinnisasjade soetamise eesmärgi väljaselgitamiseks ning seda olenemata sellest, kas ja kuivõrd piisavalt E.R. kinnisasjade soetamise eesmärki maksuhaldurile selgitas. 4
lg 2 järgi ei ole maksuhaldur maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. E.R.ilt saadud teavet arvestades võis maksuhaldur mõistlikult eeldada, et N.R.ilt saadav teave võib E.R.ilt saadud teavet kinnitada või isegi täiendada. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et käesoleval juhul olid maksumenetluses kolmandale isikule N.R.ile korralduse andmise eeldused täidetud. II
lg 3 kohaselt tuleb korralduses märkida kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.
lg 2 kohaselt peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud ning lg 3 p 5 järgi sisaldama haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. Riigikohus on otsuses 3-3-113-02 leidnud: „Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise.“ Seega peab
lg 1 alusel antud korraldus sisaldama asjaolusid, mis võimaldavad kontrollida, milline on korralduse andmise faktiline ja õiguslik alus ning kas kolmandalt isikult nõutav teave omab maksumenetluses tähtsust. Kuna korralduses viidatakse kaebuse esitaja osavõtul tehtud sularaha sissemaksetele ning kaebuse esitaja rollile kinnistute soetamis- ja võõrandamistehingutes, siis pidi kaebuse esitajale olema arusaadav, et tema kui kolmanda isiku poole pöördumise tingis vajadus kontrollida ja võrrelda E.R.i käest saadud andmeid kaebuse esitajale teadaoleva informatsiooniga. Seetõttu pidi kaebuse esitajale korraldust lugedes olema arusaadav, millisel põhjusel kaebuse esitaja poole pöörduti ning milline on korralduse andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohus möönab, et korralduses ei leidu viidet tulumaksuseaduse konkreetsele sättele, mis võib kaasa tuua E.R.i maksustamise, kuid kolmandalt isikult teabe nõudmisel ei saa seda pidada ka oluliseks, kuna vastava sätte väljatoomine ei mõjuta maksuhalduri õigust korraldusega kolmanda isiku poole pöörduda ning teabe nõudmise ajend on korralduses esitatud faktilisest põhjendusest selgelt arusaadav. Seetõttu ei saa vastava viite puudumine kaasa tuua korralduse tühistamist. 14. Küll aga märgib kohus, et vastustaja ei ole põhjendanud, millist tähendust omab E.R.i 2006. ja 2007. aasta maksustavate tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsuse kontrollimisel asjaolu, kust pärineb kaebuse esitaja poolt E.R.ile antud raha. Kohtule ei nähtu, et teabe nõudmine E.R.ile üleantud raha päritolu ja seda tõendavate dokumentide kohta saaks omada tähtsust E.R.i tulude tulumaksuga maksustamisel. Sellise teabe nõudmisega on maksuhaldur motiveerimatult laiendanud asja lahendamisel kogutavate 5 tõendite ringi. Kuigi
lg 2 lubab maksuhalduril ise otsustada, milliseid tõendeid asja otsustamiseks koguda, peab tõendite kogumine olema proportsionaalne tõendite kogumise eesmärgiga. 27.05.2008 otsuses haldusasjas nr. 3-07-1632 leidis Tallinna Ringkonnakohus seonduvalt füüsiliselt isikult teabe nõudmisega, et „valiku tegemise õigust, mis on asjakohane või mitte, ei saa jätta maksumaksjale“ (p 15). Sellest ei saa siiski järeldada seda, nagu puuduks maksuhalduril igasugune kohustus põhjendada kolmandale isikule esitatud küsimuste vajalikkust ja seotust konkreetse maksumenetlusega. Teabe nõudmine kaebuse esitaja poolt üleantud raha päritolu ning seda tõendavate dokumentidega kujutab endast kaebuse esitaja eraelu olulist riivet, mistõttu sellise teabe küsimine võiks olla õigustatud vaid kaebuse esitaja suhtes teostatavas maksumenetluses. Samas on Tallinna Ringkonnakohus 02.11.2005 otsuses haldusasjas nr. 2-3/270/2005 leidnud, et ka sellisel juhul (maksumenetluse alustamisel ja läbiviimisel) peab riigi sekkumine isiku eraellu olema õigustatud ning selleks peab olema legitiimne põhjus (p 8). Käesoleval juhul ei olnud tegemist kaebuse esitaja suhtes läbiviidava maksumenetlusega. Eeltoodust lähtuvalt on PMTK korraldus õigusvastane osas, millega kohustatakse kaebuse esitajat selgitama maksuhaldurile E.R.ile IdaVirumaal asuvate maatükkide soetamiseks antud raha päritolu ning esitama seda tõendavad dokumendid. III 15. Õige on kaebuse esitaja väide, et kaebuse esitajat kui E.R.i otsejoones sugulast ei teavitatud õigusest korralduse täitmisest keelduda.
lg 1 kohaselt ei ole kolmandad isikud, kellelt maksuhaldur on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet nõudnud, kohustatud andmeid esitama, kui neil on seaduse alusel õigus sellest keelduda.
lg 1 p 5 alusel on teabe andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda muuhulgas maksukohustuslase otsejoones sugulasel, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega.
lg 3 järgi tuleb nimetatud isikut ütluste, dokumentide või asitõendite esitamise või ettenäitamise nõudmise korral teavitada õigusest kohustuse täitmisest keelduda. Kuna korraldusega kohustati kaebuse esitajat esitama korralduses nõutud teave ja dokumendid kirjalikult, pidi vastustaja kaebuse esitajat
Käesoleval juhul ei ole PMTK seda teinud. PMTK seisukoht, et kaebuse esitaja oli vastavast õigusest teadlik, ei oma mingit tähtsust. Tegemist on vastustaja poolse menetlusnõude rikkumisega. Vastustaja ei ole väitnud, et ta polnud teadlik kaebuse esitaja kuuluvusest
Olukord, kus maksuhaldur jätab
lg 1 p-s 5 nimetatud isikutelt ütluste, dokumentide või asitõendite esitamise või ettenäitamise nõudmise korral neid kohustuse täitmise keeldumise õigusest teavitamata ning samal ajal viitab
§-st 67 lg 1 tulenevale õigusele rakendada kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral sunniraha, ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Samas möönab kohus, et kaebusest nähtuvalt oli kaebuse esitaja enda õigusest, teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda, teadlik. Kaebuse esitaja ei olnud kaebuse koostamise aja seisuga korraldust täitnud ning tema suhtes ei olnud maksuhaldur ka sunniraha rakendanud. Seetõttu ei toonud eeltoodud menetlusnõude rikkumine kaasa kaebuse esitaja õiguste olulist rikkumist, mis õigustaks korralduse tervikuna tühistamist. Korraldus tuleb samas siiski 6 tühistada kaebuse esitajale tehtud hoiatuse osas. Kohus on seisukohal, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise hoiatust ei ole võimalik teha isikule, kellel on seadusest tulenevalt õigus korralduse täitmisest keelduda. IV 16.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse.
lg 1 p 3 kohaselt võib kaebuse esitada muuhulgas vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuse esitaja on vaidlustanud vaideotsuse põhjusel, et sellega lahendati kaebuse esitaja vaie pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebuse esitaja leiab, et vaideotsus, mis ei ole vormistatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, rikub õiguskindluse põhimõtet, mistõttu on sellise vaideotsuse peale kaebuse esitamine erandina
17.
lg 3 kohaselt vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. Kaebuse esitaja esitas PMTK-le MTA-le edastamiseks vaide 04.06.
Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et MTA oleks vaide läbivaatamise tähtaega kirjaliku otsusega pikendanud. Samas ka sellisel juhul kohustab
lg 4 maksuhaldurit pikendama vaide läbivaatamise tähtaega vaid kuni kümne päeva võrra.
lg 1 p 3 mõtte kohaselt pidada vaideotsuse peale kaebuse esitamise aluseks, kuna sellega ei rikuta isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsuse vaidlustamise aluseks ei saa olla väited vaideotsuse õigusvastasusest seoses võimaliku menetlusnormide rikkumisega, kui sellega ei kaasnenud kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult rikkuv õiguslik tagajärg. Käesoleval juhul oli vaidemenetluse esemeks PMTK korraldusega teabe esitamiseks kohustamine. Vaideotsusega ei koormatud kaebuse esitajat täiendava teabe esitamise kohustusega, vaid jäeti senine korraldus muutmata ning kaebuse esitaja 7 vaie rahuldamata. Seega on vaideotsus tehtud sama eseme suhtes, mille suhtes on tehtud ka korraldus. Sellest tulenevalt ei saa vaideotsus rikkuda kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Riigikohus on määrustes 3-3-1-64-00 ning 3-3-1-65-00 leidnud, et kui kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab kohus pärast asja läbivaatamist kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut akti õiguspärasusele. Käesoleval juhul peab kohus omavahel vastuolus olevate haldusaktide jõussejäämise vältimiseks siiski põhjendatuks vaideotsus tühistada osas, milles kohus otsustas tühistada PMTK korralduse. V
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.