← Eesti

3-10-2297/20

Obsah (5)§38§ 37§ 39§ 67§ 64

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2297 Otsuse kuupäev 19. jaanuar 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Jaak Reinomägi kaeb

) § 67 p 1, 37 lg 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

  1. J. Reinomägi esitas 20.07.
  2. a vaide Viru Vangla 19.07.
  3. a käskkirja nr 63/1575-D peale, mida täiendas 26.07.
  4. a, taotledes nimetatud haldusakti kehtetuks tunnistamist. 1
  5. 23.07.
  6. a esitas Jaak Reinomägi Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Viru Vangla poolt kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse läbiviimisel tehtud toimingute ning sellele järgnenud käskkirja nr 6-3/1575-D õigusvastasus. Tartu Halduskohtu 08.09.
  7. a kohtumäärusega nr 3-10-2297 võeti J. Reinomägi kaebus menetlusse osas, millega kaebaja taotleb Viru Vangla 19.07.2010 käskkirja nr 63/1575-D õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse põhjendused ja taotlused
  8. Kaebaja väitel avaldas ta 19.06.2010.a valvurile soovi tutvuda haldusaktiga, millega määrati 18.06.2010 käskkirja nr 6.-2/603-T andnud Marek Koitla otsustuspädeva ametniku ülesannetesse. Pärast kaebaja sellesisulist teabenõuet 01.07.
  9. a esitas Viru Vangla 08.07.
  10. a kaebajale tutvumiseks Viru Vangla direktori 28.01.
  11. a käskkirja nr 3.1-/56, millega määrati alates 01.02.
  12. a direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesandeid täitma julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla. Kuna vangla sisekorraeeskirja (VskE) § 12 kohaselt määrab vangla direktori asetäitja vangistuse alal kinnipeetava tööle

§38

lg 21 järgi ja vangla direktori käskkirjas puudub viide nimetatud sättele, pole Marek Koitla kaebaja väitel otsustuspädev andma tööle määramise käskkirja. Kaebaja sõnul esitati talle 16.07.

  1. a pärast tööpäeva lõppu tutvumiseks ja allkirjastamiseks distsiplinaarmenetluse protokoll ilma protokollis nimetatud lisadeta. Distsiplinaarmenetluse protokollis oli kaebaja sõnul esitatud ebaõigeid fakte, juhtunut kajastavad erinevalt valvuri ettekanne ja kaebaja seletuskiri. Kaebaja väitel vastab 19.07.
  2. a käskkiri nr 6-3/1575-D tühise haldusakti tunnustele, kuna soodustab teostama õigusrikkumisi. Selles on toodud ebaõiged faktid, arvestamata on jäetud asjaoluga, et menetlus viidi läbi kaebaja osavõtuta.
  3. Eelnevale tuginedes taotleb kaebaja 19.07.2010 käskkirja nr 6-3/1575-D õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja seisukohad
  4. Vastustaja ei nõustu kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetega. Vangistusseaduse (

) § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama seaduse § 67 p1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele.

§ 38

lg 1 järgi kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Põhiseaduse (PS) § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. 2 Seega, tulenevalt

§ 37lg 1 ja PS § 29 ei ole kinnipeetaval endal õigust valida omale meelepärast tööd.

Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd

§ 38

lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema sõltumata sellest, kas see langeb tema vaba valikuga kokku või mitte. Vastustaja on seisukohal, et vanglaametniku poolt antud ettekanne ja kinnipeetava seletuskiri ei saagi alati ühtida. Vanglaametnik andis oma teenistuskohustustest tulenevalt kinnipeetavale korralduse, mida viimane aga eiras. Vanglaametnik kajastas ettekandes toimunut objektiivselt ning kinnipeetav püüab seletuskirjas end süüst vabastada. Vastustajal ei ole alust kahelda vanglaametniku erapooletuses. Ebaõige on kaebaja väide, et vanglaametnik küsis, kas ta soovib tööle asuda. Ettekandest tuleb otseselt, et J. Reinomägi eiras temale antud korraldust koristada eluosakond. Seega ei tundnud vanglaametnik huvi kaebaja soovide vastu, vaid andis konkreetse korralduse, mida aga kinnipeetav ei täitnud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu ettekandes märgituga, ei tähenda, et vanglaametnik on esitanud tõele mittevastava ettekande. Vastustaja selgitab, et 28.01.2010. a käskkirjaga nr 3.1-/56 määrati alates 01.02.2010. a direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesandeid täitma julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla, kuna direktori asetäitja vangistuse alal ametikoht oli täitmata. M. Koitlale direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesannete määramise eesmärgiks oli asjaolu, et viimane täidaks direktori asetäitja jooksvaid teenistusülesandeid VSkE § 12 sätestatud otsustuspädevuse piires, milleks on muu hulgas kinnipeetavate tööga hõivamine vastavalt

§ 38lg 21.

Vangla direktor ei volitanud teisi ametnike täitma direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesandeid ja sisuliselt läksid igapäevatöös direktori asetäitja vangistuse alal jooksvad teenistusülesanded üle M. Koitlale. Asjaolu, et käskkirjas nr 3.1-/56 puudub viide

§ 38lg 21, ei tähenda, et M.

Koitlal puudus pädevus anda välja haldusakt kinnipeetava tööle määramiseks. Vangla direktori suulise korraldusega oli M. Koitlale antud ülesandeks täita direktori asetäitja vangistuse alal neid teenistusülesandeid, mille puhul oli vajalik haldusakti välja andmine ja allkirjastamine. Siinjuures peab vastustaja juhtima tähelepanu asjaolule, et HMS § 54 sätestatu kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt. Käesoleval juhul on haldusakti välja andjaks Viru Vangla, s.o pädevust omav haldusorgan. Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebajal ei võimaldatud koheselt distsiplinaarmenetluse protokolli lisadega tutvuda, vaid seda tehti sama päeva, s.o 16.07.

  1. a õhtul. Vastustaja selgitab, et kaebajale määrati distsiplinaarkaristus 19.07.2010, s.o kolme päeva möödudes arvates distsiplinaarmenetluse materjalidega tutvumisest. Seega, kui kaebaja soovis, oli tal võimalik esitada kolm päeva endapoolseid tähelepanekuid, kuid seda ta ei teinud. Liiatigi on distsiplinaarmenetluse protokolli lisadeks ettekanne nr 2876, J. Reinomägi 19.07.
  2. a ja 28.06.
  3. a seletuskirjad, koopia 18.06.
  4. a haldusaktist nr 6-2/603-T ning teatis distsiplinaarmenetluse algatamise kohta. Ettekande kirjutamisest teavitas kaebajat vanglaametnik R. Nagel, teatisega tutvus kaebaja 28.06.
  5. a, haldusaktiga nr 6-2/603-T tutvustati kaebajat 18.06.
  6. a, endapoolsete seletustega peaks kaebaja olema kursis. Asjakohatu on kaebaja väide, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud tema osaluseta. Kaebaja on distsiplinaarmenetluse käigus andnud korduvalt seletusi ning neid on distsiplinaarmenetluse protokollis analüüsitud. 3 Lähtudes eeltoodust ja tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p-le 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus
  7. Kaebaja ei ole osundanud, et 19.06.
  8. a seisuga oli kehtetu Viru Vangla 18.06.2010 käskkiri nr 6.-2/603-T (tlk 40), millega kaebaja määrati tööle finants- ja majandusosakonda abitööliseks. Seega oli tegemist kehtiva haldusaktiga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lõike 1 kohaselt on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Sama paragrahvi
  9. lõike
  10. lause kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, seega teiste hulgas ka kaebajale. Vaidlusaluse käskkirjaga (tlk 32) on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras, kuna ta ei allunud 19.06.
  11. a vanemvalvur Raido Nageli seaduslikule korraldusele asuda graafikujärgselt koristajana tööle S-7 eluosakonnas. R. Nageli 19.06.
  12. a ettekandega (tlk 36) on tõendatud, et kaebaja eiras korraldust koristada eluosakond. R. Nageli poolt 19.06.
  13. a kaebajale antud korralduse puhul on tegemist suuliselt antud haldusaktiga, kuna HMS § 55 lõike 2
  14. lause kohaselt võib haldusakti anda ka suuliselt edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Kaebaja oli kohustatud korralduse täitma sõltumata sellest, kas kehtiva õigusega (näit

§ 39lõige 2) on kooskõlas Viru Vangla 18.06.2010 käskkiri nr 6.-2/603-T.

Riigikohus on kohtuasja nr 3-3-1-103-06 punktis 14 märkinud, et „Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. märtsi
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13).“. Kohus on seisukohal, et osundatud seisukohad laienevad ka käesolevale vaidlusele ja kaebaja on süüdi temale inkrimineeritud distsiplinaarrikkumise toimepanemises. Vaidlustatud käskkirja puhul ei ole tegemist tühise haldusaktiga, käskkiri ei kohusta kaebajat õiguserikkumise toimepanemiseks. Tühise haldusaktiga ei ole tegemist ka R. Nageli poolt 19.06.
  3. a kaebajale antud suulise korralduse puhul ega Viru Vangla 18.06.2010 käskkirja nr 6.-2/603-T puhul. HMS § 63 lõike 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi
  4. lõike kohaselt on haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 4 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Distsiplinaarsüütegu, mille eest vastustaja kaebajat karistas, seisnes mitteallumises vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Rikkumine leidis aset ja menetlusnorme ei ole rikutud ning kaebajat karistati õiguspäraselt, mille tõttu puudub alus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja väidab, et 28.01.2010 käskkirja ei ole andnud välja pädev ametnik. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

§-de 38 lg 1 ja 21 ning 39 lg 3 kohaselt on vanglas kinnipeetava tööga kindlustamine, tööle rakendamine ja tööle vormistamine vangla pädevuses. Käskkirja andjaks on Viru Vangla, seega on haldusakti andnud pädev haldusorgan. Kaebaja on viidanud haldusakti tühisusele, kuna see soodustab toime panema õigusrikkumist. Kaebaja tööle määramise käskkirja alusel antud suulise korralduse täitmisega ei oleks kaebaja pannud toime õigusrikkumist. Teised HMS § 63 lg-s 2 nimetatud punktid ei ole vaidluse all. Seega haldusakti tühisus ei ole ilmselge ja kaebaja oleks pidanud vanglaametniku 19.06.2010. a korraldust täitma. Korralduse täitmine ei oleks kaebajal takistanud oma õiguste kaitsmist korralduse aluseks oleva haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel ja vajadusel kahju hüvitamise nõude esitamisel. Tulenevalt

§ 37

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama kui

ei sätesta teisiti. Justiitsministeeriumi 07.02.2007 määrusega nr 9 kinnitatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 4 kohaselt on sätestatud nõuded, mis peavad olema märgitud kinnipeetava tööle vormistamise dokumendis. Kohus on seisukohal, et 18.06.

  1. a käskkirja on allkirjastanud selleks pädev vanglateenistuja Marek Koitla, kes on julgeolekuosakonna juhataja direktori asetäitja vangistuse alal ülesannetes ning on pädev kinnipeetava majandustööle määramise käskkirja allkirjastama. Vangla on selgitanud, et kuna direktori asetäitja vangistuse alal ametikoht on täitmata, siis määrati direktori 28.01.
  2. a käskkirjaga nr. 3.1-/56 alates 01.02.
  3. a direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesandeid täitma julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla. M. Koitlale direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesannete panemise eesmärgiks oli asjaolu, et viimane täidaks direktori asetäitja jooksvaid teenistusülesandeid VSkE § 12 sätestatud otsustuspädevuse piires, milleks on kinnipeetavate tööga hõivamine vastavalt

§ 38lg 21 .

Kohtule teadaolevalt ei ole vangla direktor volitanud teisi ametnikke täitma direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesandeid täitma ja sisuliselt läksid igapäevatöös direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesanded üle M. Koitlale. HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb menetlusosaline ära kuulata enne haldusakti andmist. Vastustaja ei ole kohtu hinnangul eiranud ärakuulamisõigust. Kaebaja on omakäeliselt kirjutanud distsiplinaarmenetluse protokollile (tlk 35), et ta tutvus distsiplinaarmenetluse protokolli ja selle lisadega 16.07.

  1. a kell 17.
  2. Seega ei 5 ole tõendatud kaebaja väide, et talle lisasid ei tutvustatud. Kaebaja 19.06.
  3. a seletuskirjaga (tlk 37) on tõendatud, et tal on olnud võimalus 19.06.
  4. a intsidendi kohta anda omapoolne seletus. Teatisega 28.06.
  5. a (tlk 38) on tõendatud, et kaebajat on allkirja vastu teavitatud algatatud distsiplinaarmenetlusest. Kaebaja 28.06.
  6. a arvamus/seisukohaga (tlk 39) on tõendatud, et kaebajal on võimaldatud koheselt pärast distsiplinaarmenetlusest algatamisest teatamist anda omapoolne selgitus.

§ 64

lõike 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kaebaja kohtuistungil esitatud viide Viru Vangla viienda üksuse põhimääruse III. peatüki §-le 10 ei ole asjakohane, kuna käesoleval juhul ei oma õiguslikku tähendust viienda üksuse juhtimisega seonduv, vaid distsiplinaarkaristuse määramise pädevus, mis on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja allkirjastanud vanglateenistuse ametnik Tiia Tõnismäel olemas. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kaebaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mille tõttu tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel kaebus rahuldamata jätta. 8. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.