) § 282 lg 2, Pärnu Linnavolikogu 17.06.2010 määruse nr 21 „Täieealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord“ (edaspidi: linnavolikogu määrus nr 21) § 3 lg 1 ja 2 ning Pärnu Linnavolikogu 21.02.2008 määrusega nr 5 kehtestatud „Hooldajatoetuse maksmise kord“ (edaspidi: linnavolikogu määrus nr 5) § 3 lg 1 p 1.
Linnavolikogu määruse nr 21 § 3 lg 1 p 1 järgi „hooldus seatakse hooldusvajadusega täisealisele isikule, kes vajab oma vaimse või kehalise puude tõttu kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet“; sama paragrahvi lõige 2 määrab, et „hooldust ei seata hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud (abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps, täisealine võõras- või kasulaps) või kui abi vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldatavate sotsiaalteenuse osutamise, sotsiaalteenuse maksmise, vältimatu sotsiaalabi või muu abi osutamise teel“. Linnavolikogu määruse nr 5 § 3 lg 1 p 1 käsitleb hooldajatoetuse saajat, määrates, et „hooldajatoetust on õigus saada teovõimelisel isikul, kes on perekonnaseaduse alusel määratud raske või sügava puudega isiku hooldajaks.“ Kaevatud otsuses märgiti, et 07.01.2011 läbi viidud hooldusvajaduse hindamisel selgitati välja A. Ri kõrvalabi vajadus instrumentaalsete igapäevaste toimingute osas majapidamis -töödel ja poes käimisel, puude toomisel ja lume rookimisel. Otsuse tegemisel arvestati A. Ri emaga, kellel vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-le 96 lasub ülalpidamiskohustus ning abivajaduse astet, milleks on „keskmine“, leides, et taotlejale hooldaja määramine ei ole võimalik. Veel selgitati, et kui ülalpidamiskohustusega ema E.-L. R´il ei saa A. Ri hooldust tagada, siis on hooldust võimalik saada Eakate Avahoolduskeskuse poolt pakutava tasulise koduhooldusteenusega. Konstateeriti ka V Ril õiguse puudumist hooldajatoetusele kuivõrd linnavalitus keeldus A. Rile hooldaja määramisest. Kaebuses leidis A. R linnavalitsuse järelduse oma 76-aastase ema hooldamiskohustusest tema ees ebaõige olevat. Kaebaja ei mõistnud, millega on põhjendatud, et kaheksa aastat peeti talle hooldaja määramist õiguspäraseks ja kui tal nüüd on tervis halvemaks läinud, puude määra suurendatud, ema vanemaks jäänud, talle enam hooldajat ei määrata. Hooldajaks soovis A. R oma venda V Rit. Ema hooldusvõime kohta tõi kaebaja välja, et tegemist on eaka inimesega (76.a), kes kaks aastat tagasi elas üle raske operatsiooni, kellel on luude hõrenemine ja keda ennast abistab vend. Kaebaja küsib, et kas siis ema peabki lõhkuma tal puud, käima rookimas lund, muru niitmas ja peenraid tegemas? Vastustaja kaebust ei tunnista. Isiku hooldus on võimalik tagada Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldatava sotsiaalteenusega Linnavalitsuse määruse nr 21 § 3 lg 2 kohaselt ei seata hooldust hooldatavale, […] kui abi vajava isiku toimetulek on võimalik tagada Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldatavate sotsiaalteenuse osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi või muu abi osutamise teel. Nimetatud säte teenib Sotsiaalhoolekande seaduse rakendamise eesmärki, kuna
lg 1 mõtte kohaselt tuleks hooldus seada isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Samas on viidatud, et kui abi on võimalik tagada ka muude sotsiaalteenuste tarbimise võimaldamisega, siis ei oleks paralleelse hoolduse seadmine enam vajalik. Antud juhul ongi tegelikult kaebuse esitaja hooldust võimalik tagada muul viisil. Nimelt on 07.01.2011 isiku hooldusvajaduse korduvhindamisel tuvastatud, et kaebuse esitaja ei vaja abi igapäevaelutoimingutes (vannis või duši all käimisel, isiklikus hügieenis, riietumisel, liikumisel eluruumis, voodi, tualeti kasutamisel ja söömisel. Abivajadus tuvastati isiku instrumentaalsetes igapäeva elutoimingutes (lisa 4 ja 5). Sellise hoolduse osutamiseks on Pärnu linnas aga mõeldud just Eakate Avahoolduskeskuse poolt pakutav koduhooldusteenus. Nimetatud asjaolule on juhitud tähelepanu ka vaidlusaluses otsuses ja kaebuse esitajal on tegelikult igal hetkel võimalik pöörduda abi saamiseks keskuse poole pöörduda. Linnavalitsus järeldab, et seega puudus antud juhul sotsiaalosakonnal hoolduse seadmise võimalus juba eelnimetatud põhjusel, kuna nagu nähtub linnavalitsuse määruse nr 21 § 3 lg 2, seatakse isikule hooldus ainult siis, kui toimetulekut ei ole võimalik tagada Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldatavate sotsiaalteenuste osutamisega. Vastustaja nägemusel puude lõhkumine ja aiamaa hooldamine ei seostu otseselt sotsiaalhoolekande olemusega ning juhul, kui isikul siiski on vajadus selliste teenuste järele, siis peaks selliste teenuste osutamine toimuma vabatahtlikult ja kokkuleppeliselt teiste isikutega. Pealegi, märgib linnavalitsus, saab küttepuid tavapäraselt osta ka lõhutuna. Kaebuse esitajal on olemas ülalpidamise kohustusega isikud Kaebuse esitaja vend V R ja ema H.-L. R on ülalpidamiskohustusega isikud PKS 96 tähenduses. Kuigi PKS kohaselt ei ole ülalpidamiskohustusega isikule asetatud küll faktilist hoolduskohustust ülalpidamiseks õigustatud isiku suhtes ei tähenda see veel seda, et 2 ülalpidamiseks kohustatud isiku ei ole kohustatud võimaldama ülalpidamiseks õigustatud isikule faktilist hooldust oma rahaliste kohustuste kaudu. Viimast seetõttu, et ülalpidamiskohustuse eesmärgiks on tagada abivajajale adekvaatne elustandard: toit, riietus, majutus, tervishoid, hooldus jne. Adekvaatset elustandardit on võimalik tagada ka rahaliste kohustuste täitmise teel, mitte üksnes faktilise tegevuse kaudu natuuras. Sellest lähtuvalt puudub hoolduse seadmiseks alus ka seetõttu, et kaebuse esitajal on olemas ülalpidamiskohustusega isikud. Sotsiaalosakonnale teadaolevalt suudavad A. Ri ülalpidamiskohustusega isikud tagada tegelikult kaebuse esitaja hooldusvajadust mida kinnitab ka faktiline olukord. Juhul aga, kui vastavad isikud pole kaebaja hooldusvajadust katma võimelised, siis Pärnu Linnavalitsus tagab ise vajaliku koduhooldusteenuse Eakate Avahoolduskeskuse kaudu, märkides, et kaevatavas otsuses on ekslikult märgitud, et koduhooldusteenus on tasuline. Õiguslik olukord võrreldes varasema hoolduse seadmisega on muutunud Vastuseks kaebaja küsimusele, millega olukorras, kus ta tervis pidevalt halveneb, on põhjendatud tema hooldajate jätmine pärast eelnenud kaheksat aastat hooldaja määramist, selgitab linnavalitsus järgmist. Varasemalt reguleerisid hoolduse seadmist ja hooldaja määramist PKS §§ 105 ja 106 ehk teisisõnu tulenes hooldaja määramise regulatsioon ainult PKS-st ja mitte mujalt. Samas kehtivas PKS-st on hooldaja määramise regulatsioon eemaldatud küsimuse delegeerimisega kohalikule omavalitsusele (
Ehk teisisõnu ei olnud varasemalt (2004. aastal) hoolduse seadmine otseselt sõltuvuses sellest, et isikul on olemas näiteks ülalpidamis kohustusega isikud. Kolmas isik V R pole rahul linnavalitsuse keeldumisega mitte määrata teda venna hooldajaks ülalpidamiskohustusega ema olemasolu motiivil. V. R selgitab, et ta aitab vennal puid lõhkuda, need tuppa vedada, lund koristada, poes käia, maja remontida, aiamaad hooldada ja elamist koristada, s o teeb neidsamu töid, millega abistab ka oma ema, kes vastustaja arvates peaks abistama kaebajat. Kohtu seisukoht Hoolduse seadmise aluseid reguleerib Sotsiaalhoolekandeseadus.
. Täiesealise isiku hooldus lg 1 järgi „valla- või linnavalitsus seab hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldaja ülesanded; sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et „hooldust teostab valla- või linnavalitsuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.“ Seega on tulenevalt seadusest hoolduse seadmise eelduseks vaimse või füüsilise puudega isiku abivajadus oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel ning hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks on vajalik hooldatava nõusolek. Kuna puuetega isikute hooldust on volitatud seadma kohalik omavalitsus, tuleb kohaliku omavalitsuse pädeval asutusel hinnata isiku abi- ehk hooldusvajadust. 3 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) §-ile 6 lg 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid.
§-st 2 p 3 lähtudes võib hoolduse seadmist käsitleda sotsiaalteenusena. Selle teenuse osutamine kompenseeritakse teenuse osutajale (hooldajale) linna eelarvest finantseeritava sotsiaaltoetusena (hooldajatasu). KOKS § 22 lg 1 p 5 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu toetuse andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra volikogu. Pärnu linnas on see kord kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 17.06.2010 määrusega nr 21. Vastavalt määruse §-le 2 on hooldusvajadus hooldatava abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel. § 4 kohaselt hoolduse seadmise otsustamiseks teeb sotsiaalosakonna avahooldusspetsialist hooldatavale kodukülastuse, mille käigus viiakse läbi hindamisintervjuu ja täidetakse hooldusvajaduse hindamise akt. Hindamise akti põhjal selgitatakse välja hooldatava hooldusvajadus ja taotleja võimalused puudega inimeste kõrvalabi, juhendamise või järelevalve tagamiseks. Vaidlustatud otsuses märgitakse, et 07.01.2011 läbi viidud hooldusvajaduse hindamisel selgus A. Ri`il olevat keskmine kõrvalabi vajadus instrumentaalsete igapäevaelu toimingute osas nagu majapidamistööd, poes käimine, puude toomine ja lume rookimine. Tuvastati, et kõrvalabi nendes igapäevaelutoimingutes tagab talle V R ning vastavalt seadusele on vajadusel ka kliendi ema kohustatud talle ülalpidamist andma. Nendest kindlaks tehtud asjaoludest lähtudes A. Rile hooldaja määramist võimalikuks ei peetud. Alternatiivselt, kui eespool märgitud isikud hooldust tagada ei suuda, viidati võimalusele tagada hoolduse teostamine Eakate Avahoolduskeskuse poolt. Kohtu hinnangul on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond teinud tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt õiguspärase otsuse. Linnavolikogu määruse nr 21 § 3 lg 2 sätestab üheselt, et „hooldust ei seata hooldatavale, kellel on olemas perekonnaseaduse alusel ülalpidamise kohustusega isikud (abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps, täisealine võõras- või kasulaps) või kui abi vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldatavate sotsiaalteenuse osutamise, sotsiaalteenuse maksmise, vältimatu sotsiaalabi või muu abi osutamise teel“. A. Ri puhul on täidetud mõlemad tingimused. Vastustaja on kohtumenetluse käigus selgitanud, et A. Ri abivajadus instrumentaalsete igapäevaelutoimingute osas on võimalik tagada koduteenuse kui sotsiaalteenuse liigi, mida osutab Eakate Avahoolduskeskus, kaudu. Niiviisi tagatakse A. Rile võimalus jätkata elamist talle harjumuspärases keskkonnas. Linnavolikogu viidatud määrusest nr 21 tuleneb, et hooldus seatakse vaid siis, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. Heites linnavalitsusele ette hooldaja määramata jätmist olukorras, kus seda on eelneval kaheksal aastal tehtud, ei ole kaebaja arvestanud vahepeal toimunud muudatustega seadusandluses, eelkõige asjaoluga, et
01.07.2010) anti kohalikule omavalitsusele selge volitus kehtestada ise hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tingimused ja kord, sealhulgas välja selgitada hooldusvajadus, mis varasemalt olnuks vastuolus PKS §-dega 105 ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.