lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 42-44), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja Armel Woods OÜ seaduslikele esindajatele isiklikult kättetoimetatud 11.jaanuaril 2011 ja 18. jaanuaril 2011 arvestades
A. le isiklikult kättetoimetatud 11.jaanuaril 2011 (tl 54) ja kostja M. R. le isiklikult kättetoimetatud 18. jaanuaril 2011 ( tl 55). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja Armel Woods OÜ (kostja 1) 25.04.2008 laenulepingu summas 7 988.95 eurot höövellepingu ostu finantseerimiseks. Vastavalt laenulepingule oli intressi määraks 6 kuu Euribor+5,000% aastas. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste p 7.1. oli hagejal õigus nõuda kostjalt 1 varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Kostja 1 ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Seisuga 29.12.2010 on laenuvõtja võlgnevus hageja ees 1 237.37 eurot, mis koosneb põhiosa viivisest summas 1 237.37 eurot. 25.04.2008 sõlmisid hageja ja A. A. ( kostja 2) ning hageja ja M. R. (kostja 3) laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks käenduslepingud. Käenduslepingutega vastutab kostja 2 ja kostja 3 solidaarselt kostja 1 võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 7 975.25 euro tasumise eest. Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis Armel Woods OÜ, A. A. ja M. R. vastu välja mõista kostjatelt laenulepingu alusel solidaarselt 1 237.37 eurot. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-dele 142 lg 1, 145 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastustavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus 1 237. 37 eurot. Tulenevalt
lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt
lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, 3
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud solidaarselt kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 255.65 eurot ( tl 7).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. RLS § 57 lg 1 kohaselt tuleb hagihinnalt 1 237.37 kroonilt tasuda riigilõivu 255.64 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 255.64 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 255.64 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 255.64 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas). Kohtunik Heiki Kolk 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.