KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-2457 Haldusasi Aiandusühing Kõivu kaebus Kiili Vallavalitsuse 22.09.2009 korralduse nr 500 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Kaebuse esitaja – Aiandusühing Kõivu, esindaja Kaili Siilak Vastustaja – Kiili Vallavalitsus, esindaja Tarko Tuisk Tallinna Halduskohtu 30.12.2010 otsus Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine AÜ Kõivu apellatsioonkaebus 16.05.2011 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 30.12.2010 otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest, so hiljemalt 29.06.
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Aiandusühing (edaspidi AÜ) erastas Harju maavanema 27.04.1999 korralduse nr 1780 alusel ostueesõigusega Harjumaal, Kiili vallas, Luige külas AÜ Kõivu üldmaa suurusega 10324 m2, mille katastritunnus on 30404:010:
- Maakasutuse sihtotstarbeks oli korralduses loetud elamumaa. AÜ Kõivu on kinnistatud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas nr 2208902 all (tl 37-40).
- AÜ Kõivu esitas 05.08.2009 Kiili Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse (tl 5), selleks, et moodustada üldkasutatavast maast kolm elamukrunti, millele paigutada kuni kahekorruselised elamud ja abihooned, ja puhke- ning virgestusala.
- Kiili Vallavalitsuse 21.09.2009 korraldusega nr 500 (tl 9) jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Vallavalitsus põhjendas korraldust järgmiselt: AÜ Kõivu üldmaa koosseisus 3-09-2457 on siseteed ja üldkasutatav haljasala pindalaga 7800 m2, mis on kehtiva detailplaneeringu alusel ette nähtud ühiskasutuses olevaks rekreatsiooni- ja puhkealaks; taotletava detailplaneeringu eesmärk on vastuolus koostatava Kiili valla üldplaneeringu põhimõtetega; haljasala säilitamine ja olemasolev elukeskkond kaaluvad üles asjasthuvitatud isiku huvi muuta senine rekreatsiooniala elamumaaks eesmärgiga ehitada kinnistutele elamud. Rohealade muutmine elamumaaks ning uute hoonete ehitamine vaadeldavasse piirkonda hävitab olemasoleva loodusliku haljasala ning on tagasipöördumatu protsess. Väärtuslikku roheala hiljem taastada ei ole võimalik.
- Kiili Vallavalitsus algatas 09.02.2010 korraldusega nr 45 AÜ Kõivu üldmaa detailplaneeringu koostamise eesmärgiga jagada kinnistu, määrata krundi sihtotstarve vastavalt tegelikule maakasutuse otstarbele ning lahendada heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsu teede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamine (tl 43-45).
- AÜ Kõivu poolt 28.10.2009 Kiili Vallavalitsuse 22.09.2009 korralduse nr 500 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks esitatud kaebuses leitakse, et korraldus on motiveerimata ja kaalutlusvigadega. Korraldusest ei selgu, millised takistused välistavad soovitud detailplaneeringuga edasimineku. Üldsõnaline viide detailplaneeringu lahenduse vastuolule koostamisel oleva üldplaneeringuga on asjasse puutumatu juba seetõttu, et üldplaneeringut pole kehtestatud. Detailplaneeringu alal ei ole looduslikku roheala vaid hooldamata võsa. Kuna tegemist on aiandusühistuga, kus üle 50% omanikest elab juba aastaringselt, on igal krundil piisavalt rohelust ning seda üldkasutatavat ala ei kasuta ega hoolda mitte keegi. Ühistu territoorium on aiaga piiratud, mistõttu puudub sellele alale juurdepääs ka võõrastel. AÜ soovis leida tühjalt seisvale alale rakenduse, moodustades elamukrundid ja hoonestades need.
- Kiili Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu (tl 25-27), leides, et aianduskooperatiivi loomisel jäeti nimetatud üldkasutatav ala hoonestamata ja liikmete ühiskasutusse ning selle elamutega hoonestamine pole põhjendatud, arvestades eelkõige seda, et enamus AÜ liikmetest kasutab oma krunte aastaringseks elamiseks, mis toob kaasa täiendava vajaduse laste mänguväljakute jms olemasoluks asumi piires. Erastamisel on arusaamatul põhjusel kogu üldkasutatava maa sihtotstarbeks määratud elamumaa, kuigi osa maast on teealune ja osa üldkasutatav. Siiski ei anna alusetult määratud maakasutuse sihtotstarve täiendavat õigust üldmaa elamukruntideks jagamiseks. Ebaõige on kaebaja väide, et soovitud planeeringualal kasvab võsa, tegemist on kõrghaljastusega. Kuigi üldplaneeringut pole veel kehtestatud, on kehtestamine lõppfaasis ning ootab vaid maavanema heakskiitu. Üldplaneeringu kohaselt peaks avalikult kasutatava sotsiaalmaa osakaal planeeritavast alast moodustama vähemalt 15%.
- Tallinna Halduskohtu 30.12.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Põhjendatud on kaebaja seisukoht, et kehtestamata üldplaneeringule ei saa detailplaneeringu algatamise taotlust tagasi lükates tugineda. Samas ei too see korralduse viide kaasa haldusakti õigusvastasust, sest vallavalitsus on nimetanud põhjused, miks ei peeta võimalikuks seniste puhke- ja virgestusalade vähendamist. Kuna sellist ettepanekut ei esitatud ka vahetult eelnenud üldplaneeringu arutelul, aitab viide koostamisel olevale üldplaneeringule paremini mõista ja kinnitada avaliku huvi puudumist seniste aianduskooperatiivide väljakujunenud maakasutuse muutmiseks. Ka AÜ Kõivu ei esitanud üldplaneeringu menetluses vastavaid seisukohti. 2
(6)3-09-2457 Kaebaja poolt esitatud dokumentide – ENSV Harju rajooni Saku külanõukogu aianduskooperatiiv Kõivu planeerimisprojekt, 1973 (originaalina toimiku juures kuni asja lahendamiseni) – kohaselt ei ole üldkasutatavale maa-alale ette nähtud hoonete ehitamist. Maa-alale planeeriti ehitada spordi- ja puhkekohad, lõkkeplats, laste mänguväljakud ja vajadusel arhitektuursed väikevormid. Seega võib kaebaja taotlus riivata avalikku huvi elukeskkonna säilimisele. Kaebajal ei saanud ühestki asjaolust tekkida ootust, et üldmaale võib püstitada elamuid. Sellist ootust ei saanud tekitada ka asjaolu, et üldmaa erastamisel märgiti selle kasutusotstarbeks elamumaa. Maa sihtotstarve ei näita ehitamisõiguse olemasolu. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja ootust omandi sihipäraseks kasutamiseks rikutud. Vastustaja on välja selgitanud, et piirkonnas esineb vajadus just olemasoleva olukorra säilitamiseks. Vallavalitsus ei pea õigeks aianduskooperatiivide olemasolevatele puhkealadele elamute rajamist. Kuigi praeguses menetlusetapis ei olnud avaliku huvi määratlemine võimalik sellise detailsusega nagu kaebaja võib-olla eeldas, pidi vastustaja taotluse lahendamisel arvestama antud piirkonna arenguga ja sellega, et perspektiivitu detailplaneeringu menetlemine võib kaebajale põhjustada asjatuid kulutusi. Otsuse tegemisel oli vallavalitsusel laialdane kaalutlusõigus, millesse kohtul puudub õigus sekkuda. Kohus ei saa hinnata otsustuse poliitilist otstarbekust. Kaebaja ei ole vallavalitsuse seisukohti kummutanud ega toonud näiteid, kus vallavalitsus oleks lubanud aianduskooperatiivide alasid elamukruntideks jagada või üldse hoonestada rohealasid. Seega on vallavalitsus kohelnud kõiki isikuid sarnastel tingimustel ühtemoodi. Kuigi vaidlustatud korralduses pole märgitud kaebaja erahuvi, ei välista see, et vallavalitsus võttis arvesse kaebaja soovi saada maa hoonestamisest ja müügist kasumit ning kaalus seda avaliku huviga – säilitada olemasolev üldkasutatav puhkeala AÜ kasvava elanikkonna tarbeks. Vald on märkinud, et kuigi üldkasutatav ala on praegu korrastamata, võivad vajadused ajas muutuda, samas puhkeala hoonestamise korral ei ole võimalik seda enam hiljem taastada. Vallavalitsus on korralduses piisavalt põhjendanud, miks detailplaneeringut ei saa algatada ning on kohtumenetluses üksnes täpsustanud esitatud põhjendusi. Kaebaja omandiõiguse piirang on käesoleval juhul põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. AÜ Kõivu apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellant leiab, et kohus on rikkunud menetlusnorme, jättes kogumata tõendid, mida on pidanud asja lahendamisel oluliseks ja hinnates väiteid, mis ei ole tõendatud menetlusreeglite kohaselt, samuti on rikkunud materiaalõigust, andes asjaoludele ebaõige hinnangu. Kohus on leidnud, et kehtestamata üldplaneeringule tuginemine pole põhjendatud, samas leidnud, et sellest johtuvaid seletusi saab pidada asjakohasteks valla arengu suundumuste hindamisel. Vallavalitsuse esindaja seletus ei ole asjas tõendiks. Samuti on kohus tõendeid kogumata asunud seisukohale, et AÜ Kõivu pole üldplaneeringu menetluses oma seisukohti esitanud. Kohus on leidnud, et oluline antud asjas on see, et AÜ Kõivu poolt planeerida soovitud ala on varasemas planeeringus ette nähtud üldkasutatavaks puhkealaks. Tegemist on faktilise asjaoluga, millest tulenevat sisulist olukorda pole korralduses põhjendatud. Samas möönis vastustaja, et ta 3
(6)3-09-2457 polnud kaebaja varasema planeerimisprojektiga tuttav, seega tugines ta korralduse andmisel asjaolule, mida polnud kontrollitud. Lisaks annab jäik toetumine 38 aastat tagasi koostatud projektile tunnistust, et tegelikke vajadusi ei kaalutud. AÜ Kõivu maa-ala kasutamisel on püütud säilitada roheala selliselt, et tagatud oleksid eelkõige kohalike elanike vajadused, eriti, kuna paikselt elavate perede hulk on suurenenud ning nende vajadustest lähtudes oleks vajalik elamumaa laiendamine. Kohus ei ole näidanud, millistele tõenditele ta tugineb, asudes seisukohale, et vastustaja on õigesti leidnud, et haljasala säilitamine kaalub üles kaebaja soovi ehitada kinnistutele elamud. Kohtu subjektiivne hinnang ei ole menetlusnõuete täitmine. Kohtu seisukoht, et vastustaja napid põhjendused ja kohtumenetluses antud suuline põhjendus koosmõjus moodustavad õiguspärase haldusakti, on vastuolus kehtiva õigusega. Põhjus (argument) ja põhjendus (motiveering) ei ole võrdsustatavad. Käesoleval juhul ei nähtu korraldusest, missugustel kaalutlustel on vastustaja jõudnud keelduva otsuseni. Kohus on asunud vastustaja poliitilisel otstarbekusel põhinevat seisukohta õigustama. Kohus on toonud esile argumente, mida vastustaja polegi esitanud. Viide kaebaja kulutustele planeeringu koostamisel pole asjakohane. Planeeringumenetluses on võimalik muuta hoonete tihedust ja kaebaja taotlus oli esitatud alles esialgse eskiisina. Sellisel juhul, kui ilmne pole detailplaneeringu koostamise asjatus, pole detailplaneeringu algatamata jätmine õige, sest menetluse käigus võidakse leida sobiv lahendus. Kohus on märkinud, et detailplaneeringu algatamise välistab vajadus säilitada piirkonnas rekreatsiooniala, kuid jättis tähelepanuta, et ka kaebaja soovis detailplaneeringuga puhkeala säilitamist teatud ulatuses. Milline on põhjendatud ulatus, oleks selgunud detailplaneeringumenetluses. Kohus heitis kaebajale ette, et ta ei esitanud näiteid sellest, et teistele isikutele on antud õigus rohealadele ehitamiseks, samas jättes tegemata ettepaneku sellise asjaolu tõendamiseks. Vastustaja võttis istungil õigeks, et Kiili vallas on aastatega võimaldatud liiga palju ehitada ja nüüd tuleb sellele piir panna. Korraldus tugineb küll avaliku huvi kaitsmise vajadusele, kuid erahuvi ja avalikku huvi pole kaalutud. Selliste kaalutluste puudumine on kaalutlusviga, mis toob kaasa haldusakti tühistamise. 9. Kiili Vallavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, leides, et kõik asjas tähtsust omavad tõendid on kogutud ja arvesse võetud ning kohtuotsus on igati põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusnormide rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel. Apellatsioonkaebusele vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 5 kohaselt algatab detailplaneeringu ja korraldab selle koostamist kohalik omavalitsus. Sama paragrahvi 1. lõike alusel võib iga isik teha planeeringu algatamise ettepaneku, kuid planeeringu koostamise algataja võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. Eeltoodu tähendab, et detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, mis tuleb kirjalikult 4
(6)3-09-2457 põhjendada. Käesoleval juhul on vaidlus selle üle, millised põhjendused on detailplaneeringu algatamisest keeldumisel asjakohased ja kas kõiki asjakohaseid põhjendusi on arvesse võetud. Kaebaja leiab, et arvesse on võetud mitteasjakohaseid põhjendusi ning kohalike elanike huvi on jäetud üldse kaalumata.
- Kaebaja arvates on mitteasjakohane korralduse viide kehtestamata üldplaneeringule. Kohus leidis, et kehtestamata üldplaneeringule tugineda ei saa, kuid sellele viitamine on asjakohane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Vastustaja pole käesoleval juhul võtnud detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumisel aluseks kehtestamata üldplaneeringut. Korralduse tekstist nähtub, et vastustaja on võrrelnud algatada soovitud detailplaneeringu eesmärki koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetega ja leidnud need vastuolus olevat. Kohtumenetluses selgitas vastustaja, et koostamisel olev üldplaneering on läbinud arutelud ja ootab maavanema heakskiitu ning üldplaneeringus on lähtutud põhimõttest säilitada olemasolevad rohealad ja püstitatud eesmärk jätta sotsiaalmaaks vähemalt 15% planeeringualast. Vastustaja viide koostamisel olevale üldplaneeringule on asjakohane selles kontekstis, et avalikustatud üldplaneeringu põhimõtted olid valla elanikele vastuvõetavad, sest neile vastuväiteid ei esitatud. Seega sai vastustaja neile viidata kui väljaselgitatud üldsuse arvamusele planeerimisalase tegevuse suuniste kohta. Tegemist ei ole ka haldusakti motiivide esitamisega kohtumenetluses, vaid kaalumisel arvestatud asjaolu selgitamisega, mis on kaalutlusotsuste puhul lubatav. Kohtule seletuse andmine on menetlusosalise, kelle esindajaks vallasekretär Tarko Tuisk oli, HKMS § 15 lg-st 1 tulenev õigus. Asjaolu, et AÜ Kõivu ei esitanud üldplaneeringumenetluses vastuväiteid rohealade säilitamise küsimuses, polnud vaidluse all, sest kaebaja ei vaidlustanud seda vastustaja väidet. Seepärast ei pidanud kohus selle väite kohta tõendeid koguma.
- Ringkonnakohus nõustub kohtuga, et käesolevas asjas on oluline planeering, mille alusel AÜ Kõivu maa-ala omal ajal hoonestati. Ka vastustaja on pidanud seda oluliseks, nagu nähtub vaidlusalusest korraldusest. Asjaolu, kas vastustajal oli planeering olemas või mitte, ei oma praegusel juhul tähtsust. Kohtule esitatud planeeringust nähtub, et korralduse andmisel aluseks võetu on tõene – ala, mille kaebaja soovis kruntida ja saavutada kolme uue elamu ehitusõigus, on algselt määratud ühiskasutuses olevaks rekreatsiooni- ja puhkealaks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on jäigalt toetunud 38 aasta vanusele üldplaneeringule ega ole arvestanud praeguste elanike huvidega.
- Kaebaja väitel on kunagise aianduskooperatiivi aiamajad suuremas osas ümber ehitatud aastaringseks elamiseks ja paikselt elavate perede hulk on kasvanud, kõigil on oma aiad ning seetõttu tuleb ühiskasutuses olev maa-ala anda täiendavateks elamuehituskruntideks. Ka olevat algatada soovitud detailplaneeringu eskiisis soovitud roheala teatud ulatuses säilitada ning selle põhjendatud ulatus oleks selgunud detailplaneeringumenetluse käigus. Kaebaja leiab, et vastustaja pole kaebaja erahuve üldse kaalunud ja ka kohus pole näidanud, millistele tõenditele ta tugines, kui leidis, et vastustaja kaalutlused on õiged. Kohtutoimikusse on kogutud asja lahendamiseks olulised tõendid – AÜ Kõivu planeerimisprojekt aastast 1973, kaebaja esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus koos eskiisiga ning vallavalitsuse 22.09.2009 korraldus nr
- Neile tõenditele tuginedes sai kohus anda hinnangu vallavalitsuse kaalutlustele, mis on esitatud vaidlusaluse korralduse põhjendavas osas neljanda alajaotusena (algavad sõnadega „Haljasala säilitamine..“). Vallavalitsuse esindaja on selgitanud, et roheala on 20 elamuga alal oluline säilitada elanike ühiskasutuseks, sest Luige külas ega läheduses ei ole laste mänguväljakuid ega spordiplatse. Antud piirkonnas on mitmeid endisi aianduskooperatiive ning vald näeb, et nende elanike vajadused ühiskasutuses olevate puhkealade ja mänguväljakute järele rahuldatakse endise kooperatiivi alal olemasolevate rekreatsioonialade arvel. Ringkonnakohus nõustub valla seisukohaga, et tiheasustusalal on oluline, et elamukruntide vahele jääks aktiivseks puhkuseks kasutatav looduslik puhkeala. Kaebaja taotlusele lisatud eskiisi kohaselt oli puhke- ja 5
(6)3-09-2457 virgestusala planeeritud juurdepääsutee äärse ribana. Ilmne on, et selline lahendus ei ole puhkealaks kohane. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta leidis, et taotletud eesmärgil pole detailplaneeringu algatamine põhjendatud – elamuehituse lubamisel hävitatakse pöördumatult looduslik haljasala, kuid olemasolev elukeskkond on väärt säilitamist. 15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 6
(6)