TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-3018 Määruse kuupäev 22.12.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.R. kaebus Viru Vangla vastu Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Reso

§ 11lg 31 p 5).

1. Määruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale.
2. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Määruskaebuse võib esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471).

Asjaolud Tartu Halduskohtule on saabunud J.R. kaebus Viru Vangla vastu (haldusasi nr 3-103018). J. R. väite kohaselt kustutati kontaktisik Karita Ortuse poolt vaiete raamatus vaiete registreeringud. J. R. pöördus informatsiooni saamiseks Viru Vangla poole. J. R. soovis teada saada, kes olid need juristid lähtuvalt distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nr 3.1-8/26182 kes saatsid Karita Ortuse kontrollima J. R. poolt esitatud väidet, et Karita Ortus kustutas vaiete raamatus J. R. poolt esitatud vaiete registreeringu. 1 Kaebaja on märkinud, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtuvalt Karita Ortuse sõnade kohaselt vaiete raamatust lehed. puuduvad J. R. märgib, et Viru Vangla esitas temale vastuse, kus tuuakse välja, et menetluse käigus pole leidnud tuvastust, kes oli see vangla töötaja , kes andis Karita Ortusele lähtuvalt distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nr 3.1-8/26182 korralduse kontrollida vaiete raamatut. J. R. esitas 25.10.2010 Viru Vanglale teabenõude, kus soovis paberkandjale jäädvustatud distsiplinaarmenetluse käiku. Viru Vangla peaspetsialist-üksusejuhi 08.11.2010 vastusega selgitustaotlusele nr 613/39431-1 selgitatakse, et kaebaja teabenõue loetakse selgitustaotluseks vastavalt „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusele“ , kuna korduvalt on J. R.le vastatud ning juba varasemalt on J.R. poolt temale soovitu esitatud. J.R. taotleb: - tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, millega takistati kaebuse esitajal kasutamast õigusi: - jäeti esitamata ametniku nimi, kes andis vanglatöötaja Karita Ortusele korralduse kontrollida vaiete raamatut; - tunnistada õigusvastaseks toiming – J. R. teabenõude selgitustaotluseks tunnistamine; - tunnistada õigusvastaseks toiming – 5 tööpäeva jooksul teabenõudele vastamata jätmine, s.o jäeti esitamata seaduspärane vastus kaebuse esitaja teabenõudele. J. R. märgib, et õigusvastasuse tuvastus aitab kaebuse esitajat kaitsta oma õigusi, mis tulenevad Riigivastutuse seadusest, samuti vaidlustes kohtutes seoses tema õiguste rikkumisega Viru Vangla teenistujate poolt. Kaebus sisaldab taotlust riigilõivust vabastamiseks. Kohus esitas Viru Vanglale järelepäringu ja palus esitada asjassepuutuvad dokumendid. Vastuseks halduskohtu päringule edastas Viru Vangla 13.12.2010 elektronkirjaga nr 2.16/45809-1 nõutud dokumendid (Viru Vangla distsiplinaarmenetluse 30.06.2009 kokkuvõte nr 3.1-8/26182, J. R. 25.10.2010 teabenõue nr 6-13/39431 ja Viru Vangla vastus 08.11.2010 nr 6-13/39431-1 ning J. R. 11.11.2010 teabenõue nr 6-13/42745). Kohtule edastatud dokumentidest selgus järgmist: 1) 25.10.2010 esitas J. R. Viru Vanglale teabenõude, milles soovib, et temale esitataks dokument, millest nähtuks distsiplinaarmenetluse käik, millele viitab üksuse juht Gert Salomets 14.10.2010 vastuses „Selgitustaotlusele vastamine“ nr 6-10/36496 – 1 , milles väidetavalt ei tuvastatud ametniku nime, kes andis Viru Vangla sotsiaalosakonna töötajale Karita Ortusele korralduse kontrollida vaiete raamatut. J. R. märgib, et kuna vaiete raamatust hävitati tõend, mis kinnitanuks tema väidet seoses tema õiguste ja vabadustega, siis toiming puudutab väidetavalt J. R. 2 J. R. juhib tähelepanu, et tema õigused saavad kahjustatud seoses hävitatud tõendiga, s.o vaiete raamatust lehtede kõrvaldamisega. 2) Viru Vangla vastas J. R. 25.10.2010 teabenõudele 08.11.2010 kirjaga nr 6-13/39431-1 „Selgitustaotlusele vastamine“. Vastuses on märgitud, et Viru Vangla loeb J. R. 25.10.2010 teabenõude „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse“ § 2 lg 3 tuginedes selgitustaotluseks. Samas osutatakse, et selgitustaotluses soovib J. R., et temale esitataks dokument, millest nähtuks distsiplinaarmenetluse käik, millele viitab V üksuse spetsialist-üksuse juhi 14.10.2010 selgitustaotlusele vastamine nr 6-10/36496-1, milles väidetavalt ei tuvastatud ametniku nime, kes andis Viru Vangla sotsiaalosakonna töötajale Karita Ortusele korralduse kontrollida vaiete raamatut. Ülalnimetatud 08.11.2010 vastuses vangla märgib, et Viru Vangla on korduvalt vastanud J. R. eeltoodud küsimuses ning vastuseks 16.09.2010 J. R. poolt esitatud teabenõudele nr 6-13/35164, milles ta soovis saada koopia distsiplinaarmenetluse protokolli kokkuvõttest nr 3.1-8/26182 koos kõikide lisadega, soovitu edastati temale 30.09.

1. 3) J. R. teabenõue (koostatud 11.11.2010, registreeritud vanglas 16.11.2010), milles palub väljastada koopiad oma pöördumistest nr 6-10/36496 , nr 6-13/35164 ja nr 613/
2. Kohtule laekunud teabenõude koopial on märge „Sain 19.11.2010“. 4) Viru Vangla direktori poolt 30.06.2009 kinnitatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte nr 3.1-8/26182 „Seoses E4 osakonna vaiete registreerimisraamatust lehtede puudumisega“ nähtuvalt pöördus neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi Enar Pehki 09.06.2009 ettekande kohaselt tema poole 09.06.2009 vangla sotsiaaltöötaja Karita Ortus, kellel oli temale vangla juristide poolt antud korraldusest tulenevalt vajadus kontrollida E4 osakonna vaiete registreerimise raamatut. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et vangla kolmanda üksuse sotsiaaltöötaja, kes oli kuni
3. aasta septembrini töötanud neljandas üksuses E4 osakonna inspektorkontaktisikuna, pöördus 09.06.2009 neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi E. Pehki poole sooviga näha E4 osakonna vaiete registreerimise raamatut. Kontrollimise hetkel asus nimetatud raamat eeluurimishoone III korruse kabinetis nr 234, kus töötab neljanda üksuse E3 osakonna inspektor-kontaktisik Hedi Reima. Raamatut kontrollides avastas Karita Ortus, et tema poolt inspektor-kontaktisikuna tehtud sissekannetega leht on raamatust kadunud. Kontrollimisel tuvastati, et nimetatud raamatust oli 25.06.2009 seisuga puudu 14 lehte. Karita Ortuse sõnul olevat ta inspektor-kontaktisikuna jõudnud antud raamatusse registreerida vaideid poole lehekülje jagu. 09.06.2009 aga enda kirjutatud sissekandeid Karita Ortus antud raamatust enam ei leidnud. Menetluse käigus on tuvastatud, et
4. aasta suve lõpus alustas E4 osakonna inspektorkontaktisikuna töötanud Karita Ortus E4 sektsiooni kinni peetavate poolt esitatud vaiete registreerimist A4 formaadis ruudulisse 80 leheküljelisse kaustikusse. Inspektorkontaktisikuna töötas Karita Ortus kuni septembri kuuni. Seejärel asus tema kabinetis tööle inspektor-kontaktisik Anne Romanenko. Kolmanda üksuse vangla sotsiaaltöötajana tööle asudes jättis Karita Ortus vaiete registreerimisraamatu kabinetti nr 234 Anna 3 Romanenkole. Distsiplinaarmenetluse läbiviija poolt on tuvastatud, et enne kolmandasse üksusesse tööle asumist töötas Karita Ortus kuni
5. aasta detsembri kuuni neljandas üksuses menetleja ja asendajana. Anna Romanenko aga asus inspektor-kontaktisikuna tööle E3 osakonnas. E3 osakonna kinnipeetavate poolt esitatud vaideid asus Anna Romanenko registreerima Karita Ortusest maha jäänud E4 osakonna inspektorkontaktisiku Ulvi Lainemäe poolt Ulvi Lainemäe kasutuses olnud raamatusse. Seda, kas Anna Romanenko jätkates Karita Ortuse poolt alustatud raamatu täitmist, olid raamatus kõik lehed koos Karita Ortuse sissekannetega alles või mitte, menetluse käigus tuvastatud ei ole. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes nenditakse, et puudub võimalus leidmaks tõendeid, mis kinnitaksid lehtede puudumist või olemasolu. Kuni detsembrini neljandas üksuses töötades ei olnud Karita Ortuse juurdepääs kõnealusele vaiete registreerimisraamatule takistatud, kuid võimalus koguda tõendeid, mis viitaksid asjaolule, et raamatust puuduvad lehed välja oleks tõmmanud Karita Ortus, puudub. Seega ei ole distsiplinaarmenetluse käigus osutunud võimalikuks tuvastada isikut, kelle süül käesoleval hetkel neljanda üksuse E3 osakonnas kasutuses olevast vaiete registreerimisraamatust lehed puuduvad. Tulenevalt eeltoodust leiab distsiplinaarmenetluse läbiviija, et käesolev distsiplinaarmenetlus tuleb seoses distsiplinaarsüüteo tuvastamatusega lõpetada. Distsiplinaarmenetluse läbiviija Ester Nõmme teeb ettepaneku lõpetada distsiplinaarmenetlus seoses distsiplinaarsüüteo tuvastamatusega vanglaametnike tegevuses. Kohtu seisukoht Kaebuse esitaja on esitanud teabenõude seonduvalt sellega, et saada teavet, kuidas viidi Viru Vanglas läbi distsiplinaarmenetlus seonduvalt vaiete registreerimisraamatust lehtede puudumisega. Kaebaja soovis teada saada, kes on andnud korralduse Karita Ortusele vaiete raamatust lehtede puudumise kontrollimiseks. Kuna menetlus on läbi viidud juunis 2009 ning kaebaja on selle vastu huvi tundnud alles 25.10.2010 , tekkis kohtul vajadus asjaolude selgitamiseks, kuidas on seotud kaebaja nimetatud distsiplinaarmenetlusega. Kaebaja on taotlenud tunnistada toiming, millega jäeti tuvastamata ametniku nimi, kes on andnud vanglaametnik Kartita Ortusele korralduse kontrollida vaiete raamatut, (seonduvalt distsiplinaarmenetlusega nr. 3.1-8/26182 ) , õigusvastaseks. Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingu vaidlustamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi alus. Kaebajal ei ole puutumust distsiplinaarmenetlusega, mis viiakse läbi distsiplinaarsüüte tuvastamiseks vanglaametnike tegevuse üle, et selgitada välja vanglaametnik kes on andnud korralduse Karita Ortusele vaiete registreerimise raamatu korrasoleku kontrollimiseks ning asjaoluga, et E4 osakonna vaiete registreerimisraamatust on lehed puudu. Antud juhul on kaebaja leidnud, et tema on esitanud teabenõude 25.10.2010 ning seega tulnuks vanglal vastata 5 tööpäevase tähtajaga. Vangla on tõlgendanud kaebaja poolt esitatud teabenõuet selgitustaotlusena vastavalt „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse „ alusel. Kaebaja on taotlenud tunnistada õigusvastaseks toiming – J. R. teabenõude selgitustaotluseks tunnistamine ja tunnistada õigusvastaseks toiming – 5 tööpäeva jooksul teabenõudele vastamata jätmine, s.o jäeti esitamata seaduspärane vastus kaebuse esitaja teabenõudele. 4 Kohus asub seisukohale, et nimetatud asjaolu tuvastamine ei anna kaebajale soovitud tulemusi ei edaspidiste õigushüvede kaitsmisel ega kahju hüvitamise nõudel, mistõttu jääb kaebus perspektiivituks. Kaebaja huvid saaks olla kahjustatud juhul, kui kaebaja vaie oleks jäänud läbi vaatamata põhjusel, et see on kas jäänud registreerimise raamatus kajastamata või jäänud vanglal tähelepanuta. Sellist väidet ei ole kaebuses esile toodud . Kaebajale on vastatud vangla poolt 08.11.2010 , kus on märgitud, et kaebajale on vastatud korduvalt ning esitatud ka distsiplinaarmenetluse protokolli kokkuvõttest (nr. 3.1-8/26182) koopia. Isegi kui vangla oleks käsitlenud 25.10.2010 esitatud teabenõuet teabenõudena , mitte selgitustaotlusena, seisneb nõuete käsitlemise erinevus vastamise tähtaegsuses. Teabenõude seaduse kohaselt tulnuks vanglal vastata 5 tööpäeva jooksul, vangla on vastanud 10 tööpäeva jooksul , vangla on kaebajale vastamisel pidanud silmas selgitustaotlusele vastamise nõudeid ning käsitlenud kaebaja 25.10.2010 nõuet selgitustaotlusena. Kaebaja teabenõue 11.11.2010 on vanglal rahuldatud 19.11.2010, milles on kaebajale väljastatud tema poolt nõutud dokumendid tema teabenõudele vastavalt. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebuse esitamisel põhjendatud huvi alus ning kaebus on perspektiivitu. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebajal puudub põhjendatud huvi selles, et taotleda tunnistada õigusvastaseks vangla eelpoolnimetatud toimingud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kuigi kaebaja märgitust (osutamine RVastS-le) on aru saada, et kaebuse esitaja huviks on edaspidi kahjunõude esitamine antud haldusasja pinnalt, asub kohus seisukohale, et sellelt kaebuselt hilisem kahju esitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale.

§ 11lg 31 p.

5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada

§ 11lg 31 p.

5 sätet. (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1-20-10). Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebuse selle esitajale.

Mare Priks kohtunik 5