KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 10.03.2011, Tallinn Haldusasja number 3-08-1896 Haldusasi OÜ WM-EST kaebus kriminaalmenetluse käigus pangakontode arestimisega tekitatud varalise kahju summas 2 900 000 krooni (185 343,78 EUR) hüvitamiseks. Menetlusvorm Suuliselt menetluselt üleminek kirjalikule poolte nõusolekul. Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ WM-EST lepinguline esindaja adv Oleg Nišajev ning vastustajate Siseministeeriumi volitatud esindaja Margit Maidla ja Justiitsministeeriumi volitatud esindaja Gunnar Vaikmaa. Resolutsioon
- Jätta OÜ WM-EST kaebus rahuldamata.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebuse esitaja väitel kriminaalmenetluse (kriminaalasi nr 04221000133) käigus äriühingu pangakontode arestimise tõttu tehti kaebaja tegevus elektroonilise valuuta vahendamisel võimatuks ajavahemikul 16.03.2004 kuni 01.10.
- Kriminaalmenetlus lõpetati aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1). Kaebuses väidetakse, et äriühingu keskmine kasum ajavahemikus 16.03.2004-01.10.2005 oleks moodustanud 2 900 000 krooni (185 343,78 EUR). Kaebaja käsitleb nimetatud summat enda kahjuna, mille hüvitamist kohtult taotletakse. 1 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID 12.03.2004 alustas Keskkriminaalpolitsei kriminaalmenetlust nr 04221000133 KarS § 394 lg 2 p 3 alusel selle kohta, et alates 2003 august kuni märtsini 2004 on Western Unioni maksekorraldustega laekunud E. H. (ik xxxxxxxxxxxx) nimele Krediidipangas ca 3,6 miljonit GBP (Briti nael), millest vähemalt 40 000 GBP on välja petetud Inglismaal asuva BARCLAY'S Bank klientidelt. Edasi on see raha kantud E. H. kuuluva OÜ WM-EST (registrikood 11015691) arvele ja sealt Läti panka seni tuvastamata offshore firma arvele. Nimetatud kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et kahtlustatavateks tunnistatud E. H. ja V. N. tegevuses puudub kuriteokoosseis (OÜ WM-EST töötajad) ning nimetatud kriminaalmenetlus lõpetati aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1) 23.09.
- Kriminaalmenetluse käigus said arestitud 16.03.2004 OÜ WM-EST pangakontod: kontod nr 4207003559205 ja nr 4278603559207 Krediidipangas ning konto nr 10220031646012 SEB Eesti Ühispangas; 05.07.2004 OÜ WM-EST sularaha summas 15 532 krooni ja 22503 USD. Sellega tehti kaebuse esitaja tegevus (elektroonilise valuuta vahendus) võimatuks ajavahemikul 16.03.2004 kuni 01.10.
- Kaebuse esitaja keskmine kasum nimetatud ajavahemikul oleks moodustanud 2 900 000 krooni (185 343,78 EUR). Kaebaja käsitleb nimetatud summat enda kahjuna, mille hüvitamist taotleb kohtult. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED Justiitsministeerium: OÜ WM-EST (edaspidi kaebaja) kaebuses leitakse, et kriminaalmenetluse käigus pangakontode arestimise tõttu tehti kaebaja tegevus elektroonilise valuuta vahendamisel võimatuks ajavahemikul 16.03.2004 kuni 01.10.
- Justiitsministeerium on seisukohal, et kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et tal ei olnud võimalik avada krediidiasutustes uusi arvelduskontosid ning jätkata enda äritegevust. Justiitsministeerium peab oluliseks rõhutada, et kaebajal ei olnud tegevuse keeldu. Seega säilisid kaebajal kõik võimalused enda tegevuse jätkamiseks. Sellises olukorras ei saanud riik kaebajale kahju tekitada. Siseministeeriumi esindaja poolt kohtule esitatud Rahapesu Andmebüroo 09.09.2004 kirjast nähtub, et kaebaja nö „töötajad“ V. N. ja E. H. jätkasid senist tegevust teise äriühingu kaudu. Kõneallolevaks äriühinguks on Klad OÜ (registrikood 11015691), kelle põhitegevuseks on
- aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt elektroonilise valuuta vahendamine. Elektroonilisest äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on kaebaja ja Klad OÜ majandusaasta aruanded (nt kaebaja
- aasta aruanne ja Klad OÜ
- aasta aruanne) sisuliselt identsed. Kaebaja ja Klad OÜ kasutasid isegi sama audiitori Marina Grigorjeva teenuseid (nähtub audiitori järeldusotsustest). Kaebaja poolt kohtule esitatud nö bilansi ja kasumi tabelite päistes on märgitud kaebaja registrikoodi asemel Klad OÜ registrikood. Eeltoodu viitab üheselt asjaolule, et kaebaja nn juhtfiguurid V. N. ja E. H. jätkasid äritegevust samal tegevusalal. Kaebaja arvestab endale riigi poolt tekitatud kahju suuruseks 2 900 000 krooni (185 343,78 EUR). Kaebaja arvates on märgitud summa keskmine kasum, mida ta oleks väidetavalt pangakontode arestimise perioodil teeninud. Kaebaja on väidetava kahju suuruse osas esitanud kaks exelis koostatud tabelit ning kaebaja 2003, 2004 ja 2005 majandusaasta aruanded. Justiitsministeerium ei nõustu sellise käsitlusega ning on seisukohal, et kaebaja ei ole taotletava kahjuhüvitise suurust piisavalt tõendanud ega põhjendanud. Kaebaja järeldused kahju suurusest on puhtalt oletuslikud. Miski ei saaks garanteerida, et kaebaja oleks perioodil, millal tema pangakontod olid arestitud, teeninud sellises suurusjärgus kasumit. Kaebaja on jätnud tähelepanuta Riigivastutuse seaduses (RVastS) sisalduva erinormi (§ 15), 2 mis reguleerib õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist. Nimelt viidatud sätte kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Seega on kehtivas õiguses nähtud õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks ette selge alus, mille mitteesinemise korral võimalikku kahju ei hüvitata. Selleks, et isikul tekiks nõudeõigus riigi vastu, peab kohtuniku käitumises olema tuvastatud kuriteo toimepanemine. Antud juhul pole mingeid tõendeid selle kohta, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus kuritegusid toime pannud. Seega puudub väidetava kahju nõudmiseks ja hüvitamiseks seaduslik alus. Kaebaja viitab kaebuse täpsustuses RVastS § 7 lõikele 1, mis sätestab avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks vastutuse alused. Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1). Kõneallolevas sättes näeb seadusandja ette õiguse nõuda kahju hüvitamist juhtudel, kui see on põhjustatud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega. Kaebaja ei ole mitte millegagi põhjendanud ega tõendanud, milles seisnes käesolevas asjas avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, miks antud juhul peaks eirama RVastS § 15 lõikes 1 sätestatut ning juhinduma eelmärgitud kaebaja poolt osundatud sättest. Justiitsministeerium juhib tähelepanu, et õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks ei ole mitte RVastS § 7, vaid RVastS §
- Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata. Siseministeerium: Kaebaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Seega tuleks eelkõige tuvastada, kas avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming on õigusvastane, kas sellega on kahju tekitatud ning kas tegevuse ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Kui kasvõi üks nimetatud tingimustest puudub, siis ei kuulu kahjunõue rahuldamisele.
- Õigusvastane tegevus. Kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus, kuna oli kahtlus, et kaebaja kontodel oleva raha puhul on tegemist rahapesu objektiks oleva varaga. Tuginedes KrMK § 1461, mille kohaselt arestib rahapesukuritegu menetlev uurija rahapesu objektiks oleva vara määruse alusel ja ainult kohtuniku sanktsiooniga, koostas 16.03.2004 Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude talituse politseijuhtivinspektor Pille Hirv vara arestimise määruse, mille sanktsioneeris samal päeval Tallinna Linnakohtu kohtunik A. Salo, mille alusel arestiti WMEST OÜ-le kuuluvad kontod Krediidipangas ja Eesti Ühispangas. Seega on määrus koostatud õiguspäraselt. Kriminaalmenetlus lõpetati 23.09.2005 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kaebaja väidab, et vastustaja on tekitanud talle kahju õigusvastase tegevusega, millest kaebaja sai teada 2005 aasta oktoobris. Vastustaja leiab, et ei ole kahtlust selles, et kriminaalmenetlus võib kahtlustatava õigusi piirata, kuid ei saa väita, et igasugune kriminaalmenetlus, mis ei vii süüdi mõistmiseni, kujutab endast riigipoolset õigusvastast käitumist. Kriminaalmenetluses kehtib riigi eksimisprivileegi põhimõte, mille kohaselt isikud peavad taluma piisava kuriteokahtluse korral läbi viidud kriminaalmenetlust, isegi kui nad tegelikult kuritegu toime pannud ei ole. Vastustaja on seisukohal, et kriminaalmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning täiesti alusetud on kaebaja väited nagu oleks talle tekitatud kahju vastustaja õigusvastase tegevusega.
- Kahju tekkimine. 3 Kaebaja väidab, et pangakontode arestimisega tehti tema äritegevus (elektroonilise valuuta vahendus) võimatuks. Vastustaja on juba eelnevalt (17.06.2009 seletuse lisa 3) esitanud kohtule tõendina Rahapesu andmebüroo kirja, milles teatatakse, et kriminaalasjas kahtlustatavateks olnud isikud jätkavad äritegevust elektroonilise rahaga ning on selleks avanud pangakontod Krediidipangas. Kaebajal ei olnud tegevuse keeldu, seega ei olnud keelatud tal edasi tegutseda avades uus konto ning teenides legaalselt kasumit raha vahetuse või mõnda muud teenust osutades. Kaebaja on seda uute kontode avamise ja tegevuse jätkamisega ka ise veenvalt tõestanud. Eeltoodust nähtuvalt leiab vastustaja, et kaebaja väide nagu ei oleks ta saanud oma äritegevust peale pangakontode arestimist jätkata ning sellest on tal tekkinud varaline kahju on pahatahtlik. Vastustaja leiab, et kahju tekkimise fakti tuvastamiseks tuleb lähtuda Halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lg 2, mille kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Vastustaja leiab, et kaebaja väited kahju tekkimisest on põhjendamatud ning täielikult tõendamata.
- Põhjuslik seos. Kuivõrd on tõendamata kahju tekkimise fakt ning vastustaja tegevus oli õiguspärane, siis puudub vajadus analüüsida põhjusliku seose olemasolu teo ja tagajärje vahel.
- Kahju suurus. Kaebaja on esitanud kahju suuruse tõendamiseks tabeltöötlusprogrammis Excel koostatud tabelid, mis tema paljasõnaliste väidete kohaselt on OÜ WM-Est bilanss ja kasumi aruanne. Vastustaja on seisukohal, et kuna esitatud andmetel puuduvad kinnitused andmete tõepärasuse või päritolu kohta, siis võivad need sama hästi olla kelle tahes koostatud tabelid, seega puudub neil tõenduslik väärtus. Väidet toetab lisaks asjaolu, et esitatud tabelite päistes on OÜ Klad äriregistrikood. Kahju suuruse määramisel on kaebaja lähtunud vaid oletusest, et firma keskmine kasum oleks olnud 2 900 000 krooni (185 343,78 EUR). Puudub arvutuskäik või mingidki tõendid selle kohta, millele selline eeldus rajaneb. Seega on väidetava kahju suurus põhjendamata ning täielikult tõendamata. Arvestades, et täitmata on kõik kahjunõude rahuldamise eelduseks olevad tingimused, siis leiab vastustaja, et esitatud nõuet ei saa rahuldada. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, selle täiendustega, vastustajate kirjalike seletustega, kuulanud menetlusosaliste esindajate suulisi selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1, millele tugineb kaebuse esitaja, sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kaebaja väidab, et äriühingu keskmine kasum ajavahemikus 16.03.2004-01.10.2005 oleks moodustanud 2 900 000 krooni (185 343,78 EUR). Vastustajad selle väitega ei nõustu ning leiavad, et see on oletuslik ja tõendamata, puudub arvutuskäik või mingidki tõendid selle kohta, millele selline eeldus rajaneb. 4 Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitajal ei olnud tegevuse keeldu, mistõttu kaebajal olid kõik võimalused enda tegevuse jätkamiseks. Kohtule esitatud Rahapesu Andmebüroo 09.09.2004 kirjast nähtub, et kaebaja väidetavad töötajad V. N. ja E. H. jätkasid senist tegevust teise äriühingu kaudu, milleks oli Klad OÜ (registrikood 11015691), kelle põhitegevuseks on
- aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt elektroonilise valuuta vahendamine. Elektroonilise äriregistri teabesüsteemist lähtuvalt on OÜ WM-EST ja Klad OÜ majandusaasta aruanded (kaebaja
- aasta aruanne ja Klad OÜ
- aasta aruanne) sisuliselt identsed. OÜ WM-EST ja Klad OÜ kasutasid ka sama audiitori Marina Grigorjeva teenuseid (audiitori järeldusotsused). Kaebaja poolt kohtule esitatud bilansi ja kasumi tabelite päistes on märgitud OÜ WM-EST registrikoodi asemel Klad OÜ registrikood. Eeltoodu annab alust järeldada, et OÜ WM-EST n-ö juhtfiguurid V. N. ja E. H. jätkasid äritegevust samal tegevusalal. Kaebaja toob endale riigi poolt tekitatud kahju suuruseks 2 900 000 krooni (185 343,78 EUR). Kaebaja arvates on temale tekitatud kahjuna vaadeldav äriühingu keskmine kasum, mida ta oleks väidetavalt pangakontode arestimise perioodil teeninud. Kaebaja on väidetava kahju suuruse osas esitanud kohtule 2 Exeli tabelit ning kaebaja 2003, 2004 ja 2005 majandusaasta aruanded. Kohus nõustub vastustajatega, et kaebaja ei ole taotletava kahjuhüvitise suurust piisavalt põhjendanud ega tõendanud, järeldused kahju suurusest on vaid oletuslikud. Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud tõendite põhjal ei saa järeldada, et OÜ WM-EST oleks perioodil, millal tema pangakontod olid arestitud, teeninud sellises suurusjärgus kasumit. OÜ WM-EST suhtes algatati kriminaalmenetlus. Äriühingut kahtlustati selles, et firma kontodel oleva raha puhul on tegemist rahapesu objektiks oleva varaga. Rahapesukuritegu menetlev uurija arestis rahapesu objektiks oleva vara määruse alusel ning kohtuniku sanktsiooniga. Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude talituse politseijuhtivinspektor P. Hirv koostas 16.03.2004 vara arestimise määruse, mille sanktsioneeris samal päeval Tallinna Linnakohtu kohtunik A. Salo ning millega arestiti OÜ-le WM-EST kuuluvad kontod Krediidipangas ja SEB Eesti Ühispangas. Kriminaalmenetlus lõpetati 23.09.2005 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et kriminaalmenetlus võib küll kahtlustatava õigusi piirata, samas aga ei saa väita, et igasugune kriminaalmenetlus, mis ei vii isiku süüdimõistmiseni, kujutab endast riigipoolset õigusvastast käitumist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kriminaalmenetlustoimingud oleksid läbi viidud ebaseaduslikult vms. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et halduskohtul puudub seadusest tulenev pädevus hinnata sisuliselt kriminaalmenetlustoiminguid. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaebuses toodud motiivid ei anna alust kaebuse esitaja nõude rahuldamiseks. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud temale kahju tekitamise fakti, sh kahju suurust (kaebuses puudub kahju arvestamise metoodika e. arvutuskäik). Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajad ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 5 6 7