← Eesti

2-10-22707/28

Obsah (7)§ 378§ 550§ 477§ 552§ 173§ 162§ 434

2-10-22707 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-22707 Otsuse kuupäev Rakvere, 23. mail 2011.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. K. hagi I. K. va

§ 378lg 3 p 3 alusel menetluse ajaks määrata lapse elukohaks hageja elukoht.

Viru Maakohtu 09.06.2010.a kohtumäärusega jäeti hageja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

  1. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka menetlusabi taotluse. Viru Maakohtu 30.06.2010.a kohtumäärusega jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata.
  2. Viru Maakohtu 27.08.2010.a kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o laste elukoha kindlaksmääramise avalduselt riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus riigilõivu 06.09.2010.a.
  3. 07.09.2010.a edastas Narva Kohtumaja tsiviilasja lahendamiseks Jõhvi Kohtumajale.
  4. Viru Maakohtu 14.09.2010.a kohtumäärusega võeti hagi menetlusse. KOSTJA VASTUVÄITED 2

(5)2-10-22707
  1. Hagiavalduse esitamiseks ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale. Hagi koos lisadega on kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile. MENETLUSE KÄIK
  3. märtsil 2011.a esitatud avalduses hageja loobus hagist ja palus lõpetada tsiviilasja menetlus. Avalduse kohaselt olukord on muutunud, alates sügisest 2010.a kostja elab Eestis. Lapsed otsustasid elada koos emaga ja hagejal ei ole selle üle vaidlust.
  4. Kuna enne hagist loobumise avalduse esitamist oli asjas määratud kohtuistung 29.03.2011.a algusega 12.00, otsustas kohus lahendada hagist loobumise kohtuistungil
  5. Kohtuistungil hageja võttis hagist loobumise avalduse tagasi, sest kostja on jälle Hispaanias ja lapsed on endiselt vanemate järelevalveta.
  6. 29.03.2011.a palus kohus Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusel kontrollida hageja väited ema poolt laste järelevalvete jätmise kohta ja esitada eestkosteasutuse arvamus.
  8. aprillil 2011.a esitatud arvamuses teatas Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus, et alaealised lapsed on jäetud hooletusse. Laste ema umbes 7 aasta jooksul viibib põhiliselt Hispaanias. Lapsed suhtlevad emaga interneti teel. Lapsed viimasel ajal ei taha suhelda isaga. Lapsed tihti puuduvad koolist, mille põhjuseks on vanemliku hoolitsuse ja järelevalve puudumine. KOHTUISTUNG
  10. mail 2011.a toimunud kohtuistungil hageja toetas hagi. Hageja selgituste kohaselt lapsed peavad ennem kooli lõpetama Kohtla-Järvel, alles siis tulema hageja juurde elama. Selle aja jooksul teeb hageja oma eluruumi korda. Alates hagi esitamisest lapsed tema juures elanud ei ole ja lapsed ei taha hageja juures elada. Hagejal on progresseeruv haigus, ta vajab abi ja lapsed saavad hagejat aidata, kui nad jäävad hageja juurde elama. Hageja esitas avalduse täpsustuse ja palus välja mõista kostjalt elatusraha alates laste hageja juures elama asumisest.
  11. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja selgituste kohaselt, üürib ta korterit. Lapsed ei ela üksi. Kui kostja sõidab ära, siis tema sõbranna külastab lapsi, kes käib iga päev ja teeb lastele süüa. Hageja on pidevalt arvutis ja suhtleb lastega interneti teel. Lapsed ei ole nõus isa juures elama. Kostja nõustuks hagiga elatise osas, kui lapsed elaksid isa juures.
  12. Kohtla-Järve linna esindajad palusid jätta hagi rahuldamata, sest hagejal puuduvad tingimused laste arenguks ja seda keskkonda ei ole võimalik ka luua. Hageja ise vajab abi.
  13. Narva linna esindaja teatas, et hageja elamistingimused on väga halvad ja mitte mingil juhul lapsed ei saa seal elada. Hageja tervislik seisund ei võimalda tal koos lastega elada. Hageja ise vajab hooldust, ta on haige ja ei saa laste eest hoolitseda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  14. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste ja laste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Laste elukoha kindlaksmääramise nõue 3
(5)2-10-22707
  1. Narva Linnakohtu 22.07.2003.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1051/02 rahuldati I. K. hagi A. K. vastu, lahutati nende vahel 24.05.1996.a sõlmitud abielu ja jäeti poolte ühised alaealised lapsed D. ja A. ema juurde elama (t. lk. 7-11). Hageja nõudeks on laste hageja juurde elama jätmine. Hageja soovib, et lapsed pärast kooli lõpetamist elaksid tema juures. Kohtuistungil hageja on nõustunud sellega, et lapsed elaksid tema juures alates vanema poja D. poolt 9 klassi lõpetamist järgmisel õppeaastal.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5521 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulas kohtuistungil poolte alaealised lapsed ära. Poolte 12-aastane laps A. teatas kohtule, et ta ei taha koos isaga elada, kuna isal puuduvad normaalsed elamistingimused. Laps nõustus isa juures elama alles siis, kui isal on lapse elamiseks vajalikud tingimused. (t. lk. 103). Ka poolte ühine 14-aastane laps D. teatas kohtule, et isa juures ei ole võimalik elada, sest elamistingimused ei ole head. Kui isa elamistingimused korda saab, siis nõustus laps isa juures elama, kuid seda alles pärast 9 klassi, s.o pärast järgmise kooliaasta lõpetamist (t. lk. 104).

  1. Narva Linna Sotsiaalabikeskuse lastekaitseinspektori poolt 21.04.2011.a koostatud eluolutingimuste uurimise akti kohaselt alustab hageja korteri xxx, remontimist. Tubades on mahavõetud tapeedid. Korteris on räpane, läppunud õhk. Tubades on palju vanu asju, laudasid, varuosi erinevatele seadmetele. Köögis elavad kaks küülikut ja naarits, mistõttu hageja teeb süüa elutoas. Tualetis on must, on vaja vahetada kraanikauss ja WC pott (t. lk. 97). Narva Linna Sotsiaalabiameti 26.04.2011.a tõendi kohaselt hageja korter on antisanitaarses seisundis ja vajab remonti. Laste elamine selles korteris on võimatu (t. lk. 97).
  2. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohtulahendiga kindlaksmääratud laste elukoha muutmise nõudmise avalduse esitamisel peab avaldaja tõendama, et on ära langenud varem esinenud laste teise vanema juurde jätmise vajadus, enam ei ole takistusi laste avaldaja juurde elama jätmiseks ning et laste avaldaja juurde jätmine on laste huvides.
  3. Hagejal ei ole vaidlust tema elukohas laste jaoks vajalike tingimuste puudumise üle. Kohtuistungil hageja on kinnitanud, et tema juures endiselt puuduvad laste elamiseks vajalikud elamistingimused (t. lk. 101). Sellega on tuvastatud, et hagi esitamise ajal ei olnud hagejal laste elamiseks ja kasvatamiseks vajalikke elamistingimusi. Kohus menetleb hagi üle aasta, kuid vaatamata sellele, ei suutnud hageja luua laste kasvatamiseks ja laste arenguks vajalikke tingimusi. Sellepärast ei ole võimalik lapsi tema juurde jätta, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitab hagejale, et kui tulevikus tema elamistingimused muutuvad laste elamiseks kõlbelisteks, või ta esitada kohtule uue avalduse laste elukoha kindlaksmääramiseks, mille kohus menetleb hagita asjana. 29.

§ 550

lg 1 p 2 alusel vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) lahendab kohus hagita asjas.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna hageja on esitanud laste leukoha kindlaksmääramise nõude koos elatise nõudmise hagiga, mida kohus on hagina algusest peale menetlenud, arvestades, et kohus vastavalt

§ 552lg 4

(5)2-10-22707 2 on kaasanud menetluse ning on küsinud Narva linna ja Kohtla-Järve linna seisukohad, siis käesoleval juhul on võimalik laste elukoha kindlaksmääramise nõude lahendada hagina. Elatise nõudmise hagi
  1. Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 1 sätestatud hagi esitamise eelduseks oli õigustatud isikul vanema vastu elatise nõudeõiguse tekkimine. Hageja saaks kostjalt alates hagi esitamist elatist nõuda tingimusel, kui hagi esitamise ajal lapsed elaksid koos hagejaga ja oleksid hageja ülalpidamisel ning kui kostja ei oleks laste ülapidamiskohustust täitnud.
  2. Kohtuistungil hageja on esitanud nõude täpsustuse ja palunud välja mõista elatist alates laste hageja juurde alama jätmisest. Seega hagi kostjalt laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmise osas on sisuliselt muutunud tingimuslikuks. Käesoleva otsusega jäetakse hagi laste elukoha kindlaksmääramises rahuldamata, mistõttu elatise väljamõistmise tingimus ei saabu. Kuna alates hagi esitamisest tegelikult lapsed hageja juures ei ole elanud ja lapsed on kostja ülalpidamisel, siis kostja täidab laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Sellepärast tuleb hagi ka selles osas rahuldamata jätta.
  3. Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et käesolevas vaidluses elatise nõudmise osas on hagejaks mitte laste isa, vaid lapsed ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 tulenevalt käesolevas vaidluses elatise nõudmise osas tuleks lugeda hagejateks A. ja D.K.t, hagejate seadislikuks esindajat A. K. ja kostjaks – laste ema I. K.. Muud asjaolud
  4. Käesoleva asja lahendamise käigus on kohtule teatavaks saanud, et alaealised lapsed A. ja D. pika aja jooksul elavad ilma vanemate järelevalveta ja on jäetud vanemate poolt hooletusse. Seoses sellega PKS § 134 lg 2 alusel kohus teeb laste asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele - Kohtla-Järve linnale ettepaneku laste üle täiendava järelevalve teostamiseks ja emalt, kelle juurde kohtuotsusega on lapsed elama jäetud, PKS § 135 sätestatud korras vanema isikuhooldusõiguse äravõtmiseks või piiramiseks kohtule avalduse esitamiseks. Menetluskulud 34.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 162lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 35. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438 lg 1, lg 2, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.