kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkosteasutuse arvamusel ei ole A M vajalik eestkostja määrata kuna A M on teovõimeline isik. A M esindaja toetab avaldust määrata A M eestkostja osaliselt. Leiab, et A M eestkoste seadmisel tuleb piirata eestkostja volitusi ning jätta A M õigus teha pisitehinguid ning jätta valimisõigus. Ekspert tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole A M suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus on A M isiklikult ära kuulanud. Ärakuulamise käigus on kohtunik veendunud, et A M soovib, et tema eestkostjaks oleks määratud tema tütar N B. 3/5 2-11-8648 Kohus tuvastas, et A M tütar N B on korraldanud ema hoolduse ja ravi, kuid A M vajab esindamist ka asjaajamisel, varalistes toimingutes jne. Eksperdi arvamusel ei ole A M võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, langetama otsuseid. Kohus leiab, et on A M huvid kõige paremini kaitstud eestkoste läbi ning talle tuleb määrata eestkostja.
lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. A M tütar N B on palunud määrata end ema eestkostjaks. A M esindaja arvamusel saab N B ema eestkostja ülesannete täitmisega hakkama. Samuti on sellega nõus ise A M. Kohus on veendunud, et N B on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et N B sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Narva Perearstikeskuse ja psühhiaatri tõendite kohaselt võib N B olla eestkostjaks. Seega on põhjendatud määrata A M eestkostjaks N B. Kuigi Narva linn on välja pakkunud ka oma eestkostja kandidaadi, leiab kohus, et võõra inimese määramine eestkostjaks ei ole kooskõlas A M tahtega, kohus on veendunud, et N B saab eestkostja ülesannetega hakkama. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 4 ja 5 märgitakse eestkostja määramise määruses: kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. A M esindaja leidis, et tuleb jätta A M õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt antud rahaliste vahendite piires ning jätta talle valimisõigus. Kohus nõustub vandeadvokaadi arvamusega, et A M on suuteline iseseisvalt kasutama oma valimisõigust ning leiab, et A M tuleb lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks ja tal on seega hääleõigus. Kohus nõustub ka esindaja väljendatud seisukohaga pisitehingute suhtes ning arvestades arvamuses ära toodud põhjenduste ja toimiku materjalidega leiab, et A M tuleb jätta õigus teha tehinguid talle eestkostja poolt antud rahaliste vahendite piires.
lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab A M üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (
lg 1).
4/5 2-11-8648
lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.
lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.