2-10-30314/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-30314 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom, Imbi Sidok Tsiviilasi T. R. hagi H. R. vastu elatise saamiseks Apellatsioonkaebuse hind 1423, 63 eurot (22 275 krooni) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.11.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H. R. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised, nende esindajad Hageja T. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX, XXXXX, XXXXXXXX XXXXX, epost XXXXX.XXXXXXX@XXXXX.XX) Kostja H. R. (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post XXXXX.XXXXXXX@XXXX.XX) RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 17.11.2010 otsus koos 15.12.2010 täiendava otsusega ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik T. R. esitas 22.06.2010 kohtule hagi H. R. vastu elatise saamiseks kolme lapse ülalpidamiseks: 26.01.1999 sündinud pojale K. R.,14.01.2002 sündinud pojale K. R. ja 22.03.2005 sündinud tütrele G. L. R.. T. R. ja H. R. kooselu on lõppenud, laste elukohaks on ema elukoht. Peale kooselu lõppemist ja abielu lahutamist tasus kostja elatist vastavalt laste vajadustele, kuid alates jaanuarist 2010 on kostja makstavat summat vähendanud kuni 6525 kroonini, põhjendades seda üldiste majandusraskustega. Sellega seoses on hageja sattunud majanduslikesse raskustesse. Hageja on seisukohal, et lähtuvalt laste vajadustest ning arvestades vanemate majanduslikku olukorda, peaks kostja tasuma 3500 krooni kuus lapse kohta. Hageja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.01.
2. 03.11.2010 suurendas hageja nõuet 300 krooni võrra lapse kohta ning palus kostjalt välja mõista elatise 3800 krooni lapsele. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust, tasudes vaidlusalusel perioodil igakuiselt 6525 krooni, v.a suvel, kui tasus laste toiduraha katteks osa elatist laste vanaemale, kes oli kulude tegelikuks kandjaks. Lisaks on kostja lastega tegelenud, käinud nendega erinevatel üritustel. Ühtlasi vaidles kostja vastu hageja poolt märgitud kulutustele suurusele, sest hageja ei ole kulutusi tõendanud, ning sellele, et hageja on kulude hulka lülitanud ka neid, mis ei ole seotud laste vajaduste katmisega (näiteks laenumaksed). Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja elatise 3000 krooni lapse kohta kuus alates 01.01.
3. Maakohus tuvastas, et laste vajadused on suuremad, kui väidab kostja (kommunaalkulud, kulutused riietele ja jalanõudele, prillide ostmisele). Kohus ei pidanud võimalikuks arvestada kostja vastuväiteid mõnede kululiikide täieliku välistamise kohta (taskuraha, kulutused sünnipäevadele). Kohtuotsuse kohaselt ei ole kostja väidetud rahaga võimalik katta laste vajadusi. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma laste ülalpidamiseks rohkem kui seadusega sätestatud elatise miinimumsumma, mis on mõeldud laste kulutuste katmiseks üksnes hädavajalikus ulatuses. Hagi osalisel rahuldamisel arvestas kohus asjaolu, et lapsed viibivad ka kostja juures (kuigi pidas kostja esitatud lastega koosolemise graafikut osaliselt ebaõigeks). Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning vähendada elatise suurust 2175 kroonini lapse kohta. Maakohus on asja arutamisel andnud tõenditele ebaõige hinnangu ning valesti kohaldanud nõude aluseks olevaid õigusnorme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Kohus jättis lastega seotud kulud kindlaks määramata. Kohus ei ole ülalpidamiskulude ulatuse kindlaksmääramisel analüüsinud lastele tehtavaid kulutusi nii kuluartiklite kui kulutuste suuruse osas. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Mõlemad pooled esitasid kohtule laste vajaduste kohta oma arvestused. Kohus on käsitlenud kostja arvestust tendentslikult ning moonutanud kostja seisukohti. Kostja tõi välja ka asjaolu, et varem ei saanud vanemad laste peale nii palju kulutada, kui hageja väidab, ehk siis tegemist ei ole laste tavalise elulaadiga seotud kulutustega. Kohus ei ole seda seisukohta otsuses kajastanud ega põhjendanud, miks ta sellega ei arvesta. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kõik kolm last elavad koos, mistõttu on nende kogukulud paremini optimeeritavad, kui eraldi elavate laste puhul. Kohus on küll märkinud, et kostja arvestuses märgitud kommunaalkulutused on meelevaldsed, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Kohus on jätnud kostja vastuväidetele vastamata, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. 2 Ilma, et kohus oleks analüüsinud laste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, asus kohus seisukohale, et kostja on võimeline tasuma laste ülalpidamiseks rohkem kui seadus alammäärana ette näeb. Kohtu seisukoht ei tulene menetluse käigus kogutud tõenditest. Summa, mis ühe lapse puhul võiks olla mõeldav, ei ole seda kolme puhul, s.o summas 9000 krooni kuus. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ülalpidamisel on kolm last ning et alates 01.01.2011 loetakse makstav elatis maksja, mitte enam saaja, tuluks, mistõttu peab elatise maksja tasuma sellelt ka tulumaksu. Seetõttu on kostja viidud elatise väljamõistmisega piirini, mis ei taga igapäevast toimetulekut. Kogutud tõendite põhjal on poolte varaline seisund võrdne, seda tunnistas ka hageja. Seega ka proportsionaalsuse printsiipi kasutades ei tohiks vanemate poolt laste ülalpidamisse panustatavad summad oluliselt erineda. Tegelikkuses ei ole hageja aga tõendanud, et ta teeb laste ülalpidamiseks samas suurusjärgus kulutusi. Apellant ei ole nõus elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt, sest sellise nõude rahuldamine peaks olema erandlik, s.o kui on tõendatud hageja õiguste oluline rikkumine sel perioodil. Kostja on piisavalt põhjendanud, miks ta kandis 2010.a suvel elatiseks mõeldud summa lapsi tegelikult kasvatanud ja ülal pidanud kolmandale isikule (laste vanaemale). Vastasel juhul ei oleks elatise summat kasutatud sihipäraselt. Ka on kostja menetluses esitanud läbivalt väite, et hageja nõutud elatise puhul tuleks järeldada, et laste ülalpidamiseks kuus kulub 23 011 krooni, mis ei vasta tegelikkusele ega hageja sissetulekutele. Laste kulude hulka ei ole õigus arvestada eluasemelaenu. Elatise suuruse määratlemisel tuleb arvestada ka riiklikke toetusi, mis hageja pangakonto väljavõtte järgi on 2100 krooni kuus, ning teise ja kolmanda lapse pealt saadav tulumaksuvabastus (-tagastus). Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ebaõige on väide, et lapsed viibisid ajavahemikus 01.01.2010 – 30.09.2010 kostja juures 81 päeva, hageja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et lapsed olid isa juures 42 päeva, seega ei saa rääkida 1/3 ajast. Kostja esitatud kulude analüüsile on hageja vastanud ning kohus on sellega arvestanud. Kostja ei arvesta, et pärast poolte kooselu lõppemist möödunud nelja aastaga on lapsed kasvanud ning nende vajadused suurenenud. Kohus arvestas õigesti laste kommunaalkuludeks ka need arvetel märgitud kulused, mis on seotud elamu remondiga, hooldusega jne. Kuna laen võeti kodu soetamiseks abielu ajal, on ka see osa lastele tehtavatest kulutustest (et lapsed ei kaotaks kodu, tasub hageja suurema osa laenust). Kaebuses on valesti märgitud ka peretoetuse summa, mis alates septembrist 2010 on 1800 krooni. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus ei ole otsust nõuetekohaselt põhjendanud, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t
4. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on jätnud otsuse suures osas põhjendamata. Kuigi maakohus ei rahuldanud hagi tervikuna, ei nähtu otsusest, millises ulatuses pidas kohus laste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi vajalikuks ja põhjendatuks. Elatise suuruse määramisel ei ole kohus analüüsinud, milline on laste põhjendatud vajadus. Kohus ei ole kostja vastuväidetele vastanud, v.a laste kommunaalkulusid puudutav osa ning mittenõustumine kostja väitega taskuraha ja sünnipäevade kulu ebavajalikkuse kohta. Jättes määratlemata laste vajadused ja vajaduste rahuldamiseks kuluva summa, asus kohus seisukohale, et kostja on suuteline tasuma elatist rohkem kui seaduses sätestatud miinimummäär ning mõistis välja 3000 krooni kuus lapse kohta. Seejuures on kohus märkinud, et kuigi sellest summast hageja arvestuse järgi ei piisa, ei tule siiski lähtuda 3 vaid kulude suurusest (laste vajadustest), vaid arvestada tuleb ka vanemate sissetulekuid. Sellest põhjendusest võiks järeldada, et kohus on hageja poolt esitatud arvestust pidanud põhjendatuks, kuid leidnud, et kostja varaline seisund ei võimalda hagi tervikuna rahuldada. Samas ei ole kohus hageja nimetatud kulutuste suurust hinnanud ega käsitlenud poolte sellekohaseid väiteid. Pidades kostja vastavat arvamust ebatäpseks, on kohus jätnud kulutuste väidetava suuruse analüüsimata. Seega ei ole kohus välja toonud, milliste vajaduste rahuldamiseks kui palju raha lapse kohta kuus kulub, ega analüüsinud erinevate vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste põhjendatust. Kui kohus tuvastas, et kostjalt tuleb välja mõista suurem elatis kui seaduses sätestatud miinimumelatis (enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 61 lg 4 või alates 01.
5. 2010 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi), tuli laste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Kuna kohus jättis laste vajaduste kohta esitatud väited ja tõendid hindamata, siis ei vasta kohtuotsus seaduse nõuetele. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendavas osas tuleb TsMS § 442 lg 8 järgi märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Seejuures peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, ning analüüsima kõiki tõendeid. Kui kostja soovib, et kohus arvestaks elatise määramisel ka asjaolu, et lapsed viibivad osa ajast tema juures, peab tema tõendama, millises ulatuses lapsed tema juures viibivad ja millised on need kulutused, mis tema lastele sel ajal teeb. Kohtul tuleb tuvastada ning elatise suuruse osas arvestada, kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga (millise osa ajast viibib laps lahus elava vanema juures). Samas ei nõustu kolleegium apellandi käsitlusega eluasemelaenu tagasimaksete arvestamise kohta. Kuigi pangalaenu osamakse ei ole lapsele tehtav kulutus, on seda võimalik arvestada vanema varalise seisundi hindamisel. Elatise tagasiulatuvat väljamõistmist peab kohus samuti põhjendama. Maakohus pidi elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuvastama, kui suures ulatuses on kostja ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Kui kohus ei pidanud kostja makstud elatist laste vajaduste katmiseks piisavaks, pidi kohus kostjalt alates 01.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvutama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses on kostja laste ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest välja mõista ühekordse summana. Seda seisukohta on oma otsustes väljendanud ka Riigikohus (17.05.2011 otsus nr 3-2-133-11; 25.05.2011 otsus nr 3-2-1-37-11). Õige on apellandi väide (mis sisaldus ka vastuses hagile - tl 39-45, I köide), et lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel tuleb muu hulgas arvestada, et vanemale makstakse iga lapse kohta lapsetoetust ning et vanemal on õigus saada sõltuvalt laste arvust tulumaksutagastust. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega ning et täiendava maksuvaba tulu mahaarvamine maksustamisperioodi tulust mõjutab selle vanema varalist seisundit, kellel on seadusest tulenevalt õigus seda teha (07.12.2009 otsus nr 3-2-1-127-09; 25.05.2011 otsus nr 3-2-1-37-11). Lisaks juhib kolleegium tähelepanu, et alates 01.01.2011 jõustunud tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata elatist enam tulumaksuga (§ 19 lg 3 p 11). Elatise suuruse määratlemisel tuleb ka seda arvestada (elatise maksja tasub elatist oma netotulust). Kuna tulumaksuga maksustamisel võetakse tulu arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus, ei tule elatise saajal tulumaksu elatiselt tasuda ka siis, kui elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt enne 01.01.2011 tekkinud kohustuse täitmiseks, kuid makstakse kohtulahendi alusel välja pärast 01.01.
6. 4 Kuna maakohus on jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus ei ole tuvastanud ega hinnanud. Isikute kaebeõigus oleks ebaproportsionaalselt piiratud, kui teise astme kohus asuks esmakordselt tuvastama faktilisi asjaolusid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb muu hulgas arvestada sellega, et menetluse kestel on muutnud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid. Kui elatisehagi on esitatud enne 01.07.2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 01.07.2010 elatise välja enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 01.07.2010 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (Riigikohtu otsused nr 3-2-185-10, nr 3-2-1-164-10 jt). Kuna hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi oli vanemal õigus esitada lapsele elatise väljamõistmiseks hagi teise vanema vastu, võib kohus enne 01.07.2010 esitatud hagi lapsele elatise saamiseks menetleda lõpuni hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-33-11, nr 3-2-1-37-11). Hagi esitamiseks õigustatud isiku formaalne muutus ei mõjuta menetluse korda ega tulemust, kuid kohtul tuleb selles osas arvestada kehtivat seadust. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Ü. Jänes T. Kollom I. Sidok 5