KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-67659 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2011

§ 79

lg-le 1, tööandja teatas 01.02.2008 töölepingu lõpetamisest, väljastas tööraamatu postisaadetisega, kirjalikku nõusolekut töölepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta ei olnud.

§ 84

lg 1 sätestab, et tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvitusena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Ta ei olnud vaidlustanud töölepingu lõpetamist ja tööle taastamist ei nõudnud.

§ 143

lg 1 ja ITLS § 6 lg 1 sätestatu kohaselt võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, ITLS § 6 lg 3 kohaselt on palga nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Avaldus töövaidluskomisjonile esitati 28.05.

1. Kostja vihje ITLS § 6 lg 2 on alusetu. O. V. nõustus töövaidluskomisjoni otsusega ja loobus jaanuari lisatasu väljamaksmise nõudest. AS E. vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja on vaidlustanud töölepingu lõpetamise õigsuse, mille suhtes on aegumistähtaeg möödunud. ITLS § 6 lg 2 sätestab, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on 1 kuu. Tööleping lõpetati 01.02.2008, avaldus töökomisjonile esitati 28.05.
2. AS E. ei lõpetanud O. V. töölepingut ühepoolselt, töölepingu lõpetamise kohta oli kirjalik kokkulepe ja töötaja nõustus töölepingu lõpetamisega 01.02.
3. 2008.a jaanuari lisatasu maksmise nõue on alusetu, töölepingus oli kokku lepitud vaid põhipalgas ja võimaluses saada tööandja ühepoolse otsuse alusel lisatasu. O. V. on rikkunud hea usu põhimõtet sellega, et AS E. maksis talle kokkuleppelise hüvitisena kahe kuu keskmise kuupalga kompenseerimaks võimalikke arvestusvigu ettevõtte ja töötajate ülevõtmisel. Harju maakohtu 28.04.2010 määrusega lõpetati menetlus hageja nõudes 2008.a. jaanuarikuu eest lisatasu saamiseks seoses nõudest loobumisega. Maakohtu otsus 2

§ 131

lg 2 teine lause sätestab, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07. 2009, kohaldatakse senikehtinud seadust. Hagi on Harju Maakohtu menetluses alates 13.11.2008 ja seega tuleb kohaldada enne 01.07.2009 kehtinud

. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et O. V. töötas 21.03.2005 määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel AS-is T. I. raudtee dispetšeri ametikohal. 22.01.2007 sõlmitud töölepingu lisa nr 4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et seoses ühinemisega on töötaja tööandjaks AS E.. 14.01.2008 on O. V. esitanud tööandjale avalduse, milles palub end vabastada raudteedispetšeri kohustustest omal soovil. Töölepingu lisa nr 5 kohaselt on tööleping lõpetatud

§ 79alusel 01.02.2008.

Töölepingu lisa nr 5 ei ole käsitletav töötaja O. V. kirjaliku nõusolekuna töölepingu lõpetamiseks enne etteteatamistähtaja möödumist. Viidatud lisa on pigem vaadeldav tööandja poolt töölepingu lõpetamise vormistamisena

§ 73lg 1 nõuete kohaselt ja tööleping on lõpetatud 01.02.2008 tööandja poolt.

Viidatud lisas ei ole märgitud, et O. V. annab nõusoleku töölepingu lõpetamiseks enne etteteatamistähtaja möödumist. Seega lõpetas AS E. töölepingu enne etteteatamistähtaja möödumist ja on

§ 84lg 1 kohaselt kohustatud maksma töötajale hüvitist.

Hüvitise suurusele ei ole AS E. vastuväiteid esitanud. Väär on AS E. väide, et O. V. on vaidlustanud töölepingu lõpetamise. Töötaja vaidlustas töölepingu lõpetamise seaduses nõutud etteteatamistähtaja mittejärgmise tõttu ja nõudis hüvitist, töölepingu lõpetamise alust ei ole töötaja vaidlustanud. ITLS § 6 lg 2 ei ole antud juhul kohaldatav. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust ning tõendeid ebaõigesti hinnates ja kostja väited tähelepanuta jättes oluliselt rikkunud menetlusõigust. Hageja esitatud nõudest on näha, et ta vaidlustab töölepingu lõpetamise õigsuse („tööleping peaks olema lõpetatud 13.02.2008“). ITLS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. Hageja pidi esitama avalduse hiljemalt 03.03.2008, aga esitas avalduse töövaidluskomisjonile alles 28.05.2008. Väär on kohtu arvamus, et kostja lõpetas töölepingu ühepoolselt. Hagejaga on sõlmitud kirjalik kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta kokkuleppes toodud tingimustel, millistega hageja nõustus. Kirjaliku kokkuleppe allakirjutamisega on hageja avaldanud otsest tahet lõpetada töösuhe 01.02.2008 kokkuleppes toodud tingimustel. Kohus ei arvestanud seda, et hagejale on töölepingu lõpetamisel lisaks seaduses sätestatud tasudele makstud hüvitis 2-kuulise palga suuruses. Makstud hüvitis katab mitmekordselt hageja esitatud nõude töölepingu etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 8 tööpäeva eest. Siinjuures peab arvestama sellega, et 30-päevane etteteatamistähtaeg töölepingu lõpetamisel töötaja algatusel on ette nähtud kõigepealt tööandja kaitseks ning kui tööandja 3

§ 76

), vaid töötaja algatusel (

§ 79

). Kehtinud töölepinguseadus nägi ette, et määramata täheajaga tööleping vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla mõlemad pooled. Seetõttu töölepingu lisale töötaja poolt alla kirjutamine ei väljenda veel tema tahteavaldust lõpetada tööleping enne etteteatamistähtaja möödumist. Märgitud lisas ei ole kirjas, et töötaja on nõus töölepingu lõpetamisega 01.02.2008 ja seda, et tööandja maksab töötajale selle eest hüvituse, mistõttu apellandi osundamine hüvituse maksmisele ei ole asjakohane. Reet Allikvere Tiit Kollom Kaupo Paal 4