Obsah (6)

§ 69§ 66§ 28§ 13§ 19§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2010 Tallinn Haldusasja number 3-09-2645 Haldusasi T.F. kaebus Saue Vallavalitsuse

§ 69lg 2.

Ta ei ole jäätmevaldaja selle seaduse tähenduses, kuna selleks saab olla kinnisaasja omanik, millel asub suvila, elu-või äriruum. Tema kinnistul ei asu suvilat, elu-ega äriruumi. Selle tõttu polnudki vaja anda välja nn soodustavat korraldust.

1. Tema taotlust ei rahuldatud ka JäätmeS § 69 lg 4 märgitud alusest, sj valla eeskirja alusel, kuigi ta tahtis korraldada oma jäätmekäitlust ise. Ta on seda senimaani ise korraldanud.
2. Taotluse lahendamisel jäeti õigusvastaselt arvestamata kõik tema poolt esiletoodud olilised asjaolud. Vastustaja edastas jäätmevaldajate nimekirjas ka teda AS-le Cleanaway, siis selle õigusjärglasele AS Veolia ja nüüdseks ilmselt ka konkursi võitnud Ragn-Sells AS-le. Ta ei ole selleks oma nõusolekut andnud ja ilma tema nõusolekuta ei saanud vald lepingut kaebaja eest sõlmida. Jäätmevedajad ei saa temalt nõuda olemejäätmete veo eest tasu, st et vald peab ta lugema mitteliitunuks.
3. Temale saadetud AS Cleanway jäätmeveoteenuse osutamise leping 01.06.08 on tema poolt alla kirjutamata (tlk 9), seega ei ole ta liitunud isikuks, kuid vald seda ei arvestanud. AS Ragn Sells saatis talle jäätmekäitluslepingu, kuid ta ei kavatse ka seda allkirjastada, kuna need lepingud ei kehti ja vald ei saa tema eest lepinguid ise sõlmida; kui vald ei saa sõlmida tema eest lepinguid, siis ei saanud vald ka arvata korraldusega teda mitteliitunuks talveperioodil ega ka suvel. Kui ta ei ole liitunud, siis ei pea teda ka vabastama korralduses märgitud talveperioodiks. Ta ei saa aru, miks ei arvestatud tema suhtes, et kehtib erandolukord ja ta kasutab suvilat harva ning ei tekita jäätmeid.
4. Kuna tema taotluse asjaolusid ei lahendatud õigesti ja ta arvati alusetult ikkagi korraldatud jäätmeveoga liitunud isikute nimekirja, seejärel see nimekiri esitati vastustaja poolt AS-le Cleanway ja AS-le Ragn-Sells ja tema nimi avaldati vedajale, kuigi ta ei ole liitunud isikuks. Seda ei olnud vastustajal õigust teha. Vastustaja ei pea esitama andmeid tema kohta

§ 69lg 3 ja lg 6 märgitud registrisse.

10. Seega on tema kaebuse põhieesmärk suunatud sellele, et tuvastada taotluse lahendamise õigusvastasus ning kohustada tema taotlust lahendama nii, et lugeda ta korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud isikuks. Temal ei ole suvilakrundil suvilat, maja, elamut, seega ütleb

§ 69lg 2, et isik loetakse mitteliitunuks.

Tema krundil ka ei teki prügi.

1. Taotluste saamisel ja lahendamisel ei olnud vastustaja krundil tegelikku olukorda kontrollinud, ta sai näidata krundi olukorda spetsialistidele alles siis, kui ta oli 2 pöördunud ETV poole abi saamiseks ja tehti saade, mis avaldati ka ETV-s 24.09.09 saates “Ringvaade”. Valla ametnikud nägid, et tal ei ole krundil prügi, ta ei tooda prügi, mida anda jäätmevedajale. Tal ei ole aiamaal praktiliselt midagi, mis viitaks, et ta seal viibib sageli ning et tekiks prügi. Valla töötaja ütles, et kui ta soovib kasutada valla eeskirja § 13 lg 1 õigust, siis ta peab igal kuul esitama aruandeid ja oli näha, et teda püütakse ignoreerida. Tegelikult võib inimene ise lahendada oma jäätmeveo probleemi ja seadus märgib, et kui ta korraldab oma jäätmekäitluse ise, siis peab ta korra aastas esitama aruande aga mitte igal kuul nagu ETV saates ütles talle üks valla ametnik. Igal kuul ei pea andma aru nagu vallatöötaja saates ütles, see näitab kiusu ajamist. Tema erandlikku olukorda arvestades ei ole kuidagi põhjendatud, et ta peaks lugema end liitunuks ja tasuma olematu prügi vedamise eest. Saade oli lühike, kuigi krundil viibiti rohkem tuned ja seal kõike ei kajastu. Igaüks saab veenduda krunti kontrollides, et ta käib krundil harva, ta ei tooda prügi ning ei pea maksu tasuma “õhu eest”. Ta oli oma taotluses märkinud ära asjaolud, et töögraafiku järgi saab vaadata, kui vähest aega ta krundil tegelikult viibib. Ta sõidab krundile bussiga. Kui ta jõuab bussiga kohale kella 10.30 ajal ja peab sealt lahkuma kella 16.00 paiku, siis selle ajaga ei jõua ta prügi toota ja see, mist tal on kaasas, viib ta linna. Kuna krundil ei ole kaevu, siis hoiab ta vett 7 l plastpudelites ja neid pudeleid ta ära ei viska, vaid viib linnakorterisse ning täidab uuesti veega, et viia veega täidtud anumad tagasi krundile. Taarat ei pea ära viskama ja ta ka ei viska. Võileivapaberid ta võtab kaasa või põletab ära, kilejäätmeid tal ei teki; aiatöös tekkiv sodi on põletatav või kompostitav, seega ka sellel põhjusel prügi ei teki. Vahel ta ei jõuagi võileiba ära süüa, seega ka siis ei teki prügi. Vald oleks saanud kontrollida tema taotluse alusel väidet, et ta käib krundil vaid töögraafikust vabal ajal, joob vett, millise taara viib linna ja et võileiva paberid põletab ära grilliahjus. Kuna ta töötab 14 a koristajana ja samasuguse graafiku järgi saab krundil käia harva, siis oma kogemuse järgi teab, et 40 l prügi tekib 5 kuu jooksul. Kuna aga nüüd tütretütar murdis käeluu, siis ei olegi teada, kui sageli ta krundile jõuab, ehk enam ei jõuagi. Kinnitab, et valla antud muud soovitused, nt sõlmida naabriga kokkulepe, et prügivedu tellitakse mitme peale ja see toob kaasa väiksed arved, ei ole talle vajalik soovitus, kuna ta ei tooda prügi ja seega ei ole nõus tasuma isegi 1 krooni, kuivõrd temale ei oleks naabriga ühtsesse konteinerisse midagi panna. Samas ei ole see soovitus asjakohane arvestades ka seda, et tal ei ole seal suvilat ning teda ei saa lugeda liitunud isikuks. Küsimus tekib sellest, mis ehitis temal krundil on. Kaebaja leiab, et kui see on oluline küsimus, siis oleks vastustaja pidanud aru saama, et tema krundil ei ole suvilat. Temal on seal “ratastega maja”. See on nagu (ehitus) soojak, kuhu saab minna vihma eest varju. Sellel on 6 ratast, nad asetsevad telgedel ja kõige ees on haak/konks, mille abil saab selle nagu haagis-suvila viia krundilt ära igal ajal, seega ei ole see elamu ega suvila, on haagisssuvila. See majake on 35-40 m pikk, ta ei ole kusagil registreeritud/arvel, on seal olnud juba 20 aastat ja ta ei ehita krundil enam midagi. Kui sajab vihma, siis on ta seal majas või soojakus, kuid sellest ei muutu see suvilaks. Vahel on ta krundil vaid 7 päeva, vahel 15 . Ta ei vii prügi metsa, ta hooldab loodust. Krundi hooldamatus kinnitab, et ta käib seal harva; kasvuhoone on purustatud, tal oli häbi, kui näidati hooldamata krunti, kuid ta on töötanud 14 a niisuguse graafiku alusel, et ta ei saagi rohkem krundil olla, kui tööst vaba aeg seda lubab. SAUE VALLAVALITSUSE SEISUKOHAD 3
2. Vallavalitsus kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebus rahuldamata, menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta kaebaja kanda.
3. Vallavalitsus loeb, et kaebaja on kinnisasja omanik, sellel asub suvila ehkki kaebaja annab talle erinevaid nimetusi (soojak, ratastega maja, vagunelamu, haagissuvila jms). Kuna kaebaja kasutab kinnistut, ta on kinnisasja omanik, kellel on kinnistul suvila, mida ta saab kasutada vajadusel elamiseks, siis vald luges, et kaebaja on ka jäätmevaldajaks

§ 69lg 2 tähenduses.

Automaatselt ehk seadusest tuleneval alusel on T.F. liidetud isik korraldatud jäätmeveoga, seega tuli taotluse alusel vaadata, kas taotlust saab rahuldada nii, et mingiks ajaperioodiks saaks teda lugeda mitteliitunuks. Kaebaja taotlust arutati, samasuguseid taotlusi on ta esitanud varemgi ja kaebaja olukord on selle kaudu teada. Taotluses ei märgi ta seejuures üheselt selgelt seda, et tal puudub suvila ja sellest tulenevalt tuleks ta lugeda mitteliitunuks, vastavalt ei ole ka ta esitanud tõendeid, et tegemist on haagissuvilaga. Samas, isegi kui kaebaja tuleks

§ 69

lg 2 alusel lugeda, et ta ei ole jäätbevaldaja, tuleb seda ikkagi teha individuaalaktiga ehk vallavalitsuse korraldusega, vastupidine seisukoht on vale. Kaebaja ei saanud end ise lugeda ilma valla vastava korralduseta mitteliitunuks ja jätta arved tasumata, sellest eksimusest või soovist mitte aru saada, tekkisid temal probleemid ka arvete tasumisel. Vald ei ole tema eest sõlminud jäätmekäitluslepingut, kuna tulenevalt

on vallal kohustus organiseerida seadusekohane jäätmekäitlus ning lepingud jäätmekäitlejaga sõlmitakse valla ja käitleja vahel. Need kohustused tulenevad vallale

§ 66

, vald otsib jäätmekäitleja läbi konkursi ning kõik see on kaebajale mitmete vastuste kaudu ka selgitatud. Kaebaja püstitas küsimuse jäätmevaldaja registrist. Nimelt

§ 69

lg 3 ja lg 6 määravad registri tegevuse, see on andmevahetus, mis kaebajale iseseisvaid õigusi ja kohutusi ei loo. Kuna vald on korraldatud jäätmeveoga liitunud, siis edastab ta andmed ja peab registrit õiguspäraselt, kuid

§ 69

lg 3 ja 6 kaebajale kohustusi ei pane ning sellest ei tulene liitumiskohustust ega tasu määramist saadud teenuse eest.

§ 69

lg 4 ja lg 2 on üldised sätted, millest kaebajal ei teki subjektiivset õigust lugeda end mitteliitunuks. T.F. pidi arvestama, et ta peab esmalt esitama vallale taotluse, ootama ära selle lahenduse korralduse vormis ja seejärel oleks ta saanud teada, kas ta loetakse liitunuks või mitteliitunud isikuks või missuguseks perioodiks ta loetakse mitteliitunuks. T.F. ei saanud selle tõttu lugeda, et ta juba on automaatselt loetud seadusest tulenevalt mitteliitunud isikuks ka siis, kui ta arvas, et tal ei ole kinnistul suvilat või et ta korraldab ise jäätmekäitluse. Nii või teisit tuli tal oodata korralduse väljaandmist, st valla asjakohast seaduses ettenähtud otsust. Kui kaebaja jättis arved tasumata, siis oli see tema vale otsustus, mis aga ei vabastanud teda arvete tasumisest, seda on talle selgitatud erinevate instantside poolt. Kuid see ei ole vaidluse küsimus, kuivõrd tasumata arvete osas vastustaja ei vastuta ja samuti ei ole asjakohane viidata lepingute kehtivuse küsimusele, kui nad on vaidlustamata ja kehtivad. 14. Kaebaja loetakse

tulenevalt jäätmevaldajaks, kuigi ta ise arvab

§ 69lg 2 tulenevalt teistmoodi.

Vastavalt

§ 69

lg 4 võib vallavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Kui niimoodi valla poolt otsustatakse, siis jäätmevaldaja tulenevalt lg-st 5 esitab 1 kord aastas valla-või linnavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Saue valla jäätmehoolduseeskirja, vastu võetud 23.10.08 Saue volikogu määrusega nr 18, kohaselt § 13 lg 1 alusel võib vallavalitsus erandkorras jäätmevaldaja lugeda kuni 3 aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks isiku põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise ja lg 3 kohaselt võib vallavalitsus mitteliitunuks lugeda ka teistel põhjendatud asjaolude 4 ilmnemisel. Kuid eeskirja § 13 lg 4 ütleb, et üldjuhul ei ole mitteliitunuks tunnistamise aluseks asjaolu, et jäätmevaldaja veab jäätmed ise Tallinna elukohta; ta peaks siis jäätmed viima prügilasse. Kaebaja mõistab seadust vääralt. Kuna seaduse kohaselt saaks lubada nn enda korraldatud jäätmekäitlust vaid jäätmet viimisega Tallinna Prügilasse, siis ei saa kaebajale soovitada, et ta hakkaks vähese prügi tõttu neid viima prügilasse ja võtma tõendeid, see läheb sedavõrd kulukaks juba prügila asukoha ehk kauguse tõttu. Saue vallast kaasneb väikeste jäätmekoguste prügilasse vedamisel oluline keskkonnamõju, ka seda ei ole seadus soosinud, selle tõttu tuleb käidelda prügi nende tekkekohas. Kuivõrd kaebajat ei loetud mitteliitunud isikuks, siis eeskirja § 13 lg 6 antud juhul ei kohaldu ja vald ei ole ka kaebajalt aastas korra aruannet saanud küsida. T.F. ei ole seejuures varem selgesõnaliselt väitnud, et ta korraldab õiguslikel alustel jäätmekäitlust ise, ta ei ole esitanud mingeid aruandeid või prügila tõendeid, et saaks üldse arutleda, nagu oleks ta soovinud vabastust selle tõttu või nagu ta oleks taotluse esitamise ajaks jäätmeid niimoodi käitlenud (viinud selle prügilasse). Ta oli selgesõnaliselt väitnud, et tal tekib vähene prügi ja kuna ta ka selgitas, et viib selle linna, siis oli vald selgitanudki, miks see tegevus ei vasta seadusega ettenähtud nõuetele. Kaebaja loeti võrdselt suvilakasutajatega mitteliitunuks talve perioodil ja aruannet siis ei küsita. Kaebaja võrdsustub valla jäätmehoolduseeskirjas nende isikute grupiga, kes on suvilakasutajad ja kasutavad kinnistut kas harva või suveperioodil nagu seda teeb kaebaja ning sealt ei saa teda arvata välja põhjusest, et sellised isikud toodavad prügi vähe. Eeskirja § 13 lg 2 p 1 kohaseks isikuks teda lugeda ei saanud, see säte loeb mitteliitunuks jäätmevaldaja, kes ei ela või ei tegutse alaliselt või ajutiselt kinnistul, kuid kaebaja tegutseb suveperioodil.

1. Vastustaja jääb seisukohale, et JäätmeS ja sellega kooskõlas oleva valla jäätmehoolduseeskirja § 13 lg 5 kohaselt võib vallavalitsus aiandusühistu maa-alal asuva jäätmevaldaja, kes elab seal vaid suveperioodil (suvila omanik), tema põhjendatud taotlusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks talveperioodil kuni kolmeks aastaks, perioodiks loetakse ajavahemikku 01.10 kuni 01.
2. Jäätmeid tuleb käitada tekkekohas ja mitte viia elukohta Tallinnasse. Elukohta viimine ei ole jäätmete ettenähtud korras käitlemine ehk kaebaja ei käitle jäätmeid ise, kui arvab, et viib nad bussis kaasa ja paneb nt paberid või kiled elukoha prügikasti. Vastavalt tegelikule olukorrale ja seaduse nõuetele kaebaja taotlust ka lahendati ning see rahuldati. Vastustaja ei kohtle kaebajat teistest suvilaomanikest erinevalt ja loeb, et kaebajal on krundil suvila. See on ehitis, milles saab viibida ja absoluutset vabastust ta taotleda ei saa. Kaebaja ehitisel on kasutusfunktsioon, see võimaldab elamist krundil ja nii ta ka seda on kasutanud, ta saab kasutada seda ehitussoojakut/ratastega maja suvila funktsioonides ka edaspidiselt, kuigi ehk saab käia tema väidetel kinnistul harva. Krunt on kasutuses ning kaebaja kasutab aiamaad ettenähtud otstarbel, see pole maha jäetud krunt ehk juhtum, mil jäätmevaldaja ei tegutse alaliselt või ajutiselt kinnistul. Lähtudes ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist ei saa vastustaja teha teistsugust järeldust, nimelt on Riigikohus oma 19.06.2006 otsuses nr 3-1-1-44-06 andnud terminile „kohtkindlalt ühendatud“ tõlgenduse, millest saab järeldada, et kaebaja ehitis on kohtkindel, paigutatud tema kinnistule, asub seal ja Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ehitisena EhS § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta.
3. Vastustaja jab seisukohale, et kaebaja hoone on ehitis, kuna seda omal jõul teisaldada ei saa, ta on paigutatud kindlasse kohta ja on seal asunud aastaid ja kaebaja ei ole varem seda märkinud, et tegemist ei ole suvilaga. Kaebaja ehitist on võimalik suveperioodil kasutada ajutiseks elamiseks, EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitis 5 aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusel ehitatud terviklik asi. Kõne all olev elamiseks kohandatud maja on inimtegevuse tulemus, inimjõul seda sealt ära ei vii, selles saab elada ja ta asub tiheasustusalal elamumaa sihtotstarbega kinnistul, seda tuleb antud juhul lugeda suvilaks, mida kaebaja kasutab. Kaebaja on jäätmevaldaja

§ 69

lg 2 tähenduses, ta on liitunud seaduse alusel jäätmekorraldusega ja ta peab oma jäätmed üle andma jäätmevedajale. Mitteliitunuks lugemise aluseid ei esine ka valla eeskirja § 13 muudel asjaoludel.

1. Kui kaebaja suudab ka biojäätmed kompostida, siis ikkagi tekivad kinnistul ka muud jäätmed, nt kui ta käib krundil ja ka taotluses ta märkis, et tekivad jäätmed. Talle ei heideta ette, et ta jätab prügi maha või viib metsa, vaid kohtuistungil esindaja tõi näite, missugune jäätmekäitluse idée on seatud Jäätmeseadusega ja mida seaduse järgimine püüab välistada. Eeskirja 5 ptk märgib, et tekkkivate tavajäätmete käitluskoha suhtes rakendub läheduspõhimõte; § 28 kohaselt prügi ja jäätmete põletamine (va kuivad aia ja pargijäätmed, puit, paber) põletamine on keelatud, küttekolde välisel põletamisel tuleb järgida Saue valla heakorra eeskirja nõudeid. Kaebajale anti soovitused, kuidas on võimalik kulutusi vähendada. Vastustaja teadmisel saavutai kokkulepped, mis probleemi lahendasid, kuid kaebaja ikkagi on pöördunud kohtusse ja nõuab midagi muud. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, uurinud toimikusse esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaebaja tasutud riigilõiv jääb tema kanda.
3. Kuigi kaebaja ei suutnud algul oma nõudeid formuleerida, nähtub, et poolte vahel on vaidlus selles, kuidas tuleks 1) tõlgendada

§ 69lg 2 ja lg 4.

Kaebuse esitaja soovib vastust küsimusel, kas ta on korraldatud jäätmeveoga liitunud isik, kui tal ei ole kinnisasjal suvilat, elu-ja äriruumi (lg 2 küsimus); või kas tal on tuginedes lg-le 4 õigus lugeda end korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui ta kinnistul tekkinud olmejäätmed kõrvaldab ise, nt viib oma elukohta. Kas seda saab käsitleda nõuetekohase jäätmekäitluse korraldamisena või mitte ja kas vastustaja pidi lahendama eelmärgitud küsimused korraldusega, kui ta ei ole jäätmevaldaja; 2) vallavalitsus on rikkunud kaebuse esitaja taotluse lahendamisel kaalutlusõigust ja jätnud tema taotluse asjaolud käsitlemata või käsitles mitmeid asjaolusid hoopiski valesti. Kaebaja soovib, et eeltoodud põhjustel tema esitatud taotlus lahendataks uuesti ja ta tuleb lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud isikuks.

1. Saue Vallavolikogu on kehtestanud KOKS § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 36.5 ja 36.6, „Jäätmeseaduse“ § 66 lg 4, § 67 lg 4 ja § 71 lg 2 ning „Pakendiseaduse“ § 15 alusel jäätmehoolduseeskirja 23.10.08.a. nr 18, et täita vallas Jäätmeseadusest tulenevad nõuded; jäätmehoolduse ja korraldatud jäätmeveo üldine kord on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Saue valla haldusterritooriumil. Eesmärgiks on tagada vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada tekkivate jäätmete kogused ning soodustada jäätmete mugavat ja elanikusõbralikku sorteerimist ning taaskasutamist. Kuna tegemist on korraldatud jäätmeveoga, siis on hõlmatud sellega Saue valla haldusterritoorium ja vastavalt eeskirja § -le 8 moodustab see tervikuna veopiirkonna. 6
2. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et vallavalitsus ei oleks tohtinud teda lugeda korraldusega ajutiselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud isikuks. Vallavalitsus on pädev isik lahendama kaebaja taotlust ja juhul, kui isik tuleb lugeda liitunuks või lugeda mitteliitunuks, teeb vald selle otsuse korraldusena. Vastavalt saab vajaliku teabe ka jäätmevedaja. Kohus märgib esmalt, et kaebaja probleem seotult vastustaja poolt JäätmeS § 69 lg 3 märgitud registri pidamisega ning nn nimekirjade edastamisega jäätmevedajale, st valla registris kaebaja äranäitamine jäätmeveoga liitunud isikuna, ei riku kaebaja õigusi ja ei ole valla õigusvastane tegevus ning ei mõjuta taotluse lahendamist.Vastustaja lahendades kaebaja taotlust pidi otsustama, kas kaebaja lugeda korraldatud jäätmeveoga liitunud isikuks või mitte ja registrisse kantakse andmed vastavalt korraldusele. Registris korralduse andmete äranäitamine ei too kaasa kaebajale õigusi ja kohustusi, kuid ta tuleb korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugeda korraldusega; register annab vajalikku informatsiooni ka juhul, kui ta tuleb lugeda mitteliitunuks. Registrikanded ei tekita ega lõpeta õigussuhteid. Vald peab arvestust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud isikute üle ja iseenesest ei saa kaebaja taotluse lahendamise asjaolusid lugeda õigusvastasteks, kui registrisse edastati õiged andmed, st korraldusele vastavad andmed.

§ 69

lg 3 kohustab kohaliku omavalitsuse üksust asutama jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. Kaebaja kohta on edastatud õiged andmed, st vastavuses korralduse andmetega. Kaebajat on eksitanud ka lepinguküsimused ja ta ekslikult arvas, et Saue vald pidi arvama ta korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks arvestades seda, et ta ei ole alla kirjutanud jäätmeveoteenuse osutamise lepingule nt tlk 9 01.06.08.a. või ei allkirjasta AS Ragn-Sells jäätmekäitluslepingut nr 1900111458 09.02.10.a. Kohus selgitas kaebuse esitajale, et kaebaja poolt näidatud lepingutes märgitakse teave, mille kohaselt jäätmevedaja teatab, et ta on pädev korraldama jäätmevedu ja jäätmevedaja teeb teatavaks, kuidas ta hakkab konkreetset klienti teenindama ning küsib omakorda, kas kaebaja soovib eritingimusi. Selle lepingu lisa ei sõlmi vald ning isegi juhul, kui kaebaja jätab selle tagastamata ega allkirjasta selliseid kliendile saabuvaid lepinguid, ei jäta jäätmevedaja talle teenust osutamata. Teenuse osutamisest ei saa vabastada kaebajat jäätmevedaja, vaid vedaja arvestab, missugune korraldus on vallavalitsuse poolt antud välja T.F. kohta. Kui kaebaja sellised lepingud jättis allkirjastamata või jätab ka edaspidiselt allkirjastamata ja vedajale tagastamata, ei saavuta ta selle kaudu valla korralduse muutmist ning oma taotluse teistsugust lahendamist. Jäätmevedaja ei saa ka arveid jätta esitamata, kuniks kaebaja suhtes ei ole tehtud teistsugust korraldust ning loetud teda täiendavalt ülejäänud perioodiks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Ka Saue valla jäätmehoolduseeskirja § 10 lg 1 kohaselt on vedaja kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või soovivad. Lg 2 kohaselt jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse alusel. Eeskirjas on tulenevalt seadusest selle tõttu ka märgitud, et jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldajaks liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. Kui kaebaja ka ise ei sõlminud lepingut, ei saa ta jätta seadusest ja korrast tulenevaid nõudeid täitmata.

1. Kaebaja on vastustaja otsusega nr 608 loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ajavahemikus, mis hõlmab talveperioodi ja loetud liitunuks suveperioodil. Nimelt esitas kaebaja mitteliitunuks lugemiseks vallavalitsusele taotluse 16.09.09 ja vald oli kohustatud valla jäätmehoolduseeskirja § 14 kohaselt taotlust menetlema, seda vald ka tegi ning andis välja korralduse nr
2. Vald peab vaatama mitteliitunuks lugemise taotluse läbi ja tegema otsuse mitteliitunuks lugemise kohta või taotluse tagasilükkamise kohta, seega oli 7 liitumise küsimuses pädevaks otsuse tegijaks vallavalitsus. Kuivõrd vald ei tagastanud kaebaja taotlust läbivaatamatult, vaid otsustas kaebaja taotluse rahuldada osaliselt, siis ta sellist otsustust põhistades väljastas korralduse kaebajale ning eeskirja § 14 lg 5 kohaselt ka vedajale, kuna vald peab teavitama vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Seega on vald korraldusest tulenevalt teavitanud ka uut vedajat sellest, et T.F. oli loetud mitteliitunuks talvisel perioodil ja et ta loetakse liitunuks uuesti arvates 01.
3. Seega peab kaebaja arvestama, et talle hakkavad saabuma uue vedaja arved. Kohus selgitas seda suuliselt kohtuistungil ja jääb eeltoodud selgituste juurde.
4. Riigikohus on Jäätmeseadust tõlgendades märkinud otsuses nr 3-3-1-78-08 29.01.09, kas haldusakti ja selle alusel jäätmevedajaga sõlmitud lepinguga saab kehtestada rahalisi koormisi ning kas jäätmevedaja sai saata arveid ja kas sellest tekkis isikul tasumise kohustus. Riigikohus selgitab, et Jäätmeseadus ei sätesta seda, milline on korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise õiguslik tähendus ning millised on liitumise tagajärjed. Kolleegium leidis, et haldusleping (so jäätmeveo leping) reguleerib eeskätt jäätmevedaja ja omavalitsusorgani suhteid, paneb neile õigusi ja kohustusi. Kuivõrd teenuste arvete ja arvete alusel tasumise kohustus ei teki halduslepingust, siis sellest kohus järeldab, et kaebajal puuduks halduslepingu õigusvastasuse tuvastamiseks ka põhjendatud huvi, mistõttu lähtudes neist järeldustest käesolev kohus ei saanud kaebajale ka soovitada, et tal tuleks vaidlustada valla ja jäätmekäitleja vahelist lepingut. Kaebajale esitatud arvete vaidlustamiseks tuleb soovi korral neid vaidlustada pöördudes maakohtusse. T.F. sai aru, et ta arvete küsimuses käesolevas vaidluses nõuet ei esitanud ja ta vastavalt ka nõuet ei laiendanud. Kohus on kaebajale eelmenetluses ka selgitanud, et Saue Vallas on korraldatud uus konkurss ja jäätmeveo teostajaks on Ragn-Sells AS, kellega on vallal sõlmitud 18.09.2009.a. jäätmeveoleping. Seega teostab nüüdsest jäätmevedu uus ettevõte. Lepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine kaebaja ja jäätmevedaja vahel ei avalda mõju

tulenevate kohustuste täitmisel. 24. T.F. huviks on mitte tasuda korraldatud jäätmeveo eest oma kinnistul ehk eeskirja mõttes soovib, et ta tuleks lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, see vabastaks teda tasu maksmise kohustusest. Vastustaja jäi kontrollandmete ja kaebaja taotluse lahendamisel seisukohale, et mitteliitunuks saab kaebajat lugeda vaid teatud perioodil, kuid ei rahuldanud taotlust eeskirja § 13 lg 1 alusel, mis märgib ära, et erandkorras saab põhjendatud asjaoludel rakendada § 13 lg 2 , lg 3, lg 4, lg 5 märgitud aluseid. Nimelt võib vald erandkorras jäätmevaldaja lugeda kuni 3 aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise.

§ 69

lg 4 märgib, et valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Märgitud viisil jäätmekäitluse korraldamises võtab kohus seisukoha edaspidiselt ja selgitab normi eesmärki j sisu. Kaebaja on selgituste lõpptulemusel õigesti leidnud, et tema suhtes on määrava tähendusega vallavalitsuse korraldus ja kuna ta soovib muutusi, siis tuleks tema taotlus suunata uuesti läbi vaatamisele, et vald teeks teistsuguse otsuse ning lahendaks küsimuse ka suveperioodide osas. Kuigi kaebaja samas ikkagi leidis, et tema suhtes ei ole korraldusel tähendust, kuna ta tuleks lugeda automaatselt seadusest tulenevalt mitteliitunud isikuks, selgitab kohus, et kaebaja osundatud põhjusel kohus kaebaja selle järeldusega ei nõustu. Vastavalt selgitab seda

sellega, et

§ 69

lg 4 eesmärgiks on jäätmevaldajatele nende soovi korral võimaluse loomine korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Seda sätet on kohtupraktikas tõlgendatud 8 nii, et seadust tuleb tõlgendada vastupidiselt; erandi tegemisel ja võimaldamisel peab kohalik omavalitsus arvestama avaliku huviga, et olmejäätmete käitlemisega ei kahjustataks keskkonda ja avalikku tervist ning et jäätmekäitlus toimuks vastavalt kehtestatud nõuetele ja et selle üle oleks võimalik teostada kontrolli. Erandi tegemiseks tuleb esitada avaldus, mille alusel antakse korraldus ja vastavalt sellele korraldusele saab lugeda isiku mitteliitunuks mõjuval põhjusel. Seega tuleb korraldusega lahenda küsimus, kas kaebaja taotlus on mõjuvate põhjustega, et arvata ta korraldatud jäätmeveost eemalejäänuks, nn automaatset vabastust korraldatud jäätmeveost ei toimu. Valla jäätmehoolduseeskirjast reguleerib küsimust § 13 – so mitteliitumise sätted. Selles õigusnormis märgitakse ära juhud, mil vastustaja saab isikud erandkorras lugeda mitteliitunuks, kuid seda tehakse ikkagi haldusaktiga ehk korraldusega ja isiku taotluse alusel.

1. Kuna Saue Vallavolikogu on kehtestanud 23.10.08 määrusega nr 18 „Saue valla jäätmehoolduseeskirja“ (edaspidi Eeskiri) ja ka selle kohaselt on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kogu Saue haldusterritoorium, mis on tervikuna üks veopiirkond, siis on oluline jälgida, mida kaebaja teeb selle piirkonna territooriumil. Saue Vallavalitsus tegi kaebaja suhtes otsuse nr 608, milles lahendas korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks lugemisega kaebaja esitatud taotluse, kuna kaebaja suvila asub Saue Valla territooriumil ja T.F. oli esitanud ettenähtud korras taotluse, mis tuli lahendada. Kaebaja kinnistu asub Saue vallas AÜ Vatsla 2-15 asukohaga Vatsla küla. Nähtub, et kaebaja ei allkirjastanud lepingut AS-ga Cleanaway, selle õigusjärglasega AS-ga Veolia Keskkonnateenused, kuna kaebaja on lisanud käesolevale kaebusele sellise lepingu ja sealt allkirju ei nähtu ja ka vastustajale ei ole teada, kas kaebaja lepingu sõlmis või mitte. Kohus on aga eelnevalt märkinud, et Jäätmeseadusest ja volikogu määrusega kehtestatud eeskirjast tuleneb, et isegi, kui selline leping jääb sõlmimata, on isikud hõlmatud jäätmeveoga tulenevalt seadusest. Seega ei ole otseselt sellel lepingul kohtu jaoks selgitavat ega kaebaja seisukohti tõendavat väärtust. Kaebuse esitaja ei vabane seadusest tulenevatest kohustustest, kui leping jääb allkirjastamata. Arved, mis esitati jäätmevedaja poolt kaebuse esitajale, tuleb Jäätmeseadusest tulenevalt tasuda, kohus oli viidanud ka riigikohtu lahendile, milles anti selgitus, et arved tuleb kas tasuda või pöörduda maakohtusse. Saue vald on mitteliitumise küsimused reguleerinud Eeskirja §
2. Selle eeskirja lg 1 kohaselt erandkorras võib isiku mitteliitunuks lugeda kuni 3 aastaks ja selleks tuleb esitada põhjendatud avaldus. Seega oli ja on kaebajal võimalus esitada selline avaldus ka tulevikus, kui tema olukord oluliselt muutub, kuid siis ta peab suutma näidata, miks tal on mõjuv põhjus mitteliitumiseks. Erandlike põhjustena on Eeskirjas näidatud, et üldjuhul on võimalik, et kui isik ei ela või ei tegutse alaliselt või ajutiselt kinnistul, siis tema avalduse alusel loetakse ta mitteliitunuks 3 aastaks. Suvilate ja suvekodude kasutajatele on vabastusi antud, kuna isikud aastaringselt seal ei ela, kuid neile on vabastus antud teatud perioodiks, reeglina ei anta nt suvekuudeks. Seega rakendatakse eelmärgitud korda nii, et perioodil, mil isik ei ole aktiivselt seotud suvila kasutamisega, vormistatakse mitteliitunuks lugemine eeltoodud põhimõtet järgides. Vabastuse korral arvet isikule ei saa esitada ka jäätmevedaja. Kaebaja kinnitas, et talle esitati jäätmevedaja poolt arved perioodiks, mil ta ei olnud vabastust saanud, seega nähtub, et kaebaja suhtes antud korralduse andmed liikusid jäätmevedajani õigetena. Kohus selgitas T.F.le, et nn nimekirjade edastamine ühistu liikmete kohta tähendabki Eeskirja valguses, et vald peab esitama mitteliitunuks loetud isikute kohta tehtud korralduste alusel õige 9 informatsiooni jäätmevedajale, seega ei saa selline tegevus kaebaja õigusi rikkuda, kui edastatud informatsioon vastab korralduste andmetele. Kohus ei tuvastanud ülaltoodud tegevustes vastustaja poolset rikkumist. Ebaõiged ei olnud andmed põhjusest, et vald arvestas seal andmetes tehtud korraldusega nr
3. Eeskirja § 13 lg 3 märgib, et vallavalitsus võib jäätmevaldaja mitteliitunuks lugeda ka teiste põhjendatud asjaolude ilmnemisel. Asja arutamisel märkis vastustaja, et kaebaja taotluse asjaolusid arvestades selliseid asjaolusid kaebaja suhtes ei tuvastatud. Selgitavas osas märgib valla eeskiri, et üldjuhul ei loeta mitteliitunuks isikut, kes veab ise jäätmeid prügilasse. T.F. oma prügi prügilasse ei vii. Prügila on spetsiaalselt rajatud ning jäätmete kogumiseks kohandatud koht.
4. Vastustaja ei ole

§ 69lg 2 ja lg 4 valesti kohaldanud.

26.1. Olmejäätmete käitluse korraldamist kohaliku omavalitsuse üksuse poolt reguleerib

4. peatükk „Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus“.

§ 69

lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja

4. ptk tähenduses selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Vastustaja tuvastas, et kaebuse esitajale kuulub Vatsla külas Vatsla 2-15 aiandusühistus asuv suvekodu, milles aastaringselt ei elata. Seega on kaebuse esitaja jäätmevaldaja

4.ptk tähenduses.

§ 28

lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt

§ 69

lg 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lg 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. Seega toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Vastavalt oli kohus juba ka eelnevalt märkinud, milleks on vajalik korraldus kui haldusakt, so et isiku suhtes võiks otsustada erandina teisiti, kui tema puhul on erandi tegemise võimalus ja vajadus. Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda

§ 69

lg 4 alusel, mis sätestab, et valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Olmejäätmete käitluse „ise“ korraldamine ei ole

§ 69

lg 4 nimetatud erandi tegemise alus, vaid eeltingimus selleks, et erandit oleks avalduses toodud põhjendustel võimalik rakendada. T.F. on esitanud vallale taotluse, milles ta siiski peab end jäätmevaldajaks, kes soovib, et teda vabastataks korraldatud jäätmeveost. Taotlusest võib aru saada, et kaebaja korraldab ise õiguspäraselt tema poolt tekitatavate olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise. Kuna vastustaja lahendas konkreetset kaebaja taotlust, siis sellest nähtubki, et kaebaja palub küll ekslikult prügiveo liitumislepingu tühistamist vastustajalt, kuid samas nähtub tema kirjeldatud asjaoludest, et ta märgib, et ei ela suvilakrundil aasta läbi, vaid kasutab seda osalise ajaga, kuna kasutab seda „ainult suvekuudel“ ja mitte tihedamini kui „5-10 päeva kuus“, „sellega ei teki tal palju jäätmeid, et oleks vaja konteinerit“. T.F. märgib veel, et 10 biojäätmeid „lahutab kompostihunnikusse“. Kuigi kaebaja märgib lisaks, et tal ei teki jäätmeid ja et on olemas eeskiri selle juhtumi kohta, et kui isik ei tegutse kinnistul ja seetõttu ei teki kinnistul jäätmeid, jääb see mõte tal poolikuks. Selle tõttu aga ei jäänud vastustajal kontrollimata, kas kaebaja puhul esineb võimalus ta lugeda mitteliitunuks põhjusest, et kaebaja käitleb jäätmeid ise.

§ 69

lg 4 kohaselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine on kohaliku omavalitsuse õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et kaebaja poolt nimetatud põhjused, mille kohaselt ta kasutab suvilat harva ning jäätmeid tekib vähe, ei ole iseenesest põhjuseks, et kohaldada JäätmeS § 69 lg 4 märgitud erandit. Neid asjaolusid saab arvestada ka korraldatud jäätmeveo raames, st et jäätmevaldajale saab esitada nn kliendilepingu kaudu, millele kohus eelnevalt viitas, avalduse või oma tingimused väljasaadetud lepingu lisale, millega jäätmekonteinerite tühjendamissagedust vähendatakse, samuti saab kasutada soovitust, et jäätmevaldajad kasutavad ühist konteinerit naaberkinnistu omanikega või hoopiski kilekotte konteineri asemel. Kuid kohus selgitab koheselt kaebajale, et olmejäätmete käitluse isekorraldamine ei ole

§ 69

lg –s 4 nimetatud erandi tegemise alus, vaid vältimatu eeltingimus selleks, et erandit oleks avalduses toodud põhjustel võimalik rakendada. Vastustaja selgitas õigesti, et

§ 69

lg 4 mõttega ei oleks kooskõlas, et ühe omavalitsuse terrirooriumil tekkinud olmejäätmed viiakse teise omavalitsusüksuse terrirooriumil asuvasse jäätmekonteinerisse, kuivõrd eesmärgiks on, et jäätmekäitlust korraldatakse kohapeal. Kaebuse esitaja on valesti mõistnud, et jäätmete nt linna tagasi viimine on

kohaselt lubatud tegevus.

§ 69

lg 4 mõttega ei ole kooskõlas, kui kaebaja viiks krundil tekkinud jäätmed Tallinna elukohta nt jäätmekonteinerisse, kuna see ei kujutaks endast jäätmekäitluse korraldamist seaduses ettenähtud korras. Kuigi kaebaja leidis, et ta saab ise korraldada kinnistul tekkivate jäätmete käitlemise õiguspäraselt, nähtub, et seaduse kohaselt ei ole suvilast olmejäätmete viimine nt Tallinnas asuvasse korteriühistu jäätmekonteinerisse jäätmekäitluse korraldamine. Kuigi kaebaja ei ole küll selgesõnaliselt ka väitnud, et ta sooviks viia olemejäätmed linnakorteri jäätmekonteinerisse ja ta sooviks on tegelda ise jäätmekäitlusega, nähtub ikkagi, et sisuliselt ta kirjeldab sellist tegevust, mille kohaselt ta soovib jäätmeid käidelda ise- osa jäätmeid ta kasutaks ära kohapeal, so kompostiks aiast allesjäänud biojäätmed; osa linnakorterist toodud pakendipabereid ta hävitaks kohapeal, põletaks need „grillis“ ära. Kohtuistungil märkis kaebaja, et osa pakendipaberit tooks ta linna tagasi, nt kui ta ei kasuta kaasatoodud toitu kohapeal ära. Veel märgib kaebaja 16.09.09 (tlk 3) taotluses, et taara (klaaspurgid) viib ta linna tagasi. Selle tõttu ei ole asjakohatu, kui vald kaalus ja analüüsis kaebaja neid väiteid ja uuris, kas kaebaja jäätmetealast vastavat tegevust võiks lugeda seadusega lubatud tegevuseks. Erandi tegemine

§ 69lg 4 alusel on piiratud juhtudel ja kontrollitavatel juhtudel võimalik.

Jäätmekäitlus seaduse tähenduses on tegevus, mis vastab

§ 13

-17 kirjeldatud tegevusele, see eeldab jäätmete kogumist ja toimetamist jäätmekäitluskohta. Juhul, kui kaebaja sooviks on viia suvekodus tekkinud jäätmed linnakorteri jäätmekonteinerisse, siis see ei oleks nõuetekohane jäätmekäitlus

§ 13mõttes.

Jäätmekäitluskohaks ei saa lugeda nt linnakorteri juures olevasse prügikonteinerisse või kodusesse prügikasti jäätmete viimist. Selliselt jäätmetega talitamist ei loe seadus lubatud jäätmekäitluseks, mida võiks ise korraldada ja mis annaks õiguse lugeda kaebajat mitteliitunud isikuks. 11 Kuigi

§ 69

lg-st 4 sätestab valla- või linnavalitsusele õiguse erandkorras lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise, nähtus eelnevast siiski, et jäätmekäitluskohaks saab lugeda vaid teatud kindlat kohta, nt prügilat. Selle tõttu ongi Saue valla jäätmeeskirjas § 13 lg 4 ka märgitud, et üldjuhul ei ole mitteliitunuks tunnistamise aluseks asjaolu, et jäätmevaldaja veab jäätmed ise prügilasse, kuna Tallinna Prügila kauguse tõttu Saue vallast kaasneb väikeste jäätmekoguste prügilasse vedamisel oluline keskkonnamõju. Selle tõttu ei saanud vastustaja ka arvestada, et ta saaks kaebajale esitada nõudmised, mille kohaselt T.F. hakkaks jäätmeid käitlema nii, et T.F. viib jäätmed ise otse prügilasse. Samas ei saanud kaebaja tegevusest ka välja lugeda, et ta juba viib jäätmed prügilasse või kavatseb seda tegema hakata, kuivõrd niisugusi tõendeid kaebaja ei esitanud, see eeldaks prügila arvete vms dokumentide esitamist ja olemasolu. T.F. ei väitnud ka kohtuistungil, et ta juba on viinud jäätmeid prügilasse või et ta kavatseb neid sinna hakata vedama. Prügilasse viimine tähendaks oluliselt suuri kulutusi, mis ei ole kaebajal võimalik ilmselgelt kanda, kuid kohus nõustub vastustaja selgitusega, et siiski ei oleks ka prügilasse viimine erandi tegemise aluseks, kuivõrd valla eeskiri selgitab asjakohaselt, et seaduse mõtteks ei ole tekitada olukorda, mil kogutakse olmejäätmed pikal perioodil kokku ja siis viiakse hävitamisele mujale. Prügilas tuleks selle tõttu käia sagedasti, kuna prügi ei tohi koguda nii, et see jäetakse pikaks ajaks kuhugile seisma. Ilmselgelt vähese prügi korral muutuks prügila külastamine ülemääraselt kulukaks ning seda ei tohiks vedada ka bussiga. Kaebaja märkis, et ta kasutab sõitmiseks ühistransporti. Jäätmeseaduse tervisekaitselise ja keskkonnakaitseliste eesmärkide kohaselt ei tohi tekitada olukorda ja võimalusi, mil kogutakse olemjäätmeid pikal perioodil kokku ja mil need sellisel kogumisel võivad roiskuda. Prügila asukohta arvestades ei soovi vald tekitada ka olukorda, kus keskkonnale lisandub koormus sõidukite lisakasutusest (sõit prügilasse ja koju). Kohus rõhutab kaebaja jaoks, et vastustaja ei ole sugugi ette heitnud või kahtlustanud, et kaebaja sooviks oleks tekkinud jäätmed viia metsa. Kuid prügi kasvõi osaliselgi tagasiviimisel nt linna korteri konteinerisse, ei ole lubatav tegevus. Samas vältimatult prügi pikaajaline kogumine ja säilitamine ning kojuvedamine sellist keelatud tegevust endast kujutaks. Üldjuhul ei ole valla eeskirjade järgi ka soovitav prügi põletamine keskkonnakaalutluslike hoiumeetmete eesmärgil. Kaebaja märkis, et tal on krundil vana katkine kasvuhoone, seega on kaebajal siiski tekkinud prügi, mis samuti vajab äraviimist. Kaebaja kasutab krunti, mitte küll aktiivselt, kuid krunt ei ole olnud palju aastaid kasutamata, seega tekib kaebajal vältimatult oma tegevuse käigus olemprügi. Vastustaja kohustuseks on organiseerida jäätmekäitlus viisil, mis tagab avaliku huvi, so et jäätmekäitlus toimuks inimeste tervist ja keskkonda kaitsval viisil, selle kaitsva viisi otsustab kohalik omavalitsus, kui ta peab taotlust lahendades tegema otsuse. Vald selle tõttu ei saanud kaebaja taotlust rahuldada ja lugeda põhjendatuks, et kaebaja käitleb jäätmeid ise. Üldreeglina tuleb eeltoodu tõttu eelistada korraldatud jäätmevedu ja

§ 69lg 4 kohaldamine on erandlik ning võimalik vaid piiratud juhtudel.

Need nõuded vallale tulenevad Jäätmeseadusest ja vald ei ole saa seadusest tulenevaid nõudeid muuta. Seega peab kaebaja arvestama, et seaduse kohaselt ei ole lubatav, et jäätmete tekitamisel ühes kohas saaks need jäätmed panna teise kohta, nt Tallinnas sõlmitud liitumislepingujärgsesse konteinerisse, mida kaebaja sisuliselt teeb, kui ta viib suvilasse kaasa võetud jäätmed linna tagasi ja seal paneb olmejäätmed prügikonteinerisse, st see tegevus ei ole kooskõlas JäätmS § 28 lg-ga 1. Selle tõttu kohus märkis, et see ei ole seadusekohane jäätmekorraldus

§ 69lg 4 mõttes.

Seega ei tohiks kaebajale ka lubada jäätmekorralduse organiseerimist niisugusel viisil. Kui seda ka lubada, siis suvilapiirkonnas saaksid kõik isikud selliselt talitades nõuda, et nad ei liituks korraldatud jäätmeveoga suvilapiirkonnas, kuna selliselt suvilapiirkonnas jäätmeveo 12 korraldamine ei oleks üldse enam siis võimalik. Samas tekiks ka ebavõrdsus kinnisasjade omanike suhtes. Korraldatud jäätmeveo ideeks on aga nn solidaarsuse põhimõte, st et tasutakse nii süsteemi toimimine kui ka prügi tekitamine, samast põhimõttest seatakse omavalitsuste poolt ka jäätme-eeskirjad, et seaduse eesmärki tagada. Selle juures on inimlikult mõistetav, et selline korraldus ei pruugi igale kinnistuomanikule meeldida, kuid jäätmete kokkukogumine ning keskkonna võimalikult vähim reostamine ei ole teistmoodi tagatav ja kaebajal ei ole mõjuvat põhjust, miks ta peaks vedama prügi mujale. Seaduses märgitud põhimõtted teenivad olulise avaliku huvi kaitset. Antud küsimusi on kohtupraktikas ka analüüsitud ja püütud leida lahendusi. Vastavalt on nt Tallinna Ringkonnakohus 11.07.08 a lahendis 3-06-2463 11.07.08 leidnud, et

§ 69

lg 4 alusel võib valla-ja linnavalitsus erandkorras lubada teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise, kuid erandi tegemine on põhjendatud juhul, kui omavalitsusel on võimalik piisava kindlusega järeldada, et avaldaja korraldab jäätmekäitluse ise kooskõlas jäätmekäitluse nõuetega, kui isekorraldamiseks on mõjuv põhjus ning erandit taotletakse kindlaks ajavahemikuks; erandi tegemisest tuleb keelduda, kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud. Kuivõrd kaebaja kirjeldatud tegevus üldiselt vastab tekkivate jäätmete kogumise ja vedamise osas jäätmekäitlustoiminguid silmas pidavale

§ 13

ja 14 mõistele, siis selline käitlemine ei ole reeglina erandi tegemiseks piisav. Kuigi kaebaja jäi kohtuistungil hoopiski seisukohale, et tal üldse ei teki jäätmeid või et neid tekib vähe, siis ei saa kohus kaebajaga siiski siinkohal nõustuda, et jäätmeid üldse ei teki ja et erandi tegemine siinkohal oleks iseenesest mõistetavalt piisav. Viidatud lahendis märgib Tallinna Ringkonnakohus muuhulgas, et korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et jäätmevaldaja annab oma olmejäätmed käitlemiseks üle olmejäätmete määratud piirkonnas jäätmekäitluskoha kogumise ja vedamisega tegelevale kohalikule omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtjale (

§ 66lg 1).

Sellest järeldub, et jäätmekäitlust erandina ise korraldades peab jäätmevaldaja saavutama samasuguse tulemuse, kui korraldatud jäätmeveoga ning üldjuhul järgima ka samu nõudeid, mis on kehtestatud veopiirkonnas konkursi alusel jäätmeveo ainu-ja eriõigust omavale ettevõtjale; „muuhulgas peab jäätmevaldaja jäätmekäitlust ise korraldades tagama, et olmejäätmed kogutakse ja veetakse nende tekkimise kohast jäätmekäitluskohta“. Vastustaja õigustatult märkis, et valla eeskirjade kohaselt tuleks viia jäätmed prügilasse, mis on ilmselgelt koormav ülesanne nii kaebajale kui ka ebasoodus keskkonnale. Tallinna Ringkonnakohus märgib veel, et jäätmekäitluskohaks ei ole

§ 19

lg 1 ja 2 ning § 34 tulenevalt üksnes prügila, see võib olla viidatud Tallinna Ringkonnakohtu arvamusel mistahes muu tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, samuti selleks mõeldud maa-ala, kuid jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmenõud, nt kui kaebaja toob jäätmed linnas asuvasse korteriühistu prügikasti. Seega ei oleks juhul, kui kaebaja toob linnas asuvasse konteinerisse vähesegi allesjäänud olmejäätme, ikkagi võimalik korraldada jäätmekäitlust nii nagu seda seadus silmas peab ja nõuab. Kuna linnas asuv prügikast, konteiner vms koht ei ole seaduse mõttes jäätmekäitluskohaks, siis ei oleks tegemist seadusekohase jäätmekäitluse korraldamisega, kui kaebaja viiks vähese prügi elukohta linnas. Selle tõttu kohus märkiski, et kaebaja ei saaks soovitud viisil tegutsedes lugeda, et ta ise saaks korraldada ja korraldab jäätmekäitluse ning neil asjaoludel tulnuks kohaldada erandit. T.F. ei näidanud vallale, et ta saab nõuetekohaselt ka vähesed jäätmed viia prügilasse või käidelda jäätmeid eeltoodud ringkonnakohtu otsuses viidatud kohas või viisil. Sellel põhjusel kaebaja taotlust vastustaja rahuldada ei saanud ega nõustunud kaebajaga, et T.F. juba korraldas või korraldab jäätmeveo ise. 13 26.2. T.F. väidab, et ta ei ole

kohaselt jäätmevaldaja, seega ta ei ole üldse isikuks, kelle tegevust saaks allutada korraldatud jäätmeveole. Vastava selgesõnalise väite esitas kaebaja alles kohtus, mitte taotluses, mida lahendas vald. Kohus leiab, et tuleb nõustuda siiski vastustajaga, kes loeb kaebaja õigesti

§ 69lg 2 alusel jäätmevaldajaks.

Kuigi kaebuse esitaja leiab, et tema kinnistul on elamiseks mitte suvila vaid ta nimetab seda kord haagiseks, haagissuvilaks, soojakuks, ratastega majaks, nähtub ka, et see ei ole registreeritud, siis järeldab kohus, et tegemist ei ole sõiduki haagisega ega haagissuvilaga (ratastega maja). Haagis-ja haagissuvila on mõeldud kasutamiseks liikluses. Sõiduki haagise ja haagissuvila mõiste sätestab kohtu arvates Liiklusseadus. Liiklusseaduse § 63 (liiklusregistri andmebaas) lg 2 märgib, et sõidukite andmebaasis peetakse arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite, nende haagiste ja käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud maastikusõidukite ning nende omanike ja õigustatud kasutajate, samuti sõidukite kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute üle. Seega juhul, kui kaebajal oleks sõiduki haagis või haagissuvila, peaks see olema liiklusregistris, mida kaebaja ei väida ega ole ka tõendanud. Teede- ja Sideministri 18.05.2001 määruse nr 50 „Mootorsõidukite ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisa 1 lisandus B sõidukite jaotus kategooriatesse märgib C kategooria all eriotstarbelised sõidukid ja vastavalt p

1. märgitakse, et haagissuvila on 0 kategooria sõiduk, milles on majutusvõimalused. Vastavalt on jaotisele C eriotstarbelised sõidukid M, N või O kategooria sõidukid, mis on ette nähtud reisijate või veoste veoks ja erifunktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalselt kohandatud keret ja/või varustust. Vastupidiselt nähtub aga kaebaja selgitustest, et see haagis või haagissuvila pole kusagil registreeritud või arvel. T.F. leidis, et ta saab selle haagise või haagissuvila kinnistult igal ajal ära viia, kuna sellel on veoks vajalik konks (haakeseade) ning rattad, kaebaja jäi seisukohale, et see on „nagu sõiduki haagis või haagissuvila“. Kohtu arvates ei ole nende omaduste põhjal võimalik järeldada, et tegemist on haagisega või haagissuvilaga. Liiklusseaduse § 12 märgib sõiduki mõiste; vastavalt lg 1 käesoleva seaduse tähenduses on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul ja lg 2 käesoleva seaduse tähenduses on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit. LS § 13 (sõidukile esitatavad nõuded) märgib, lg-s 1, et liikluses on lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele ja lg-s 2, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ja omama vastavat riiklikku registreerimismärki. Sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki tollivormistamist või omandamist. Juhul, kui tegemist oleks haagise või siis haagissuvilaga, peaks see olema niimoodi registreeritud ning selline haagis/haagissuvila peaks osalema liikluses. Kaebaja väitel on see nn „haagissuvila“ seisnud krundil ca 20 a, seega ei ole kohtu arvates tegemist haagise ega haagissuvilaga, kuna ta ei osale liikluses, ta ei ole liiklusvahendina kasutusel ega ka registreeritud, teadmata on tema päritolu ning soetamise aeg ja üldse kunagi enne selle registreerimine. Peale selle on mitmeid MKM määrusi, mis märgivad ära haagistele ja haagissuvilatele esitatavad nõuded, kuid nad peavad silmas haagist ja haagissuvilat sõidukina, mis osaleb liikluses, on kantud liiklusregistrisse ning vastab ohutus jms nõuetele. Muuhulgas on nt MKM määrusega nr 175 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirjas) märgitud § 4 lg 6, et registreerimist ei teostata, kui sõiduki ehitus ei vasta Eestis kehtivatele nõuetele (p 1); kui omanikul puuduvad sõiduki omandiõigust või päritolu tõendavad dokumendid, sh päritoluriigi registreerimistunnistus (p 4) vms nõuded ei ole täidetud. Seega ei saa kaebaja väide olla tõene, kuivõrd tal ei ole esitada neid dokumente ning kaebaja kirjeldatud haagist või haagissuvilat ei saa kasutada liikluses ka siis, 14 kui kaebaja seda sooviks. Peale selle loetakse haagissuvilateks tüübikinnituste alusel teatud raskuse ja mõõtmetega haagissuvilat, mille tõttu kohus selgitab lisaks, et kaebajal ei ole tõendatud, et haagissuvilaks saaks olla 35m-40 m nn haagis. Selliste mõõtmetega haagissuvilat kohus ei leia ühestki õigusaktist. Kohus leiab, et kaebaja ei olegi tõendanud, et tal on haagissuvila. Haagissuvilaks/haagiseks kaebaja kasutusel olevat ehitist lugeda ei saaks, vaatamata sellele, et selle võiks sealt teise sõidukiga lõppkokkuvõttes ka vajadusel ära vedada. Kaebaja ei ole ca 20 a teda sealt ära vedanud ja on kasutanud seda kinnistul, mitte liikluses ning kohandanud selle kasutamiseks suvekoduna. T.F. väide, et tegemist ei olegi elamiseks mõeldud ehitisega, kohus ei saa nõustuda, kuna kaebaja kirjeldatud viisil on võimalik seal suvel siiski elada ning seda on ka pikki aastaid kasutatud suvekoduna, ehkki viimastel aastatel viibib kaebaja seal harva. Ehitise suurus viitab, et seda ei saa nimetada väikeehitiseks või ka nt lihtsalt kuuriks. Kuigi kaebaja ei oska ise sellele ehitisel nimetust anda ja ta ka ei nimeta teda ehitussoojakuks, mis võis ta algne funktsioon kunagi ehk olla, nähtub kohtule, et isegi kui tegemist on endise ehitussoojakuga, on ta ikkagi kohandatud elamiseks, mis on võimaldanud kaebajal viibida kinnistul, kasutada kinnistut aiandusühistu liikme tegevuseks, otsida sealt varju halva ilma eest ehk see võimaldab selles vajadusel ka elada ja kasutada kinnistut ettenähtud otstarbel. Kuivõrd tegemist on vastustaja kaalutlusotsusega, siis leiab kohus, et vastustaja hindas esitatud tõendeid ja asjaolusid siiski õigesti ning kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Ka muudest kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et vallale oleks esitatud tema poolt andmeid, mis ei lubaks teda võrdsustada valla jäätmehoolduseeskirja § 13 lg 5 märgitud isikutega või et esineks selline põhjus, et ta üldse lugeda mitteliitunuks valla nimetatud eeskirjast tulenevalt § 13 lg 3 alusel, so teistel põhjendatud asjaolude ilmnemisel. Kaebaja on nt vallale esitanud korralduse vaidlustamiseks vaide (tlk 5), milles ta vaidlustab 14.10.08 a korraldust nr
2. Seal ta märgib, et ta ei ela suvilakrundil aasta läbi, vaid kasutab seda ainult osalise aja. Mingeid jäätmeid ei teki. Veel märgib ta, et ta ei saanud lugeda läbi AS Cleanway saadetud lepingut, mis saabus linnakorteri aadressile, „kuna maikuu on suvilaomanikule kõige kuumem aeg aiatöödeks, siis ma kahjuks ei lugenud jäätmeveoteenuse osutamise lepingut korralikult läbi“; kuna „mul on liikuva graafikuga töö, siis ei saanud ka teiega ühendust võtta“ Kaebaja kordab, et ta „ei ela pidevalt kinnistul“, kasutab „seda ainult suvekuudel. Seoses sellega ei teki „mul ka kinnistul niipalju jäätmeid, et oleks vaja konteinerit. Biojäätmed ma ladustan kompostihunnikusse“. Edasi jätkab kaebaja, „et töögraafiku tõttu ta on suvilakrundil iga kuu suveperioodil 15 päeva. Hommikul kell 10.00 jõuan kohale ja kell 16.00 sõidan linna tagasi. Kasutan ainult ühistranspordi teenust. Suvilakrundi ühes osas on marjapõõsaste all (vaarikas, must-ja punasesõstrad, teine osa on kasutusel juurviljade all. Juurvilju ma kasvatan oma laste ja lastelaste jaoks. Juurviljaaed on selline koht, kus ei teki mingeid olmejäätmeid“; „toidupakendid (võileivapaberid) ma põletan suvegrillis: Taara toon linna tagasi“. Ka eeltoodust nähtub, et kaebaja peab ennast siiski kinnistu kasutamisel suvila omanikuks, kes seejuures kasutab krunti, seal on kasvatatud marju või juurvilju, kuigi kaebaja märgib ära, et olmejäätmeid ei teki, nähtub, et ta on ise siiski märkinud, et neid tekib vähesel määral ja ta viib taara linna. Vastustaja pidi nende avalduste andmetega arvestama ja ei ole õige ette heita, et vastustaja jätab tähelepanuta, et tal ei teki jäätmeid või et ta kasutab krunti harva. Vastustajale on kaebaja seejuures rõhutanud, et ta ei vaja konteinerit, mis kuidagi ei viita sellele, et on tekkinud niisugused erandlikud asjaolud kaebaja suhtes, et ta üldse tuleks lugeda mitteliitunuks jäätmete puudumisest. Asjaolu, et kaebaja ei vaja konteinerit, ei tähenda, et tal ei teki jäätmeid. 15 Kohtukaebusest nähtub, et T.F. märgib, et tal ei ole kapitaalset suvekodu (suvilat); ta ei ela seal suvel ega talvel, kasutab seda ainult halva ilmaga varjualusena ja kavatseb seal hakata elama alles siis, kui läheb pensionile. Ka sellest saab järeldada, et kaebaja ei välista elamisvõimalust selles hoones, kui suvilas või suvekodus. Samuti nähtub, et tema kirjeldatud asjaoludel saab võrdsustada teda suvilaomanikega, kes kasutavad kinnistut suveperioodil. Kaebaja on pöördunud õiguskantsleri poole 15.05.09 ja ka selles kirjas ta märgib siiski sedasama. Vastavalt on õiguskantsler ka vastanud, et jäätmevedaja ei saa kaebajat vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest, seda saab teha Saue Vallavalitsus põhjendatud haldusakti alusel. T.F. pöördus ka Tarbijakaitseametisse samasuguse avaldusega ja sai vastuse 02.06.09, milles selgitatakse talle olukorda ja vajadust vaidlustada vastustaja haldusakt. 23.09.2009 esitas TKA uue vastuse, milles selgitatakse, miks kaebajale saabuvad jäätmevedaja lepingud ja arved ja et kaebaja peab saavutama vallalt korralduse andmise, mis võib teda lugeda mitteliitunuks; 22.10.09 on TKA pikalt lahti selgitanud, et amet ei saa sekkuda küsimustesse, mida saab otsustada vald. Seega ei ole kaebajale ka ühestki vastusest nähtav, et ta ei peaks asja lahendama taotluse alusel ja valla korralduse kaudu, samas ei ole keegi andnud talle lootust või tõlgendust, et tegemist oleks olukorraga, mil teda ei tuleks võrdsustada suvilaomanikuga. Kuivõrd vastustajal tuli kaebaja taotlus lahendada ning kuivõrd vastustaja leidis, et T.F. ei ole ka selline jäätmevaldaja, kes ei ela või ei tegutse alaliselt või ajutiselt kinnistul, siis ta ei saanud erandkorras lugeda kaebajat mitteliitunuks korraldatud jäätmeveoga ka Saue jäätmehoolduseeskirja § 13 lg 2 p 1 alusel, millisele soovile võib kaebaja taotluses viidata tema viide jäätmevaldajale, kes ei ela või ei tegutse kinnistul, kuna T.F. tegutseb kinnistul. Vastustaja kaalus ka seda varianti ja selgitas, et kaebaja sellesse jäätmevaldajate kategooriasse ei kuulu, kuivõrd kinnistu on pidevalt olnud kasutusel ja sellesse gruppi loeb vald need isikud, kes ei ole kinnistut kasutusele võtnud. Kohus kokkuvõtteks nõustub vastustajaga, et mitteliitunuks lugemisel arvestati kaebaja taotluses esiletoodud asjaolusid niivõrd, kuivõrd kaebaja seda tõendas ning kaebaja poolt kirjeldatud asjaolusid arvestades siiski ka õigesti sellest aspektist, kas kaebaja tegevus vastab isiku tunnustele, kes on aiandusühistu maa-alal asuv jäätmevaldaja, kes elab seal vaid suveperioodil (on suvila omanik). Vastavalt loetakse sellised isikud põhjendatud avalduse alusel jäätmevaldajateks, keda saab lugeda ka ajutiselt mitteliitunuks kuni kolmeks aastaks, mistõttu vald otsustaski, et § 13 lg 5 alusel on T.F. taotlus võimalik rahuldada ja talveperioodiks 1.oktoobrist kuni 1.maini lugeda ta mitteliitunuks. Kohus ei näe, et kaebajat oleks koheldud kuidagi ebavõrdselt, kuivõrd paljud suvilaomanikud samasugustel tingimustel kasutavad suvekodu harva ning tähtsust ei oma asjaolu, kas seal viibitakse päevasel või öisel ajal, tööst vabal ajal või veelgi vähem, või kas tehtud aiatööd on ulatuslikud või piirduvad mõne kasvuhoone ja peenraga. Kaebuse esitaja taotlust lahendades võeti arvesse, et AÜ Vatsla 2-15 asub aiandusühistu territooriumil, mis on Saue üldplaneeringu järgi tiheasustusala ja on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, jäätmevaldajate kasutuses on aiandusühistutes asuvad suvilad või suvekodud, kus aastaringselt ei elata, neid kasutatakse üksnes suveperioodil, seega ei teki ka aastaringselt olmejäätmeid. Jäätmehoolduseeskirja § 13 lg 5 tuleneb, et AÜ Vatsla 2-15 tuleb käsitleda suvilana, kinnistu omaniku andmetel viibitakse elamus suvel 15 päeva kuus, mis viitab jäätmete tekkele, seega ei ole põhjendatud kinnistu täielik vabastamine korraldatud jäätmeveost. Kaebajale on soovitatud kasutada jäätmekotte või ühistu peale võetud ühiskonteinereid. Kohus ei leia, et kinnistu kasutamisel tekkivate jäätmete õige kogumise aspektist tuleks teha vahet isikutel, 16 kellel on seal küll nt ehitusloa alusel kasutuses elamu, kuid kes viibib seal harva, nt üksnes suveperioodil ega jää sinna ööbima või kellel on seal ehitusloata elamiseks kohandatud ehitis ja kes samuti elab seal vaid suveperioodil ega jää sinna ööbima. Kohtu arvates on seadusandja tahteks ja eesmärgiks hõlmata korraldatud jäätmeveoga need haldusterritooriumid ja isikud, kes oma kinnistut kasutavad ja kuivõrd kasutamine eeldab jäätmete teket, siis anda võimalusel korraldada jäätmekäitlus mõistlikul viisil. Vastustaja toetus sj ka Ehitusseadusele ja Riigikohtu lahendile. EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Vastavalt lg-le 3 on rajatis mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Vastustaja märkis, et isegi kui kaebaja oleks tõendanud, et ta saab selle ehitise ära vedada on Riigikohus 19.06.2006 otsuses nr 3-1-1-44-06 andnud terminile „kohtkindlalt ühendatud“ järgmise tõlgenduse: „Sõnaühend "kohtkindel" koosneb kahest sõnast, millest esimene tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. /…/ Seetõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ehitisena EhS § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades.“ Vastustaja selle tõttu ka leiab, et kaebaja poolt kasutatu on ehitis, see on kokkuvõttes rajatud inimese poolt, seda ei ole võimalik abivahendeid kasutamata teisaldada, järelikult on tegemist ehitisega ka EhS § 2 lg 1 tähenduses. Kohtule nähtub, et ka sellele väitele ei saa vastu vaielda, kuivõrd EhS § 2 lg 1 tulenevalt võib seda nimetada ehitiseks, kuna kaebaja saab minna siseruumi, mis on väliskeskkonnast eraldatud katuse ja teiste välispiiretega ja § 2 lg 6 p 1 kohaselt on ehitamine ka ehitise püstitamine; kaebaja ehitis tuli kohandada elamiseks (suvekoduks), kuivõrd ta viidi kindlasse paika, ta asub seal ning ilmselgelt tuli ka kindlustada ta asend, kuna tal on „rattad“, et see kas sealt ära ei viidaks või siis rattad ei vajuks pehmesse pinnasesse. Kohtkindlus tähendabki, et ta asub kaebaja krundil; seda ehitist ei saa teisaldada inimjõul, selleks tuleks kasutada abivahendeid. Kuivõrd seal on võimalik elada, kaebaja kavatseb seda ka teha peale pensionile jäämist, siis

§ 69lg 2 tähenduses on ta jäätmevaldaja, kellel on kinnistul ehitis.

Juhul, kui kaebaja teisaldab selle kinnistult, siis saab ta esitada ehk uue taotluse, kui ta seejuures krunti ei hakka kasutama. 27)Kuna JäätmeS ei ole vastuolus Põhiseadusega ning selliselt korraldatud jäätmevedu ja liitumise kohustus aitab kaasa

§ 1

lg 1 eesmärgi saavutamisele, aitab vältida jäätmetest tulenevat tervise-ja keskkonnaohtu, siis ka valla eeskirjadega ei saa seada teistsuguseid eesmärke. Kui igas omavalitsuse tuleb kohustuslikus korras liituda jäätmekorraldusega, siis on mõeldav, et inimestel kaob huvi viia jäätmeid mujale ära, sj ka metsa alla vms, kuivõrd sellel ei oleks majanduslikku mõtet- jäätme valdaja maksab jäätmete tekke kohas. Kui isik peab tasuma nii suvilas tekkinud prügiveo eest kui ka kodus tekkiva olemeprügi veo eest, siis ei ole mõtet vedada prügi ära sealt, kus ta parasjagu tekib. Kuigi kaebuse esitajale on seda varem selgitatud, lisab kohus siinkohal siiski veel ringkonnakohtu poolt esiletoodud mõtte, et „eelmärgitud eesmärkide seisukohalt on olulisem, et korraldatud jäätmevedu hõlmaks võimalikult paljusid antud jäätmeveopiirkonna majapidamisi“, kuna see tagab soodsamad hinnad; „eeltoodud põhjustel pole korraldatud jäätmeveoga liitumine ja jäätmetekitajal jäätmekäitluse ise korraldamise lubamine võrdväärsed alternatiivid“. Kuigi kaebaja märkis oma taotluse mitteliitunuks lugemise põhjusena, et ta külastab krunti ainult töögraafikust vabal ajal, ei lugenud vastustaja seda piisavaks mitteliitunuks lugemise põhjuseks, kuivõrd suvilapiirkonnas kasutavad paljud suvilat piiratud ajavahemikus. T.F. ei ole kindlasti ainus erand, niisuguseid juhtumeid, kus isikud külastavad suvilat harva, võib eriti nüüdsel ajal, mil sõidupiletid on kallid, olla üsna palju. Valla eeskirjadega sätestatud olukorda leevendavad võimalused on kaebajale pakutud ning ta on saanud ka osaliselt vabastus- 17 perioode, va suvekuudel. Kaebaja ei osanud kohtule nimetada, et temaga sarnases olukorras oleks saanud keegi teine suuremad soodustused, seega ei saa väita, et vastustaja eelistaks ühte või teist suvilakinnistu kasutajat. 28) Kuna kohus on asunud seisukohale, et Saue Vallavalitsuse korraldus oli kaebaja suhtes arvestanud õigesti, et aiandusühistu maa-alal asuv jäätmevaldaja T.F. elab seal vaid suveperioodil, siis oli tema avalduse alusel põhjendatud, et ta lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks, so talveperioodil kolmeks aastaks ja kaebajal ei ole alust nõuda, et teda lugeda üldse mitteliitunud isikuks või rakendada muud alust ja lugeda kinnistu mitteliitunuks Saue valla korraldatud jäätmeveoga. Kaebaja suhtes ei arvestatud asjaolusid valesti ning tema taotlus lahendati asjaolusid õigesti hinnates ning valed ei ole ka registrikanded, mis kaebajale kohustusi ei pane ning milles olid õiged andmed tulenevalt korraldusest nr 608. Vastustaja ei pea kaebaja poolt esitatud taotlust uuesti hakkama lahendama ja kaebajat ei saa lugeda jäätmeveoga mitteliitunud isikuks. Kaebaja saab igal ajal esitada olukorra muutumisel uue põhistatud taotluse. Kaebus tuleb jätta täielikult rahuldamata, kuna taotluse lahendamisel ei rikutud T.F. õigusi ja tehtud lahend on õiguspärane, seega ei kuulu asi ka uuesti läbivaatamisele. 29) Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud. Kuna kaebaja kaebus jääb rahuldamata, siis jääb tasutud riigilõiv T.F. kanda. Karin Kalmiste Kohtunik 18