3-09-2291/105

(2)saabusid Tallinna vanglat teenindavasse postijaoskonda. Kaebaja arvates kui vangla võttis need kirjad välja ja vastas postile, et adressaat puudub, siis sellisel juhul need kirjad tulidki nii ruttu saatjale tagasi. Teine variant on kaebaja väitel see, kui vangla ei võtnud neid suuri kirju välja ja need tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kaebaja väidab, et kui F.J. sai kätte kviitungi, siis selle kviitungi või selle toimingu registreerimine peaks olema kajastatud mingis registris või andmepangas. Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud Tallinna vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tallinna vangla on esitanud väljavõtte S.J.i kirjavahetuse kaardist alates 25.08.2009 kuni 07.09.2009, kus ühtki märget kaebaja poolt osutatud kirjadele ei leidu, millest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et Tallinna vanglasse ei ole need kaebaja poolt osutatud kirjad jõudnud. Kohtuistungil antud tunnistuses ei olnud kaebaja ema F.J. kindel, kas ta saatis kirjad Tallinna või Viru vanglasse, kuid igal juhul saatis ta kirjad lihtkirjana ning sai kirjad 05.09.2010 tagasi. Kohtu poolt on tehtud haldusasjas tõendite kogumiseks mitu järelepärimist AS-le Eesti Post ja ka Viru vanglale. AS Eesti Posti vastuste kohaselt ei ole neil andmeid F.J. poolt S.J.ile vaatlusalusel ajavahemikul saadetud kirjade kohta. Vastustest ilmneb, et lihtkirja vastuvõtu tõenduseks saatjale kviitungit ei anta ning lihtkirja kulgemist pole võimalik jälgida, kuna lihtsaadetisi ei registreerita. Viru vangla on vastuses järelepärimisele kinnitanud, et vaatlusalusel ajavahemikul viibis S.J. Tallinna vanglas ning temale adresseeritud kirju sellel ajavahemikul Viru vanglasse jõudnud ei ole. S.J.i 19.10.2010 kirjas on osutatud kaebaja korduvale nõudele teha kohtu poolt järelepärimine postkontorile, mille alla Tallinna vangla kuulub ning selgitada välja, kas märgitud postkontor on saatnud tagasi F.J.le kaks suurt kirja, millises ajavahemikus kirja tagasisaatmise registreerimise akt eksisteerib ning millisel moel teostab Tallinna vangla postkontoris registreerimist kinnipeetavale adresseeritud, kuid tagasisaadetavate kirjade puhul. Pöördumisest ilmneb kaebaja seisukoht, et kirja tagasisaatmine registreeritakse. Nimetatud seisukoht ei ole vastavuses AS-i Eesti Post poolt antud korduvale kinnitusele, et lihtsaadetisi ei registreerita ning nende kulgemine ei ole jälgitav - sellest ilmneb üheselt, et ei registreerita ka kirja tagasisaatmist. Tallinna vangla on seisukohal, et olukorras, kus kaebaja ei ole tõendanud väidetavate kirjade saatmist ega saatjale tagastamist mitte ühegi dokumendiga, vaid ainult F.J. ebamäärase tunnistusega, on täiesti 2 alusetu väita Tallinna vangla toimingute õigusvastasust vaatlusalusel ajavahemikul kaebajale adresseeritud kirjade osas. Vastustaja on seisukohal, et pidades oluliseks kirja kulgemise jälgitavust, tuleb kiri edastada tähituna. Vastustaja esindaja palub jätta S.J.i kaebus rahuldamata ning kohtukulud nende olemasolul kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, selle täpsustustega, vastustaja seletustega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ja tunnistaja vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et F.J. saatis S.J.ile kaks nn maksikirja (kaaluga kuni 2

1. kg)lihtpostiga, mitte tähitud postiga, ta ei mäletanud, kas saatis need Tallinnasse või Jõhvi. Mingit kviitungit postisaadetiste kohta temale ei antud, mida kinnitas tunnistaja F.J. kohtule vande all antud ütlustes. Tunnistaja F.J. vande all antud ütluste kohaselt esimene saadetis oli 26. või 27. augustis 2009. Mida täpselt saatis, ta ei mäletanud: paberid, raamatud, seadused ja veel midagi. Kodus pani ümbrikusse ja viis postkontorisse asukohaga Tallinna mnt 51, Narva. Tunnistaja väitel ümbrik kaalus kuni 2 kg. Tunnistaja väitis, et postitas ümbriku Tallinna mnt 51 postkontoris. Saadetis vormistati ära ja võeti vastu. Ümbrikule märkis adressaadiks Jõhvi vangla, aadressi täpselt ei mäletanud. Tunnistaja sõnul sel ajal oli S.J. Jõhvis vanglas. See saadetis tagastati. Tunnistaja väitis, et oli veel 29.08.2009 postisaadetis, mis samuti saadeti tagasi, teine saadetis oli ka kuni 2 kg. 29.08.2009 saadetisele märkis tunnistaja samuti aadressiks Jõhvi vangla. Ümbriku peal ei olnud midagi märgitud tagastamise kohta, ühtegi templit ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt saadetised sai ta tagasi koos, kuupäevi ta ei vaadanud, see oli 5. või 6. septembril 2009. Saadetised sai kätte Tallinna mnt 51 postkontorist. F.J. sõnul temale tuli teade postkasti ja selle alusel läks ta postkontorisse. Postkontoris ta ei küsinud, miks saadetised tulid tagasi, unustas küsida. Rohkem ta saadetisi ei saatnud. Sellest rääkis ta pojale telefoni teel. F.J. käis lühiajalisel kokkusaamisel Jõhvi vanglas, kus suhtles pojaga kokkusaamise ajal telefoni teel (klaassein oli nende vahel). Ta ei mäletanud, kas Jõhvi vanglas oli esimene või teine lühiajaline kokkusaamine. Tunnistaja ütlusel poeg asjade vanglasse toomiseks soovi ei avaldanud, ei avaldanud soovi, et ta tagastatud saadetised võtaks vanglasse kaasa ja annaks temale üle. Vastustaja esindaja küsimusele selle kohta, kuidas tunnistaja need maksikirjad saatis, vastas F.J., et „Maksikirjad saatsin tavalise postiga, neile oli märgitud ka saatja aadress, kirjad vormistasin lihtkirjadena“. S.J.i suunavale küsimusele, kas tunnistaja saatis kirjad Tallinna vanglasse, vastas F.J. „Jah, kindlasti saatsin kirjad Tallinna vanglasse, aga kohtumisele ma sõitsin Jõhvi“. F.J. sõnul kui ta kirjad saatis Tallinna vanglasse, siis poeg oli Tallinnas ja hiljem viidi üle Jõhvi. Ta ei mäletanud, millal poeg Jõhvi viidi. Kohtu küsimusele, kas ta mäletab täpselt, kuhu ta need kirjad saatis, vastas F.J. „Ma ei mäleta, kuhu ma kirjad saatsin, kas Jõhvi või Tallinnasse“. Tunnistaja väitel mingeid kviitungeid talle postkontorist ei antud, kui tuli saadetistele postkontorisse järgi, siis kirjutas tagastuskviitungile alla, kirjutas ka postisaadetise teatisele alla. Kohtu küsimusele, kas tal on säilinud ümbrikud, vastas F.J., et ta ei mäleta, kas need ümbrikud on alles, tuleb otsida. Kohus selgitas F.J.le peale temalt vande all ütluste võtmist, et juhul, kui ta leiab need saadetiste ümbrikud, siis võib ta need saata otse kohtule (kohtuniku nimele viitega haldusasja numbrile). Kohtule vaidlusaluste saadetiste ümbrikke ei ole edastatud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 15 lg 3 kohaselt nii kaebuse esitaja kui ka vastustaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. 3 Kaebaja poole tunnistaja F.J. vande all antud ütlused on käesolevas asjas suuliseks tõendiks. F.J. täpselt ei mäletanud olulisi asjaolusid, näiteks seda, millisesse vanglasse ta need nn maksikirjad saatis, kas Viru (asukohaga Jõhvi) või Tallinna vanglasse (vahepeal S.J. toimetati ühest vanglast teise). Samas aga tunnistaja mäletas, et saatis maksikirjad tavalise postiga, vormistas need saadetised lihtkirjadena. Vastustaja esitas kohtule väljavõtted kinnipeetava S.J.i kirjavahetuse kaardist ajavahemiku 25.08.2009 kuni 07.09.2009 kohta, millest ei nähtu märget kaebaja poolt osundatud kirjade saabumisele. Kohus on kaebuse esitaja taotluste alusel korduvalt pöördunud kaebaja poolt osundatud postiasutuste poole ning saanud nendelt vastused kohtunõuetele. Kohtu poolt on 28.04.2010 edastatud kohtunõue AS-le Eesti Post, milles palutakse teavitada kohut, kas ajavahemikus 27.08.-03.09.2009 on Eesti Posti Narva postkontori kaudu F.J. saatnud maksikirja Tallinna vanglasse S.J.i nimele aadressil Magasini 35, Tallinn. Kohtule esitatud andmetel maksikiri on saadetud Tallinna mnt 41, Narva postkontorist. Ühtlasi paluti kohut teavitada, kas maksikiri on Tallinna vangla poolt Eesti Posti kaudu F.J.le tagasi saadetud. AS Eesti Post 05.05.2010 kirjast nr 3.2-2/1048-1 nähtub, et vastavalt AS-s Eesti Post kasutusel olevatele andmebaasidele ei ole ajavahemikus 27.08.-03.09.2009 AS-i Eesti Post Narva postkontori asukohaga Tallinna mnt 41 kaudu edastatud F.J. poolt maksikirja Tallinna vanglasse S.J.i nimele aadressile Magasini 35, Tallinn. Ühtlasi teatati Eesti Posti kirjas, et samuti ei ole nimetatud isikud kohtu poolt toodud ajavahemikul edastanud maksikirja AS-i Eesti Post Narva Kandekeskusest asukohaga Tallinna mnt 51, Narva. Vaadeldavas kirjas selgitas Eesti Post, et vastavalt AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimustele on maksikirja võimalik edastada lihtsaadetisena, mille puhul väljastatakse saadetis saajale või tema esindajale allkirjata. Lihtsaadetisi saab Postile üle anda kirjakastide kaudu, postkontoris või elektroonselt. Lihtsaadetisi andmebaasi ei sisestata, mistõttu puudub Postil võimalus jälgida saadetise liikumise teekonda, saadetise vastu võtnud isikuid ja tagasi saatmisega seotud asjaolusid. Kaebaja taotlusel pöördus kohus AS Eesti Post Narva Kandekeskuse (Tallinna mnt 51, Narva) ja AS Eesti Post Sikupilli postkontori (Pallasti 28-PK, Tallinn) poole 13.09.2010 kohtunõudega, milles palus teavitada kohut, kas F.J. (elukoht xxxxxxxxxxxx) on ajavahemikus 26.08.– 06.09.2009 saatnud Eesti Posti Narva Kandekeskuse kaudu kirju või pakke S.J.i nimele Viru või Tallinna vanglasse. Ühtlasi palus kohut teavet, kas nimetatud saadetisi on Viru vangla Eesti Posti Sikupilli postkontori kaudu aadressil Tallinn Pallasti 28-PK edasi saatnud Tallinna vanglasse või tagastanud F.J.le. Samal kuupäeval (13.09.2010) edastati kohtunõue ka Viru vanglale saamaks teada, kas F.J. on ajavahemikus 26.08.– 06.09.2009 saatnud kirju või pakke S.J.i nimele Viru vanglasse. Samuti paluti teatada, kas Viru vangla on edastanud juhul, kui S.J. saadetiste saabumise ajaks on üle viidud Tallinna vanglasse, nimetatud saadetised Tallinna vanglale või on tagastanud need saatjale F.J.le. 20.09.2010 saabus AS Eesti Post ühine vastus (17.09.2010 kiri nr KTK-S-83/676) AS Eesti Post Narva Kandekeskusele ja AS Eesti Post Sikupilli postkontorile edastatud 13.09.2010 kohtunõudele, milles AS Eesti Post teavitab kohut, et kohtunõude alusel teostati kontrolli, mille tulemusel selgus, et S.J.i nimele ajavahemikul 01.08.-30.09.2009 (nad on võtnud suurema ajavahemiku kontrolli alla) ei kajastu nende andmebaasis (ühtne andmebaas) F.J. poolt postitatud registreeritud saadetisi. Täiendavalt selgitati kohtule, et lihtkiri on lihtpostisaadetis, mis edastatakse postiasutuse kaudu adressaadile, kuid mille vastuvõtu tõenduseks postiasutuses kviitungit ei anta. Kui tegemist on lihtkirjaga, siis ei ole võimalik jälgida lihtkirja kulgemist, kuna lihtsaadetisi ei registreerita. Täpset saadetise kulgemist saab kontrollida, kui tegemist on registreeritud saadetisega. 23.09.2010 vastas Viru vangla (kiri nr 2.1-6/33833-1) 13.09.2010 kohtunõudele, et kinnipeetav S.J. kandis ajavahemikul 21.12.2007 kuni 01.12.2009 karistust Tallinna vanglas. Viru vanglasse kinnipeetav S.J.i nimele ei ole ajavahemikul 26.08-06.09.2009 saabunud postisaadetisi. Ühtlasi 4 teavitati kohut, et kinnipeetavate nimele tulnud postisaadetised edastab Viru vangla ka teistes vanglates viibivatele kinnipeetavatele, mitte ei tagasta saatja aadressile. Seega, nagu nähtub ülaltoodud kirjavahetusest, kõigile kohtunõuetele on vastatud isikute poolt, kelle poole kohus on pöördunud kaebaja soovil. Kohus on võimaldanud kaebajale tõendada oma väiteid asjakohaste tõenditega, samuti on pöördunud kaebaja palvel tema poolt osundatud postiasutuste poole, kust on saadud ammendavad vastused. Lisaks pöördus kohus ka Viru vangla poole teabe saamiseks, kuna tunnistaja F.J. täpselt ei mäletanud, millisele vanglale ta saadetised adresseeris. Tallinna vangla ega Viru vangla vaidlusaluste saadetiste kättesaamist ei kinnitanud. Kohus leiab, et nn maksikirjade jõudmine Tallinna vanglasse ning nende kinnipeetavale S.J.ile kätte toimetamata jätmine ja tema juuresolekul neid avamata saatjale tagastamine ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud, kohtutoimikus puuduvad sellekohased tõendid. Käesolevas kohtumenetluses on tuvastatud tunnistaja F.J. ütlustega (suuline tõend), et ta saatis ühe maksikirja (kuni 2
2. kg)26.08.või 27.08.2009 ja siis veel ühe maksikirja (kuni 2
3. kg)29.08.2009 S.J.ile, saadetisi oli kokku 2. Tunnistaja ei mäletanud, kuhu ta need saatis, kas Tallinnasse või Jõhvi (esialgu rääkis tunnistaja, et mõlema kirja ümbrikule märkis aadressiks Jõhvi vangla). Tunnistaja mäletas, et saatis need kirjad lihtpostiga, mitte tähitud postiga, postkontoris mingit kviitungit temale saadetiste kohta ei antud. Mõlemad ümbrikud, kumbki kaalus kuni 2 kg, viis postkontorisse asukohaga Tallinna mnt 51, Narva, kus need ka postitas. Kohus on tunnistaja F.J. ütlusi aktsepteerinud ning peab neid usutavateks. Kohus on põhjalikult kontrollinud kaebuses toodud asjaolusid ning pöördunud erinevate postiasutuste, sh AS Eesti Post poole, kust on saadud ka asjakohased vastused. Kohus on lisaks pöördunud ka Viru vangla poole asjaolude väljaselgitamiseks, kuna F.J. täpselt ei mäletanud, kas saatis kõnesolevad saadetised Tallinna vanglasse või Viru vanglasse (tunnistaja oma ütlustes nimetas Jõhvi vangla). Postiseaduse §-s 4 on loetletud postisaadetise ja postiteenuse liigid. Lõike 1 kohaselt postisaadetised on: 1) kirisaadetis; 2) postipakk; 3) perioodiline väljaanne. Lõige 2 ütleb, et kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üle antud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. Kirisaadetis on näiteks kiri, trükis ja pisipakk. Sama sätte lõike 6 kohaselt lihtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk: 1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata; 2) mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata; 3) mille kaotsimineku või kahjustumise korral puudub postiteenuse osutajal kohustus maksta hüvitist. Lõige 7 näeb ette, et tähtsaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk: 1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel; 2) mille väärtus on postiteenuse osutajale avaldamata; 3) mille kaotsimineku või kahjustumise korral maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma. Tunnistaja F.J. kinnitas kohtus, et saatis kaks nn maksikirja (kirisaadetis) lihtpostiga (lihtsaadetis) S.J.ile, mõlemad kirjad tagastati F.J.le. Kohus palus F.J.l vaadata, kas need ümbrikud, millelt võib näha, kuhu need kirisaadetised olid saadetud ning kes oli tagastaja, on tal säilinud ning juhul, kui need ümbrikud on alles, siis tuleks need (või üks nendest) edastada kohtule. Neid aga ei ole kohtule esitatud. 5 AS-lt Eesti Post (postiasutuste peaettevõte) kohtule edastatud vastused on oma sisult selged ja üheselt arusaadavad. S.J.i nimele ajavahemikul 01.08.-30.09.20009 ei kajastu nende andmebaasis (postiasutuste ühtne andmebaas) F.J. poolt postitatud registreeritud saadetisi. Täiendavalt selgitati kohtule, et lihtkiri on lihtpostisaadetis, mis edastatakse postiasutuse kaudu adressaadile, kuid mille vastuvõtu tõenduseks postiasutuses kviitungit ei anta. Seda kinnitas kohtule ka tunnistaja F.J.. Kui tegemist on lihtkirjaga, siis ei ole võimalik jälgida lihtkirja kulgemist, kuna lihtsaadetisi ei registreerita. Täpset saadetise kulgemist saab kontrollida, kui tegemist on registreeritud saadetisega. Kuna käesoleval juhtumil kõnealused lihtsaadetised ei olnud registreeritud, siis ei olnud ka võimalik jälgida nende liikumist. Eesti Post selgitas, et saadetise kulgemist saab kontrollida siis, kui see on registreeritud (tähtsaadetis). Ülalöeldu põhjal kohus jõudis järeldusele, et Tallinna vanglasse F.J. lihtsaadetised ei jõudnud, mistõttu ei saa vastustajat süüdistada kaebaja poolt näidatud toimingute teostamises. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid S.J.ile saadetud lihtsaadetiste saabumist Tallinna vanglasse ja Tallinna vangla poolt nende tagastamist saatjale F.J.le. Kohtus ei ole tuvastanud kaebaja poolt vaidlustatud Tallinna vangla toimingute õigusvastasust ning hindab kaebuse põhjendamatuks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 6