← Eesti

2-11-2072/11

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-2072 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S. B. avaldus alaealise lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Kohtuistungi toimumise aeg
  3. aprill
  4. a Menetlustoiming Põlvnemise tuvastamine Menetlusosalised Avaldaja: S. B. (IK xxx; elukoht: xxx) Puudutatud isik: D. B. (IK xxx; elukoht xxx) Kohtla-Järve Linnavalitsus (postiaadress: Keskallee 19, Kohtla-Järve 30395, IdaVirumaa) Puudutatud isik: RESOLUTSIOON
  5. S. B. avaldus rahuldada.
  6. Tuvastada, et D. B. (IK xxx, sündinud xxx. a Kohtla-Järve linnas, sünd registreeritud Ida-Viru Maavalitsuses
  7. juulil
  8. a, akt nr 335) põlvneb A. S.`est (IK xxx, sündinud xxx. a, surnud xxx. a, surmaakt koostatud Vaivara Vallavlitsuses
  9. augustil
  10. a, akt nr 8).
  11. Kohtumäärus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisel.
  12. Saata kohtumäärus peale jõustumist Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnale ja teadmiseks avaldajale ja Kohtla-Järve Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord 1 Määruse peale võivad avaldaja ja Kohtla-Järve Linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD
  13. S. B. esitas
  14. jaanuaril
  15. a Viru Maakohtule avalduse alaealise lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Avalduse kohaselt sündis S. B.`l
  16. juulil
  17. a poeg D. B.. Poja isa on A. S., kellega avaldaja elas vabaabielu
  18. aastast. Avaldajal ja A. S.`el oli ühine majapidamine. Lapse eostas A. S.. Lapse sünniakti jäid andmed isa kohta vormistamata.
  19. augustil
  20. a A. S. suri.
  21. Avaldaja palub kohtul tuvastada, et tema poeg D. B. põlvneb surnud A. S.`est. LINNAVALITSUSE ARVAMUS
  22. Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) esitas
  23. veebruaril
  24. a kohtule omapoolse arvamuse alaealise lapse põlvnemise tuvastamise osas. Arvamuse kohaselt selgus vestlusest avaldajaga, et poja sünni ajal olid S. B. ja A. S.`e vahel ebakõlad ja omavahelised suhtlusprobleemid, S. ja vastsündinud lapse sünnitusmajast äratoomise organiseeris avaldaja vend. Avaldaja iseseisvalt registreeris lapse perekonnaseisuosakonnas, antud asjaolu tõttu puudub lapse sünnitunnistusel kanne isa kohta. Vestlusest avaldajaga selgus, et A. S. on alati pidanud D.t oma pojaks, A. S.`e sugulased suhtlevad avaldajaga. Linnavalitsus on arvamusel, et lapse põlvneb A. S.`est ja põlvnemise tuvastamine on alaealise lapse huvides. KOHTUISTUNG
  25. Kohtuistungil
  26. aprillil
  27. a jäi avaldaja avalduse juurde.
  28. Tunnistaja Zinaida S. (A. S.`e õde) andis ütlusi, mille kohaselt pole tal kahtlusi selles, et D. on A. poeg. D. on välimuselt A. moodi (tunnistaja näitas kohtule mõlema fotoid). Kui D. sündis, siis vend helistas tunnistajale ja teatas, et tal sündis laps, hiljem vend kinkis talle D. foto. Tunnistaja on oma vennapojaga ka kohtunud ning nägi avaldajat ja vennapoega A. matustel. Tunnistajad L. B. ja L. B. andsid ütlusi selle kohta, et nad tunnevad hästi S. B.`t, teavad, et S. elas koos A. S.`ega, neil sündis kooselust poeg D., keda A. S. pidas oma pojaks. KOHTU PÕHJENDUSED
  29. Kohus, kuulanud ära avaldaja, tunnistajad, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. 2
  30. Kohus tuvastas, et avaldaja ja A. S.`e vahel ei olnud abielu sõlmitud. Avaldaja poeg D. B. on sündinud vallaslapsena
  31. juulil
  32. aastal Kohtla-Järvel. Lapse sünniaktis isa kohta kanne puudub. A. S. on surnud xxx a. Sünniaktil nr 335 on märge, et S. B. lahutatud abikaasa A. G.ei ole lapse isa.
  33. Perekonnaseaduse (PkS) § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:

(1)kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;
(2)kes on isaduse omaks võtnud või
(3)kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama. PkS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest..
  1. Avaldaja seletuste kohaselt põlvneb D. B. A. S.`est. Surnud isiku õde Z. S. kinnitab avaldaja seisukohta. Kohtla-Järve Linnavalitsus vastuväiteid D. B.`i põlvnemise osas ei esitanud ning toetab avaldust, leides, et põlvnemise tuvastamine on lapse huvides.
  2. Tunnistajate Z. S.`e, L. B. ja L. B. ütlustega on tõendatud, et S. B. ja A. S. elasid vabaabielus ja kasvatasid koos last ning A. pidas D.t oma pojaks.
  3. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud võimaldavad tuvastada, et D. B. põlvneb A. S.`est.
  4. TsMS § 582 lg 3 ja lg 4 kohaselt määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise avalduse, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Kohus saadab põlvnemise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti.
  5. Kooskõlas TsMS § 552 lg 2 küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.
  6. Kohus saadab kohtumääruse peale jõustumist Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnale muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.