3-10-1503/26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1503 Haldusasi OÜ Complus Consulting kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, 12.04.2010 otsuse nr 12.2-3/83-20 tühistamiseks ja kohustamiseks 08.04.2010 taotluse uuesti läbi vaatamiseks Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Complus Consulting; Esindaja: Ravil Khair Al-Din; Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, Esindaja: Kreet Ruus. RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
5. 11.01.2010 korraldusega nr 12.2-3/83-3 kohustas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) OÜ-d Complus Consulting kolmanda isikuna andma maksuhaldurile teavet ja esitama dokumendid. OÜ Complus Consulting edastas maksuhaldurile nõutud teabe. 1
6. Maksuhaldur koostas 08.03.2010 NordVision OÜ-le kontrollakti, milles kajastus ka OÜ-lt Complus Consulting maksumenetluses saadud teave. 08.04.2010 esitas OÜ Complus Consulting maksuhaldurile taotluse, milles taotles kontrollaktis ärisaladuse avalikustamise tõttu maksuasjaga tegeleva vanemrevidendi taandamist. 12.04.2010 otsusega nr 12.2-3/83-20 jättis maksuhaldur taotluse rahuldamata. OÜ Complus Consulting esitas maksuhalduri 12.04.2010 otsusele vaide, mis jäeti Maksu- ja Tolliameti 26.05.2010 vaideotsusega nr 61/211-3 rahuldamata. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
7. Kaebaja leiab, et vanemrevidendi poolt on kontrollaktis põhjendamatult kajastatud kaebaja konfidentsiaalset infot. Kontrollakti punktis 4.1 on edastatud järgmine informatsioon: 11.01.2010 pöördus maksuhaldur eelkirjeldatud tehingute asjaolude väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks korraldusega nr 12.2-3/83-3 Complus Consulting OÜ poole. Vastuse korraldusele edastas Complus Consulting OÜ prokurist Maia Kozina maksuhaldurile e-posti teel. Vastuse kohaselt on Complus Consulting OÜ eksklusiivne Dragonsoft tarkvara distribuutor Eestis ja Prantsusmaal. Complus Consulting OÜ ja Dragonsoft Security Associates Inc (Taiwan) vahel on sõlmitud eksklusiivse distribuutori leping nr D09-0825, mille alusel Complus Consulting OÜ korraldab Dragonsoft tarkvara turustust. Vastusele oli lisatud ka eelnimetatud leping ja selle alusel väljastatud arve ning arve tasumist kajastav maksekorraldus. Dokumentidest nähtub, et viidatud leping on sõlmitud 25.08.2009 ning selle alusel on Dragonsoft Associates Inc 27.08.2009 Complus Consulting OÜ-le arve nr DVMPLA-200 90827EEFR summas 13 480 USD, mis on Complus Consulting OÜ poolt tasutud 14.10.
8. Maksuhaldur märgib, et nimetatud summa on mitmeid kordi väiksem summast, mis sisaldub Complus Consulting OÜ nimel Nordvision OÜ-le Dragonsoft tarkvara edasimüügi ja kohandamise õiguse eest väljastatud arvel nr CC 021109, mis on 3 755 184 krooni.
9. Kaebaja on seisukohal, et eeltoodud tekstis on maksuhaldur edastanud Nordvision OÜ-le kaebaja ja Dragonsoft Security Associates Inc vahelise tehingu ja lepingu eesmärgi, selle lühisisu, maksumuse ja tähtajad, mille avaldamise ning edastamise keeld tuleneb maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-st
10. Maksumaksjal on maksukorralduse seaduse ja kohtupraktika kohaselt õigus sellele, et tema poolt edastatud konfidentsiaalset infot töödeldakse hoolikalt õigusaktide norme rikkumata. Kaebaja leiab, et viidatud informatsioon ei olnud seotud Nordvision OÜ äritegevusega (käsitledes üksnes Complus Consulting OÜ tehinguid kolmanda mitteseotud äripartneriga) ning selle avaldamine ja edastamine ei olnud vajalik ega asjakohane Nordvision OÜ käibemaksu arvutamiseks. Selle saladuses hoidmiseks oli kaebajal õigustatud huvi ning maksuhalduril seadusest tulenev kohustus. Kaebaja eeldas, et tema poolt esitatud dokumentide, tema kohta saadud andmete ning antud vastuste esitamine, nendega tutvumine ning nende kasutamine on rangelt asutusesisene ning kolmandatel isikutel puudub juurdepääs nimetatud andmetele.
11. Kaebaja lisab, et taotles vanemrevidendi taandamist, kuid maksuhalduri otsusega jäeti tema taotlus rahuldamata. Ka vaideotsuses leidis Maksu- ja Tolliamet, et taotlus ei anna põhjust kahelda maksuhalduri toimingu õigusvastasuses ja erapoolikuses oma ülesannete täitmisel. Peale vaideotsuse kättesaamist selgus kaebajale, et vanemrevident tegutses Nordvision OÜ kontrollis Nordvision OÜ endise raamatupidaja vihje alusel, kelle väitel planeerib Nordvision OÜ õiguserikkumist. Kaebaja leiab, et kogu maksuhalduri tegevus Nordvision OÜ vastu, millesse oli kaasatud ka Complus Consulting OÜ, oli vanemrevidendi poolt tahtlikult organiseeritud. Objektiivselt vihje uurimise asemel hakkas vanemrevident tegutsema, olles kirja poolt mõjutatud, mille tulemusel avaldas ta kaebaja partnerile konfidentsiaalset infot. 2 Kaebuse esitaja ei välista, et vanemrevident avaldas sihipäraselt ärisaladust, kahjustamaks kahe äriühingu vahelisi ärisuhteid.
12. Kaebaja rõhutab, et õigusriigi ja õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt ei saa avalik võim isiku õigusi ja vabadusi suvaliselt piirata. Oma volituste ja pädevuste kasutamisel peab haldusorgan võtma arvesse kujunenud haldus- ja kohtupraktikat, et vältida maksukohustuslase olukorra kahjustamist viisil, mida mõistlik inimene ei saa ette näha. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-14-98 märkinud, et ärisaladus ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Samas rõhutas Riigikohus, et maksuhaldur peab arvestama igaühe õigustega ning kehtivate seadustega. Kaebaja leiab, et Riigikohtu lahendi alusel peab maksuhaldur kolmandatelt isikutelt saadud teabe töötlemisel ja edastamisel järgima õigusaktides sätestatud nõudeid ja abinõusid. Kaebajale jääb selle valguses arusaamatuks maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt on kontrollaktis kajastatud üksnes teavet, mille maksuhaldur sai kaebuse esitajalt, ning esitatud järeldus, et kaebaja pidi eeldama, et maksuhaldur kasutab antud andmeid, mistõttu need saavad paratamatult kättesaadavaks ka kontrollitavatele maksukohustuslasele. Kaebaja leiab, et selline olukord, kus isik on ühest küljest kohustatud esitama maksuhaldurile kõik andmed (sh ärisaladused) ja teisest küljest jääb isik kaitsmata, kuna maksuhalduril on õigus meelevaldselt edastada need andmed teistele isikutele, kusjuures teavet andnud isik peab sellega leppima, on paradoksaalne. Kui isik peaks andmete esitamisest ärisaladusele viidates keelduma, karistatakse teda sunnivahendi rakendamisega, samas andmete esitamisel avalikustatakse ärisaladus ning selle sekkumisega kaasnevad ettevõtja äritegevusele kahjulikud mõjutused.
13. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri tõlgendusega MKS § 26 osas, et nimetatud sättega on reguleeritud üksnes informatsiooni avaldamine üldsusele. Säte ei seo maksusaladuse kaitset adressaatide arvuga või kolmandate, asjaga mitteseotud isikutega. Kaebaja leiab, et avaldamise all peetakse silmas teabe teatavakstegemist mitteõigustatud isikutele, kusjuures piisab sellest, kui teave avaldatakse ainult ühele isikule. Seejuures peab teabe avaldamine olema ka vajalik. Kaebaja rõhutab, et maksuhalduril puudus vajadus kajastada kontrollaktis lepingu detaile, sh ärisaladuse moodustavaid tähtaegu, lepingupooli ja lepingu sisu. Kaebaja viitab ka Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-35-02, mille kohaselt ei pruugi MKS §-s 26 sätestatud nõude rikkumine olla üksnes isikuõiguse tahtlik ja tegelik kahjustamine, vaid ka tegevus, mis suurendab sellise kahju tekkimise tõenäosust. Avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid sisaldavate dokumentide saatmine kaebaja äripartnerile suurendab kahtlemata nende sisu avalikuks saamise ohtu. Maksusaladuse rikkumine tähendab seejuures saladusega kaitstud teabe mistahes viisil õigustamatut kättesaadavaks tegemist isikule, kes seda teavet ei valda. Kontrollaktis teavet avaldades seadis maksuhaldur riski alla kaebaja ärihuvid ja suurendas tehingute sisu avalikuks saamise ohtu. Kaebaja hinnangul ei oma tähtsust, kas maksuhaldur käitus tahtlikult või hooletusest, kuna määrava tähtsusega on asjaolu, et asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teave tehti teatavaks üldsusele ja isikutele, kellel puudub või on piiratud ligipääs nimetatud andmetele. Kaebaja ei ole edastanud ega soovinud edastada oma tehingute sisu puudutavaid andmeid Nordvision OÜ-le.
14. Kaebaja leiab kokkuvõtlikult, et sellise praktika õiguspäraseks tunnistamine toob kaasa olukorra, kus revidentidel on võimalik uurimispõhimõttest lähtuvalt edastada kolmanda isiku äripartneritele ja konkurentidele ühe maksuasja raames konfidentsiaalset infot, mida viimased saavad kergesti kasutada, kahjustades sellega kolmanda isiku ärihuve. Haldusorgani tegevus muutuks kontrollimatuks ja meelevaldseks, rikkudes ettevõtlusvabadust ja moonutades maksusaladuse kaitse eesmärke. Kaebaja leiab, et eeltoodust tulenevalt oli vanemrevidendi toiming õigusvastane. Kaebaja viitab, et MKS § 49 lg 1 punkti 3 kohasteks muudeks 3 asjaoludeks on seega toimingu õigusvastasus ning revidendi kallutatus seoses kirjas esitatud vihjega. Uurimispõhimõtte meelevaldse rakendamise tulemusena on kaebaja ärihuvid saanud kahjustada. Arvestades MKS § 56 lõikes 1 sätestatud kaasaaitamiskohustust on mõistlik eeldada, et kaebaja ei usalda enam vanemrevidenti ega soovi koostöö jätkumist töökohustusi rikkuva ametnikuga. Kaebaja viitab, et oma kohustuste täitmisel on maksukohustuslane lootnud enda seaduslike huvide austamist ja riigile usaldatud andmete kaitsmist. Kaebaja on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et loogilise järeldusena taotleb maksukohustuslane ametniku taandamist, kui tekib kahtlus ametniku ebapädevuses või erapooletuses. Kaebaja palub seega kaebus rahuldada, tunnistades maksuhalduri poolt kolmandale isikule kaebaja ärisaladuse edastamine õigusvastaseks ning tühistada vaidlustatud otsus, kohustades vastustajat kaebaja taotlust ametniku taandamiseks uuesti otsustama. VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitab esiteks, et maksuhalduril on õigus rakendada maksude tasumise õigsuse kontrollimisel erinevaid meetmeid. Üheks selliseks meetmeks on teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks, sh nõuda nende isikute käsutuses olevate maksumaksja ja maksu kinnipidaja kohta käivate dokumentide esitamist. Kolmandatel isikutel on õigus teabe andmisest keelduda, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei ole seaduse alusel teabe andmisest keeldunud. Vastustaja juhib tähelepanu, et käesoleval juhul on kaebuse esitajaks kolmas isik, kellelt maksuhaldur on infot nõudnud. Seega on tegemist kolmanda isikuga maksumenetluses, mitte maksukohustuslasega MKS § 6 mõttes. Kolmandalt isikult teabe saamist reguleerib MKS § 61, mitte kaebaja poolt viidatud MKS § 26, mis reguleerib maksumaksjat (Nordvision OÜ) puudutava informatsiooni salastatust. MKS § 61 alusel toimingute tegemiseks peab toimuma mõne isiku kontrollimine või on maksuhaldur soovinud isikut kontrollida, kuid see pole õnnestunud. Vastustaja leiab, et käesolevas asjas on järgitud proportsionaalsuse printsiipi ja nõutud teavet vaid seotud asja kohta (Nordvision OÜ suhtes viidava maksumenetluse raames).
16. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et kolmandatelt isikutelt ärisaladuse sisalduva teabe nõudmise õiguse kasutamisel peab maksuhaldur arvestama igaühe õiguste ja kehtivate seadustega. Antud juhul on maksuhaldur ka seda teinud, kuna kolmanda isiku poolt esitatud infot on kasutatud riikliku järelvalve funktsiooni täitmiseks. Ka näiteks isikuandmete kaitse seadus, mis reguleerib küll füüsiliste isikute isikuandmete töötlemist, sätestab § 10 lõikes 2, et haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. Maksuhaldur rõhutab, et kaebaja enda poolt edastatud teave kajastub vaid Nordvision OÜ kontrollaktis ning seda ei ole avalikustatud kolmandatele isikutele. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu määruses 3-3-1-14-98 on kohus asunud seisukohale, et MKS-i mõttest tuleneb, et ärisaladus ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Vastupidine seisukoht tähendaks, et riiklik järelevalve maksude tasumise üle muutub ebaefektiivseks. Kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud, miks on antud situatsioon erandlik, et piirata maksuhalduri kohustuse täitmist ning milliste seadusesätete vastu on maksuhaldur eksinud. 4
17. Vastustaja leiab, et kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust, et tema enda poolt edastatud infot ei kasutata maksukohustuslast puudutavas haldusaktis. Vastustaja kordab, et kaebaja ei viidanud info edastamisel dokumentidel kajastuvale ettevõtte ärisaladusele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08 märkinud, et kehtivas õiguses puudub ärisaladuse definitsioon ning viidanud seetõttu Saksamaa Liitvabariigi kohtupraktikale, millele on osutatud ka karistusseadustiku kommentaaris. Selle kohaselt on ärisaladus asjaolu, mis on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe ettevõtja puhul peab olema kas dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav. Riigikohtu otsuses on seejuures rõhutatud, et ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vaja võimalikult täpselt avada selle sisu. Riigikohus on pannud tõendamiskoormise ettevõtjale, kes tugineb ärisaladuse rikkumisele. Riigikohtu eelviidatud otsuses on märgitud, et üldjuhul peab ettevõtja kindlaks määrama, mis on tema ettevõttes ärisaladus (tegema seda näiteks töölepingus või sisekorraeeskirjas). Eeltoodust tulenevalt peab ettevõtja ärisaladuse määratluse teatud ulatuses formaliseerima, et hiljem oleks võimalik tõendada soovi mingit teavet ärisaladusena kaitsta. Sama põhimõte kehtib ka konkurentsiseaduses, sest konkurentsiseaduse sätted näevad ette, et ettevõtja peab ise määrama oma ärisaladuse, kuid vajadusel peab sellist määramist ka põhjendama. Vastustaja leiab eeltoodu põhjal, et kaebaja ei ole antud juhul kuidagi tõendanud ega põhjendanud, et tegemist on ärisaladusega.
18. Menetlusliku poole pealt peab vastustaja vajalikuks märkida, et vastustaja hinnangul ei ole kaebaja kaebuses põhistanud põhjendatud huvi olemasolu ega näidanud ära, millise kasu maksuhalduri toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale annab. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-70-09 leidnud, et halduskohtusse pöördumiseks põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole üksnes vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine, samuti ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi. Vastustaja selgitab, et viidatud kohtuasjas leidis Riigikohus, et halduskohtul tulnuks kaebus jätta tuvastamisnõude osas läbi vaatamata, sest kaebaja pole tuvastamiskaebuse esitamiseks ära näidanud põhjendatud huvi. Vastustaja viitab ka Riigikohtu määrusele haldusasjas nr 3-3-1-101-08, milles kolleegium rõhutab, et tulenevalt HKMS § 10 lõikest 3 peab menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi. Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. Kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema.
19. Vastustaja märgib viimasena, et Complus Consulting OÜ-lt saadud teave omas tõendite kogumis hindamisel olulist tähendust Nordvision OÜ maksukohustuse kujunemisel ning kõik asjas tähendust omavad asjaolud, mis mõjutavad maksukohustuse tekkimist, kuuluvad uurimispõhimõttest tulevalt kajastamisele kontrollitulemuses. Maksuhalduri hinnangul on revident täitnud Nordvision OÜ kontrolli läbi viies oma igapäevaseid töökohustusi ja olnud erapooletu. Vastustaja leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebuse esitaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks, kuna maksuhalduri tegevus on olnud õiguspärane ning otsused on motiveeritud ja põhjendatud. 5 KAEBAJA JA VASTUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
20. Kaebaja lisas oma täiendavas seisukohas, et vastustaja on küll asunud seisukohale, justkui oleks kolmandal isikul õigus keelduda ärisaladust sisaldava teabe esitamisest, kuid ei ole seejuures ära toonud ühtegi seaduse sätet, mis lubaks kaebajal info edastamisest ärisaladuse olemasolu tõttu keelduda. Kaebaja edastas ärisaladust heas usus, võttes arvesse haldusmenetluses aktsepteeritavaid lahendusi. Kaebaja lisab, et MKS § 26 ei reguleeri küll kolmandalt isikult teabe saamist, kuid see ei anna alust väita, et maksusaladuse kaitse ei laiene kolmandale isikule. Vastustaja on ise viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-14-98, kus on otsesõnu kehtestatud kolmanda isiku ärisaladuse kaitsmise raamistik. Kaebaja on jätkuvalt ka seisukohal, et maksuhaldur kasutas infot küll riikliku järelevalve funktsiooni täitmiseks, aga kaebaja ärisaladuse avaldamine tema äripartnerile oli ülesannete täitmisel ebaproportsionaalne, rikkudes kaebaja õigusi. Kaebaja rõhutab, et antud kontekstis on kahjustatud pooleks kaebaja ja kolmandaks isikuks, kellele ei oleks tohtinud ärisaladust avaldada, Nordvision OÜ.
21. Seoses vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et tegemist on ärisaladusega, märgib kaebaja järgmist. Esiteks oli maksuhaldurile saadetud kirjade lõpus märge, mille kohaselt oli kogu saadetud info konfidentsiaalne. Teiseks on litsentsilepingu igal lehel kirjas, et tegemist on konfidentsiaalse infoga, mida rõhutab ka litsentsilepingu punkt 18, mille kohaselt moodustab kõik selles dokumendis sisaldub ärisaladuse. Kolmandaks on kaebaja veebilehel olemas link konfidentsiaalsusteatele. Kaebaja on seisukohal, et veebilehel konfidentsiaalsusteate avalikustamisega muutus see siduvaks kõigi isikute jaoks, kes astusid kaebajaga õigussuhetega. Kaebaja leiab eeltoodu põhjal, et ettevõttes on määratletud ärisaladus ning maksuhalduri vastupidine seisukoht väär.
22. Kaebaja lisas viimasena tuvastamistaotluse esitamiseks põhjendatud huvi olemasolu kohta, et esiteks võimaldab toimingu õigusvastasuse tuvastamine teha revidendi taandamise küsimuses kindla otsuse. Teiseks soovib kaebaja seaduse ühetaolist kohaldamist ning kohtupraktika ühtlustamist ehk teada, kas maksumaksjal või kolmandal isikul on õigus keelduda ärisaladust sisaldava info edastamisest. Õigusselgus selles küsimuses võimaldaks kaebajal teatava tegevuse või tegevusetusega kaasnevaid tagajärgi ette näha. Kolmandaks soovib kaebaja esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude, kuivõrd kaebaja on seisukohal, et läbi vahendaja litsentsi ostvale ettevõttele litsentsi alghinna ja müüja teatavakstegemine tekitab vältimatult kaebuse esitajale kahju. Kaebuse esitaja leiab kokkuvõtlikult, et eeltoodu põhjal esinevad alused kaebuse rahuldamiseks.
23. Vastustaja pidas vajalikuks lisada, et maksumenetluses kasutatavate tõendite liigid on välja toodud MKS §-s 59, mille järgi tuleb tõendiks lugeda ka kolmandatelt isikutelt saadud teave ja dokumendid. Antud juhul oli kontrollitava äriühingu ja kaebaja vahel väidetavalt teostatud majandustehingud vahetult seotud kaebaja poolt Dragonsoft tarkvara eksklusiivse distribuutorlitsentsi soetamisega. Vastustaja rõhutab, et korraldus teabe andmiseks väljastati kaebajale Nordvision OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Korralduses on selgitatud kolmanda isiku poole pöördumise põhjus ja eesmärk (OÜ Nordvision kontrollis tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine) ning välja toodud teave ja dokumendid, mille esitamist peab maksuhaldur selle eesmärgi täitmisel oluliseks. Korralduse alusel teabe ja dokumentide esitamine on maksumenetluse raames kogutavate tõendite esitamine, mille alusel otsustab maksuhaldur kontrollitava isiku maksukohustuse üle. Kaebaja pidi dokumente esitades eeldama, et maksuhaldur ka kasutab antud andmeid, mistõttu saavad need paratamatult kättesaadavaks kontrollitavale maksukohustuslasele. 6
24. Vastustaja märgib, et esitatud dokumentidest nähtus hind, millega kaebaja oli Taiwani äriühingult distribuutorlitsentsi omandanud. Soetatud õigused on eksklusiivsed ning nende maksumus oli mitmeid kordi väiksem Nordvision OÜ ja kaebaja vahelise tehingu väärtusest, mis tekitas kahtlust ja arusaamatust kontrollitava äriühingu ja kaebaja vaheliste tehingute hinna kujunemise osas. Maksuhaldur viitab, et kaebaja, Nordvision OÜ ja veel teised äriühingud on omavahel seotud juriidilised isikud, kelle vahel toimunud ostu- ja müügitehingute seas on tuvastatud fiktiivseid tehinguid. Vastustaja lisab, et kummastavalt on kaebajale ka väga hästi teada Nordvision OÜ kontrollaktis ja maksuotsuses sisalduv. Maksuhalduri hinnangul on seega loogiline, et kaebajal on juurdepääs Nordvision OÜ-ga seotud haldusaktidele. Lisaks on Nordvision OÜ esitanud kontrollakti eriarvamuses täpselt samad vastuväited, mis kaebaja oma kaebuses. Vastustaja palub eeltoodust tulenevalt jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
26. Kohus märgib esiteks menetlusliku külje poolt toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse osas, et kohtu hinnangul on kaebuse esitaja väljendanud oma põhjendatud huvi juba esialgses kaebuses. Kaebuses on kaebaja väljendanud, et ei soovi koostöö jätkumist oma töökohustusi rikkuva ametnikuga. Kohus leiab, et antud selgitusest ja ülejäänud kaebusest tulenevalt on kaebaja põhjendatud huvina pidanud silmas preventiivset huvi. Kohus möönab, et kaebaja ei ole osanud seda otsesõnu väljendada ning ka täiendavas seisukohas märkinud, et soovib õigusselgust, kuid kaebaja eesmärgina on selgelt tuvastatav huvi selliste (kaebaja hinnangul õigusvastaste) toimingute edaspidiseks vältimiseks. Kohus lisab, et kuivõrd otsuse tühistamise taotluse lahendamiseks peab kohus hindama maksuhalduri toimingute õiguspärasust, omab toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlus sisulist tähtsust vaid kaebaja jaoks. Eraldiseisva toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamisel ning selles osas kaebuse rahuldamisel peab kohus kaebuse rahuldamisel ja toimingu õigusvastasuse tuvastamisel selle eraldiseisvalt resolutsioonis ära tooma, et kaebajal oleks võimalik efektiivselt oma õigusi tuvastatuga ka kaitsta. Kohus lisab eelnevale, et kuigi vastustaja poolt vastavatele kahtlustele tähelepanu juhtimine on kiiduväärt, oleks menetluslikult korrektne esitada kohtule sellise seisukoha korral vastava kaebuse taotluse osas menetluse lõpetamise taotlus. Sellisel juhul on kohtul võimalik taotlus lahendada enne asja sisulisse arutamisse laskumist ning menetlusosalistel selgus sisuliselt lahendatavate taotluste osas. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebaja on väljendanud enda põhjendatud huvi eraldiseisva toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamiseks ning ei pea seetõttu vajalikuks käsitleda pikemalt poolte sellekohaseid seisukohti.
27. Asja sisulise poole pealt vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas maksuhalduril on õigus avalikustada kolmandalt isikult saadud teavet maksukohustuslasele, kelle kontrolli raames kolmandalt isikult teavet saadi. Täpsemalt vaidlevad pooled selle üle, kas maksuhaldur oleks pidanud kaebajalt saadud teavet käsitlema ärisaladusena, mille avalikustamine kõikidele teistele isikutele (sh maksukohustuslasele, kelle kontrolli raames teavet küsiti) on keelatud, olles maksusaladuse hoidmise põhimõttega kaitstud. Selle tuvastamisest oleneb kokkuvõttes maksuhalduri ametniku toimingu ja vaidlustatud otsuse õiguspärasus, kuivõrd sellisel viisil teabe avalikustamise lubatavuse tuvastamise korral on ametniku toiming ja tema taandamata jätmise otsus õiguspärased. Kohus käsitleb seega esiteks küsimust, kas maksuhaldur oleks pidanud esitatud teavet käsitlema kaebaja poolt viidatud põhjustel ärisaladusena. Teiseks 7 tuvastab kohus, kas selle teabe avalikustamine isikule, kelle suhtes viidi läbi maksukontrolli, oli õiguspärane. Kolmandaks kontrollib kohus, kas vaidlustatud otsus oli ka formaalselt õiguspärane.
28. Kaebaja poolt esitatud teabe ärisaladusena käsitlemisel on kohtu hinnangul asjakohane tuua paralleel konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 63 lõikega 1, kus on defineeritud ärisaladuse mõiste. Viidatud sätte kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, Konkurentsiameti tehtud otsus ja ettekirjutus ning Konkurentsiameti peadirektori või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud. Arvestades, et kaebaja edastas maksuhaldurile lepingu, kus sisaldus mh teave lepingu poolte, maksumuse ja lühisisu kohta, võib kohtu seisukoha kohaselt olla tegemist kaebaja ärisaladusega. Seejuures tuleb aga tähele panna vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-103-08, milles Riigikohus on märkinud, et üldjuhul peab ettevõtja kindlaks määrama, mis on tema ettevõttes ärisaladus. Kohus märgib, et kaebaja veebilehel on olemas konfidentsiaalsusteade, milles kaebaja on kindlaks määranud, mis on tema ettevõttes ärisaladus. Samas ei saa pidada õigeks kaebaja seisukohta, et konfidentsiaalsusteade on veebilehel avalikustamiseks muutunud kõigi temaga õigussuhetesse astuvate isikute jaoks siduvaks. Veebilehel avalikustatud teave ei ole kohtu hinnangul automaatselt siduv kõigile õigussuhetele, mis kaebajal võivad esineda. Seda on kaudselt möönnud ka kaebaja ise, märkides konfidentsiaalsusteates, et selle eesmärgiks on konfidentsiaalse teabe avaldamise reguleerimine Complus Consulting OÜ ja teate saaja vahel. Konfidentsiaalsuskohustus saaks konfidentsiaalsusteate alusel seega tekkida minimaalselt selle esitamisega teisele osapoolele. Kohus lisab, et veebilehel olevat teavet võib ettevõte ka igal hetkel oma soovi kohaselt muuta, mistõttu ei seda samuti kolmandate isikute jaoks üksnes veebilehel avalikustatuna siduvaks pidada.
29. Kohus leiab, et ka kaebaja poolt viidatud e-kirjade lõpus sisalduvat inglisekeelset märget ei saa pidada kindlaks määratud ärisaladuse kaitsele suunatuks, nagu kaebaja väidab. E-kirja lõpumärkes sisalduvas tekstis ei ole kaebaja kindlaks määranud, milline osa kirjast võiks moodustada ärisaladuse. Olenemata sellest, kellele ja millise sisuga e-kiri kaebaja töötaja poolt saadetakse, sisaldub e-kirjas lõpumärge. Kohus selgitab, et siinkohal tuleb eristada kaebaja poolt konfidentsiaalseks peetavat infot kaebaja ärisaladusest, mis ei ole kattuvad mõisted. Kaebaja võib tahta konfidentsiaalsena hoida ka näiteks äripartneritega kohtumise aega ja kohta, mis ei muuda aga vastava e-kirja sisu ärisaladuseks. Selleks, et käsitleda e-kirjaga edastavat teavet ka ärisaladusena, oleks kohtu hinnangul kaebaja pidanud lisama sellele kodulehel avaldatud konfidentsiaalsusteate, millest nähtub ettevõttes kindlaks määratud ärisaladus ning asjaolu, et e-kirjaga edastatav info on ärisaladusena käsitletav. Seega ei saa pelgalt e-kirja lõpumärkest teha järeldust, et e-kirja adressaat peab olema aru saanud ja kohustub hoidma kaebaja ärisaladust.
30. Kohus selgitas varasemalt, et kaebaja poolt edastatud teave võib olla käsitletav ärisaladusena. Kohus leiab, et käesoleval juhul on lepingu tingimused käsitletavad ärisaladusena, kuna see tuleneb lepingust endast. Lepingu punktis 18 on selgitatud lepingu avalikustamispiiranguid ning konfidentsiaalsuskohustust, määrates sellega sisuliselt kindlaks ärisaladuse ulatuse ja mahu. Seega kuigi kaebaja ei ole maksuhaldurile vastates märkinud, et tegemist on ärisaladusega, võib teavet vähemalt kaebaja poolt edastatud lepingu osas 8 ärisaladuseks pidada. Kohus kontrollib seega järgmisena, kas ärisaladuse avalikustamine ettevõttele, kelle suhtes maksumenetlust läbi viidi, oli õiguspärane.
31. Kohus nõustub kaebajaga selles, et isikul on õigus tema poolt edastatud konfidentsiaalse info töötlemisele teistes õigusaktides sätestatud norme rikkumata. Kaebaja on õigesti viidanud ka MKS §-le 26, mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada informatsiooni maksumaksja kohta ainult maksumaksja kirjalikul nõusolekul või seaduses sätestatud juhtudel. Samas on vastustaja õigustatult tuginenud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-14-98, milles Riigikohus märgib, et maksukorralduse seaduse mõttest tuleneb, et ärisaladus ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Vastupidine seisukoht tähendaks, et riiklik järelevalve maksude tasumise üle muutub ebaefektiivseks. Maksuhalduril oleks seega võimatu teostada riiklikku järelevalvet, kui kolmandatelt isikutelt saadava info põhjal kuuluks maksukohustus küll muutmisele, kuid praktiliselt ei oleks maksuhalduril võimalik oma kohustusi täita, kuna maksukohustuse muutmisele suunatud haldusakti ei ole võimalik põhistada, kuivõrd sellest nähtuks kolmanda isiku ärisaladus. Kohus on seisukohal, et teise isiku maksumenetluse raames teabe küsimisel põhineb teabe küsimine eeldusel, et see mõjutab teise isiku maksukohustust ning seetõttu on antav teave kontrollitavale maksukohustuslasele kättesaadav. Vastupidine olukord tähendaks, et maksukohustuslasel puudub teave enda maksukohustuse määramise aluste kohta ning maksukohustuslasel oleks info puudumise tõttu võimatu sellele vastu vaielda või maksukohustuse alust kontrollida. Kohus lisab, et ka siinkohal võib tõmmata paralleeli konkurentsiseadusega, mille § 63 lõige 3 sätestab, et konkurentsiameti ametnik võib avaldada ja kasutada ettevõtja ärisaladust, mis on vajalik konkurentsialase süüteo toimepanemise, käesoleva seaduse või asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rikkumise tõendamiseks. Sellele sarnaselt on ka maksuhalduril maksukohustuse kindlakstegemisel vajalik selle tõendamine, mis oleks tihti kolmandatelt isikutelt saadava teabeta võimatu. Kohus leiab, et seadusandja eesmärgiks kolmanda isiku poole pöördumise regulatsiooni loomisel ei ole olnud sellise olukorra loomine, kus kolmanda isiku poolt saadavast teabest ei saa tuleneda ühtegi tagajärge.
32. Kohus märgib, et maksuhalduril tuleb kolmandalt isikult teabe nõudmisel arvestada ka proportsionaalsuse printsiibiga, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda sellist teavet, mille kasutamiseks puudub vajadus. Käesoleval juhul on maksuhaldur nõudnud teavet, mis hilisemalt osutus oluliseks maksukohustuse kindlaksmääramisel. Kaebaja on leidnud, et maksuhaldur on proportsionaalsuse printsiipi rikkunud aga teabe avaldamisega, kuna see oli ülesannete täitmiseks liigne. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Maksukohustuslasel, kelle suhtes kontrolli läbi viiakse, on õigus tutvuda maksumenetluse toimikuga. Seega isegi juhul, kui maksuhaldur oleks kontrollaktis kajastanud andmeid veel lühidamalt, oleks maksukohustuslasel võimalik ülejäänud kaebaja poolt esitatud teabega tutvuda. Ärisaladuse avalikustamise osas maksukohustuslasele, kelle suhtes kontrolli läbi viiakse, võttis kohus juba seisukoha eelnevalt. Kohus lisab, et kaebuses toodud asjaolud maksuhalduri ametniku erapoolikuse ja emotsionaalsed argumendid ärisaladuse tahtliku avalikustamise kohta ei ole asjakohased ega kaebaja poolt tõendatud, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Kohus märgib, et maksuhalduril on kohustus esitatud vihje alusel uurida maksukohustuslase tegevust ning maksuhaldur ei saa jätta menetlust alustamata vaid seetõttu, et vihje ise on emotsionaalne või kallutatud. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas tõendeid selle kohta, et maksuhalduri ametnik oleks olnud isiklikult huvitatud asja lahendist. 9
33. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et maksuhalduri toiming (kaebajalt saadud teabe avalikustamine maksukohustuslasele, kelle suhtes kontrolli läbi viidi) ja vaidlustatud otsus on õiguspärased ning kaebuse esitaja väiteid ei anna vastupidisele seisukohale alust. Vaidlustatud otsuse osas ei ole menetlusosalised selle formaalsele õiguspärasusele vastuväiteid esitanud. Ka kohtule ei nähtu vaidlustatud otsusest menetlus- ega vormivigu.
34. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei esitanud menetluskulude nõuet, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 10