2-10-62278/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-62278 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S. H.`i hagi L. H. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
3. aprill
4. a Menetlusosalised Hageja: S. H. (IK xxx; elukoht: xxx) J. T., volikirja alusel e.tush@mail.ru Hageja esindaja: Kostja: L. H. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja esindaja: W. I., volikirja alusel xxx RESOLUTSIOON
5. Lahutada S. H.`i ja L. H. abielu, mis on sõlmitud
6. juulil
7. a Vene Föderatsioonis Novgorodi oblastis Egolski külanõukogus ja mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr
9. Taastada L. H. abielueelne perekonnanimi „L.“. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. HAGIAVALDUS
10. Hageja S. H. esitas 13.12.
11. a Viru Maakohtule hagi L. H. vastu abielu lahutamise nõudes. Abielu on registreeritud 20.07.
12. a Venemaal Novgorodi oblastis. Hageja palub abielu lahutada, kuna poolte vahel on abielulised suhted lõppenud
13. aasta juuni lõpus, alates sellest ajast ei ole abikaasad ette võtnud katseid perekonnasuhete taastamiseks, seega on abielusuhted tagasipöördumatult lõppenud ja kooselu pole võimalik taastada. KOSTJA VASTUS
14. Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et ta soovib abielu hagejaga säilitada. Hageja poolt abielulahutuse nõude esitamine on hageja kergemeelsus ning seletatav vanuselise hormonaalseisundiga. Kostja ja perekonnatuttavad eeldavad, et hageja suhted ja elamine ajutiselt teise naisisiku juures ei ole püsivad. S. H.`i kergemeelse romaani lõppemisel hageja pöördub tagasi kostja juurde elama. Kostja soovib, et kohus annaks pooltele kuuekuulise leppimistähtaja (PkS § 67 lg 3). HAGEJA ARVAMUS
15. Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et abikaasadel ei ole ühist majapidamist alates
16. aasta juuni lõpust. Hageja on veendunud, et perekonnaelu pole enam võimalik taastada, kostja pole samuti püüdnud perekonnaelu taastada. Enam kui pooleteise aasta kestel elab hageja teise naisega, tema elu kulgeb kostja huvidest sõltumata. Isegi läbirääkimisi ühisvara jagamiseks pidasid pooled oma esindajate kaudu, sest ei saanud ega soovinud teineteisega suhelda. Poolte lepitamiseks abinõude vastuvõtmine on kujunenud olukorras ebamõistlik. KOHTUISTUNG
17. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde, selgitades, et ta soovi kostjaga kooselu taastada, see pole ka võimalik, sest hageja elab juba
18. aasta suvest teise naisega. 2
19. Kostja hagi ei tunnistanud, selgitades et soovib hagejaga perekonda taastada, kuid sellele on vastu hageja uus elukaaslane. Lahutuse korral soovis kostja saada tagasi abielueelset perekonnanime. KOHTU PÕHJENDUSED
20. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
21. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 20.07.
22. a. Poolte vahel on abielusuhted katkenud
23. aasta suvel ning pooled ei ela koos. Hageja elab üle 1,8 aasta teise naisega.
24. PkS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
25. lõike kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Lõike 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
26. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud ning arvestades seda, et pooled elavad lahus
27. aasta juunikuu lõpust, ei ole sellest ajast kuni käesoleva ajani ära leppinud ega ka vahepeal abielulisi suhteid taastanud, hageja elab koos teise naisega ning ei soovi kostjaga suhelda, on poolte lepitamine ebamõistlik ning täiendava leppimisaja andmine ei vii abielu taastamiseni. Kostja selgitas ise kohtuistungil, et hageja ei tunne ta vastu huvi. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja kooselu teise naisega ei ole rohkemat kui kergemeelne romaan.
28. Eeltoodud põhjendusel kohus lahutab poolte abielu.
29. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (nimeseaduse § 11 lg 2 p 1). Kohtunik 3