KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2011; Tallinn Haldusasja number 3-10-2774 Haldusasi OÜ RKO Platvorm kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.07.2010 otsuse nr 12.2-3/4939-5 ning 26.07.2010 taotluses sisalduvale üheksale küsimusele vastamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 25.05.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja (avaldaja) – OÜ RKO Platvorm, esindaja Teet Raatsin; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, volitatud esindaja Maire Saare RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 02.06.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi ka PMTK või vastustaja) kontrollis 29.06.2010 korralduse nr 12.2-3/4939-1 alusel OÜ Rewilo
- a veebruari kuni mai käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. OÜ Rewilo kontrollperioodi käibemaksuarvestuses kajastatud tehingute sisu ja toimumise kindlakstegemiseks pöörduti kontrolli käigus PMTK 16.07.2010 korralduse nr 12.2-3/4939-4 alusel OÜ Rewilo tehingupartneri OÜ RKO Platvorm (kaebuse esitaja) poole. OÜ-d RKO Platvorm kohustati esitama kirjalikke selgitusi ja dokumente OÜ RKO Platvorm ja 2 OÜ Rewilo vaheliste tehingute kohta. Korraldus tuli täita 26.07.2010 (Vt vaidlustatud haldusaktis kajastatud asjaolud, tl 14).
- 26.07.2010 edastas OÜ RKO Platvorm vastustajale taotluse PMTK 16.07.2010 korralduse nr 12.23/4939-4 tähtaja edasilükkamiseks ning õiguste ja kohustuste selgitamiseks. 26.07.2010 esitatud taotlusega soovis OÜ RKO Platvorm maksuhaldurilt selgitusi maksukorralduse seadusest tulenevate maksukohustuslase õiguste ja kohustuste kohta. Selle kohta on formuleeritud taotluses üheksa erinevat küsimust.
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.07.2010 otsusega nr 12.2-3/4939-5 jäeti OÜ RKO Platvorm poolt 26.07.2010 esitatud taotlus „PMTK 16.07.2010 korralduse nr 12.2-3/4939-4 täitmise tähtaja ennistamiseks kuni maksuhalduri ammendava ning piisavalt motiveeritud vastuseni ülaltoodud küsimustes menetlusaja pikendamiseks 10 päeva võrra pärast maksuhaldurilt vastuse kättesaamist“ rahuldamata (tl 14-16).
- OÜ RKO Platvorm esitas 26.10.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.07.2010 otsuse nr 12.2-3/4939-5 tühistamise ning küsimustele vastamise kohustamise nõudes.
- Tallinna Halduskohtu 09.12.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 35-36). Kohus selgitas, et olukorras, kus vastava tähtaja pikendamata jätmine PMTK 16.07.2010 korraldusega pandud kohustuste täitmise tähtaega enam muuta ei saa, ei oleks vastustaja 29.07.2010 otsuse tühistamise nõue enam asjakohane. Kaebuse esitajat kohustati selgitama, mida sisulist oleks avaldajal antud juhul võimalik haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega saavutada (tl 36).
- 29.12.2010 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ RKO Platvorm vastus kaebuse käiguta jätmise määrusele. OÜ RKO Platvorm nõustus sellega, et tegemist peaks olema õigusvastasuse tuvastamise nõudega ning selgitas, et osaühingu põhjendatud huvi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel on tagada oma põhiõiguste lünkadeta kaitse. Osaühing leiab, et maksuhaldur ei ole taganud osaühingule ärakuulamisõigust, milleks on muuhulgas ka selgituste andmine osaühingu õiguste ja kohustuste tagamise viisi ja ulatuse kohta (tl 39-40).
- Tallinna Halduskohtu 02.02.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 42).
- Tallinna Halduskohtu 18.04.2011 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 59). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
- Kaebuse esitaja on seisukohal, et põhiseaduses § 22 lõikes 3, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõigetes 1 ja 2 ning maksukorralduse seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud vaikimisprivileeg ei aseta osaühingule kohustust esitada maksuhalduri poolt nõutud teavet ja informatsiooni. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et kuivõrd paralleelselt ei toimu samas asjas kriminaalmenetlust, siis ei ole osaühingul õigust keelduda informatsiooni andmisest (tl 2). Kaebuse esitaja märgib, et osaühingu juhatuse liikme Raivo Paala suhtes on alustatud kriminaalmenetlust teistel asjaoludel, mis on seotud tema tegevusega teistes äriühingutes (tl 3).
- Kaebuse esitaja märgib, et Raivo Paala osaühingu juhatuse liikmena mõistab, et maksuhaldur kohaldab tema suhtes kaasaaitamiskohustust ja temal ning osaühingul on võimalik tugineda MKS §-ile
- Raivo Paala osaühingu juhatuse liikmena on seisukohal, et maksuhalduri nõutav teave võib kaasa 3 tuua kas osaühingu või selle juhatuse liikme suhtes kriminaalmenetluse alustamise, sest uurimisasutusel on pädevus hinnata ümber maksukohustuslase poolt heas usus esitatud informatsiooni, dokumente ja teavet tulenevalt nende hinnangust majandustehingute sisule. Eeltoodu tõttu ei esita osaühing soovitud teavet niikaua, kuni maksuhaldur ei välista sellise teabe potentsiaalset kasutamist osaühingu või juhatuse liikme vastu kriminaalõigusliku sisuga menetluses (tl 10).
- Kaebuse esitaja rõhutab, et ta soovis vastustajalt teada saada oma tegevuse võimalikke tagajärgi asjakohase nõustamisega. Nende eesmärkide saavutamiseks palus kaebuse esitaja vastust tema poolt maksuhaldurile korralduse täitmise käigus esitatud küsimustele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustajal oli kohustus küsimustele vastata (tl 12).
- Osaühingu põhjendatud huvi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.07.2010 otsuse nr 12.2-3/4939-5 õigusvastasuse kindlakstegemiseks on tagada põhiõiguste lünkadeta kaitse. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur ei ole taganud osaühingule ärakuulamisõigust, milleks on muuhulgas ka selgituste andmine osaühingu õiguste ja kohustuste tagamise viisi ja ulatuse kohta (tl 40).
- Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist tähtaja pikendamata jätmise ning ühtlasi ka 26.07.2010 taotluses sisaldunud küsimustele vastamata jätmist puudutavas osas. Küsimuste eesmärgiks oli saavutada 16.07.2010 korralduse täitmise tähtaja edasilükkamist ja vastustaja oleks pidanud nimetatud küsimustele vastates jõudma järeldusele, et 16.07.2010 korraldust ei saa täita, kui eelnevalt ei kinnitata, et vastavat informatsiooni ei kasutata R. Paala vastu kriminaalmenetluses. Küsimustele vastamise korral oleks võinud olla maksuhalduri järeldus teistsugune (kohtuistungi protokoll, tl 68). VASTUSTAJA SEISUKOHT
- Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga selles, et vaidlustatud otsus on õigusvastane. Otsus on tehtud pädeva organi poolt, sõnastatud selgelt ja üheselt mõistetavalt ning on seega kooskõlas haldusakti andmise nõuetega. PMTK on otsuses nõuetekohaselt märkinud haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse ning selgelt väljendanud, mis tingis taotluse rahuldamata jätmise (tl 53, pöördel).
- Vastustaja leiab, et PMTK ei ole korralduse andmisel või otsuse põhjendamisel oma pädevust ületanud. PMTK väljastas kaebuse esitajale kui kolmandale isikule korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. MKS § 61 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kinnitamiseks, andes selleks MKS § 61 lg 3 alusel MKS § 46 nõuetele vastava korralduse (tl 53 pöördel). MKS § 61 lõikes 1 nimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda, mille üheks aluseks on ka MKS § 64 lg 1 punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamine (tl 54). Kaebuse esitaja ei teavitanud oma tuginemisest õigusele teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda õigeaegselt, seega ei pidanud vastustaja korralduse andmise ajal eeldama, et kaebuse esitaja jätab korralduse sel põhjusel täitmata (tl 54).
- Mittesüüstamise privileegile tuginemise osas leiab vastustaja, et teabe andmisest keeldumise õiguse kasutamine eeldab haldusakti adressaadilt aktiivsust. Isik peab maksuhaldurile mõistlikult teada andma, et keeldub teabe andmisest või tõendite esitamisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel. Vastustaja on seisukohal, et maksumenetluses ei saa tegevusetusest tuletada vaikimisõiguse kasutamist ning mittesüüstamise privileegi kasutamine ei saa olla suvaline, vaid vahetult seostatav potentsiaalse süüstava tagajärjega (tl 54). Samuti leiab vastustaja, et mittesüüstamise privileegile tuginemine ei too 4 kaasa haldusakti õigusvastasust. Vaikimisõiguse lubatud kasutamise korral ei saa teabe esitamata jätmine tuua kaasa isikule sunniraha tasumise kohustust või väärteo karistust (tl 54).
- Vastustaja on seisukohal, et maksuhalduril puudub seadusest tulenev õigus anda kinnitusi selle kohta, et maksumenetluses esitatud tõendeid ei kasutata hiljem väärteo- või kriminaalmenetluses (tl 54). Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leiab, et vaidlustatud otsuse tegemisel on maksuhaldur järginud kõiki olulisi haldus- ja maksumenetluse põhimõtteid ilma maksukohustuslase õigusi riivamata (tl 54 pöördel). KOHTU PÕHJENDUSED
- Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.07.2010 otsust nr 12.2-3/4939-5, millega jäeti rahuldamata 16.07.2010 korralduse täitmise tähtaja ennistamise taotlus. Eelosundatud 16.07.2010 korraldusega kohustati avaldajat esitama kirjalikke selgitusi ja dokumente OÜ RKO Platvorm ja OÜ Rewilo vaheliste tehingute kohta, sest vastustaja kontrollis OÜ Rewilo käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Korraldus oli vaja täita 26.07.
- Arvestades asjaolu, et selle korralduse täitmise tähtaeg on möödas, mille raames käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktiga jäeti vastav tähtaeg ennistamata, taotleb avaldaja 29.07.2010 otsuse nr 12.2-3/4939-5 õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse esitaja täpsustas nõuet veel ka kohtuistungil ning selgitas, et õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmab muuhulgas ka 26.07.2010 taotluses sisalduvatele küsimustele vastamata jätmist, sest nendele vastamise korral oleks maksuhaldur pidanud jõudma arusaamisele, et 16.07.2010 korraldust ei saagi täita kui eelnevalt ei kinnitata, et saadavat informatsiooni ei kasutata R. Paala vastu (kohtuistungi protokoll, tl 68). Halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lõigete 7-9 alusel on nõude täpsustamine kohtuistungil võimalik kui sellest ei muutu vaidluse põhiolemus. Vastustaja seonduvalt nõude täpsustamisega vastuväiteid ei esitanud (kohtuistungi protokoll, tl 68).
- Seega on tegemist vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega. Eelnimetatud nõue eeldab aga lähtuvalt HKMS § 10 lg-st 3 vastavasiulise põhjendatud huvi esiletoomist. Põhjendatud huvi omakorda peab olema sisuline, vastasel korral jääb kaebus rahuldamata (sisulise) põhjendatud huvi puudumise tõttu olenemata sellest, et haldusakt või toiming võis olla mingisuguses osas formaalselt õigusvastane. Siinkohal tuleb seonduvalt põhjendatud huviga hinnata kas kaebuse esitajal oleks võimalik saavutada teatavaid olulise tähendusega eesmärke kui haldusakt peaks osutuma õigusvastaseks. Antud juhul see nii ei ole. Kaebuse esitaja poolt deklaratiivsena välja toodud põhiõiguste kaitse eesmärk ei ole käesoleva vaidluse tähenduses põhjendatud huvina aktsepteeritav, sest õigused on nagunii vastavate seadustega tagatud. Otsuse võimaliku ümberhindamise põhjendus (kohtuistungi protokoll, tl 68) teises kohtuasjas seonduvalt 16.07.2010 korralduse täitmise kohustusega ei ole samuti asjakohane, sest haldusasja materjalist nähtuvalt on nimetatud korraldust eraldi vaidlustatud ning asja lahendamiseks olulisi küsimusi saab tõstatada vastava vaidluse raames. Maksuhaldur selgitas seonduvalt eelnimetatuga, et kohus on teinud haldusasjas 3-10-834 käesolevaks ajaks ka vastava lahendi, millega jäeti kaebus rahuldamata (kohtuistungi protokoll, tl 69). Küsimustele vastamata jätmise võimalik õigusvastasus ühe teise haldusasja (3-10-834) raames vaidlustatud kirjalike selgituste ja dokumentide esitamise kohustamist puudutavas kontekstis ei ole samuti tähenduslik, sest vastava haldusakti vaidlustamisel on võimalik tõstatada kõiki teemasid, mis võiksid selle õiguspärasuse küsimust mõjutada. 5
- Olenemata sellest, et kaebus jääb rahuldamata põhjendatud huvi puudumise tõttu, peab kohus vajalikuks hinnata antud juhul ka sisulisi küsimusi. Siinkohal tuleb nõustuda vastustajaga, et vaidlustatud haldusaktis on viidatud asjassepuutuvatele õigusnormide ning kajastatud ka taotluses sisalduvaid küsimusi, mida omakorda on seostatud eelnevalt kaebuse esitajale kui OÜ Rewilo suhtes läbiviidavas maksumenetluses kolmandale isikule esitatud ja vastavaid õigusi ning kohustusi puudutava väljavõttega maksukorralduse seadusest. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud otseselt ka avaldaja. Samuti ei tulene õigusaktidest, et maksuhaldur peaks vastama kõikidele küsimustele punktide kaupa täpselt sellises järjekorras nagu küsimused püstitatakse. Pealegi ei mõjuta küsimustele vastamise põhjalikkus või täpsusaste vaikimisõiguse kasutamist või kasutamata jätmist 16.07.2010 korralduse täitmise suhtes, sest käesolevas haldusasjas on vaidlustatud vastamiseks antud tähtaja pikendamata jätmise õiguspärasuse küsimust. 16.07.2010 korralduse osas oleks võinud avaldaja vastata niivõrd kuivõrd seda oleks saanud mittesüüstamise privileegile viidates teha. Praegu ilmneb haldusasja materjalidest, et avaldaja esitas 16.07.2010 korralduse täitmiseks antud tähtaja viimasel päeval selle pikendamise taotluse ja jättis haldusakti nõuded sisuliselt täitmata. Maksuhaldur ei ole kohustatud tähtaegasid alati pikendama. Käesoleva haldusasja raames vaidlustatud 29.07.2010 otsuses on seda piisavalt põhjendatud. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et küsimused sisaldasid erinevate kohtulahendite tõlgendamise taotlust ning see ei ole otseselt maksuhalduri ülesanne. Seega ei ole vastavaid õigusnorme eiratud, tähtaja pikendamine ei olnud kohustuslik, mida on ka põhjendatud ning kaebus jääb rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik