Obsah (7)

§ 108§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-54422 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2011, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi K. S. ja A. S. seadusliku e

§ 108

. Hagejate seaduslik esindaja esitas 19.11.2010 kohtule taotluse hagi tagamiseks. Viru Maakohtu 22.11.2010 määrusega rahuldati hagejate seadusliku esindaja taotlus ning kostjat kohustati maksma elatist hagejate ülalpidamiseks seadusega ettenähtud määras. Kostja oma kirjalikus vastuses 02.12.2010 nõustus hagiga osaliselt ning teatas, et soovib esitada vastuhagi.

1. detsembril 2010 esitas hagejate seaduslik esindaja vastuse kostja 02.12.2010 vastusele. Hagejate seaduslik esindaja jäi esitatud hagiavalduse juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt, alates novembrist
2. KOHTUISTUNGID
3. veebruari 2011 kohtuistungil teatas hagejate seaduslik esindaja, et neil oli kostjaga kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja kirjutama korteri laste nimele ning sellisel juhul ei nõua laste esindaja kostjalt elatist. Kostja kokkulepet ei täitnud.
4. märtsi 2011 kohtuistungile hagejate seaduslik esindaja ei ilmunud. Kostja teatas, et esitatud hagiga ei nõustu. Kostja teatas, et enne kohtusse tulekut kohtus korteriühistu esimehega ja selgus, et hageja ei maksa korteri eest, korter on kostja nimel. Kuna see võlgnevus koguneb, siis võlgnevus lasub kostjal. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Samuti teatas kostja, et ta on invaliid, 70% töövõimetust. 3
5. mai 2011 kohtuistungil jäi hagejate esindaja esitatud hagi juurde. Hageja käsutuses on auto, mis on hagejate esindajale vajalik. Esindaja käib lastega igal aastal Tartus uuringutel. Lapsel on südamehäired. Vanem laps on 12 ja noorem 10 aastane. Kooli minekuks ei ole autot vaja. Lapsed lähevad peale kooli esindaja ema juurde. Esindaja on õhtuti tööl kuni 21.00-ni ja siis on vaja lapsi ema juurest ära tuua. Esindaja on üritanud autot müüa, kuid see ei ole õnnestunud. Esindaja maksab ka korteri soetamiseks võetud laenu; kuigi korter on poolte ühisvara, ei hüvita kostja laenu. Hagejate esindaja teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja teatel on ta invaliidsuspensionär, pensioni suurus moodustab 171.41 eurot. Kuna tema arve on arestitud, siis läheb pension kostja ema arveldusarvele. Kostja elab oma ema juures. Kostja on nõus maksma laste ülalpidamiseks kokku 31.96 eurot. Samuti ei ole tal vastuväiteid sellele, kui hageja auto ära müüb. Kostja väitel on ta andnud hageja esindajale raha laste ülalpidamiseks, samuti on teinud kingitusi. Kostja nõustus asja edasise menetlemisega kirjalikus menetluses.
6. mail 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ning kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
7. mail 2011.a. kell 16.
8. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 120lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistustest nähtub, et J. S. on alaealiste laste K. S. ja A. S. ema, seega, seaduslik esindaja. S. S. on laste K. S. ja A. S. isa (tl. 6,7). Alates 01.01.2011.a kehtima hakanud

§ 96

alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1, 2 kohaselt, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, 4 kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti 11.01.2011 tõendist nähtub, et kostja on pensionär, temale määratud riiklik pension moodustab alates 01.01.2011 171.46 eurot (tl. 36). Kohus teostas päringud pankadesse, et saada andmeid kostja S. S.`i võimalike hoiuste kohta. Hoiused kostjal puuduvad, AS SEB Pank saldo 05.05.2011 seisuga moodustas 0.07 eurot, AS Swedbank saldo 09.05.2011 seisuga moodustas 3.83 eurot (tl. 82,85). Eesti Töötukassa poolt 19.01.2011 esitatud vastusest nähtub, et S. S. oli töötuna arvel ajavahemikul 26.09.2002 kuni 02.03.2004; alates 20.11.2008 kuni 10.09.2009 ja alates 09.02.2010 kuni 04.06.

1. töötuskindlustushüvitist on talle makstud perioodidel 27.11.2008-25.05.2009 ja 26.05.200911.08.2009 (tl. 41). Hagejate esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja keskmine netotöötasu
2. aastal moodustas 5 700 – 6000 krooni (364.30 - 383.47 eurot), sellele lisandus peretoetus 600 krooni (38.35 eurot) ja sotsiaaltoetus K.le 1 080 krooni (69.02 eurot), kokku moodustab hagejate seadusliku esindaja sissetulek 7 380 – 7 680 krooni (471.67 - 490.84 eurot) (tl. 48-58). Kostja igakuine sissetulek moodustab 2 682.77 krooni (171.46 eurot). Kohus leiab, et antud olukorras on õigustatud elatise väljamõistmine väiksemas kui seadusega ettenähtud määras. Lähtudes kostja sissetulekust ning asjaolust, et kostja töövõime kaotus moodustab 70%, nõustub kohus sellega, et kostjal puudub võimalus elatiste maksmiseks seadusega ettenähtud määras, mis moodustab kokku 278.02 eurot (ületab kostja igakuise sissetuleku 100 euro võrra). Kohus leiab, et antud juhul on hagejate seadusliku esindaja materiaalne olukord parem, kui kostja materiaalne olukord. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis summas, mis moodustab ½ kostja sisstulekust, seega ¼ kostja sissetulekust ühe lapse ülalpidamiseks, so ½ kahe lapse ülalpidamiseks, kokku summas 85.73 eurot kuus.
3. aasta Riigieelarve seaduse § 2 lg 8 p 1 kohaselt, toimetulekupiiri määr
4. aastal moodustab 76,70 eurot kuus. Seega, pärast elatise mahaarvamist jääb kostjale kätte natuke suurem summa, kui seadusega kehtestatud toimetulekupiir (elatusmiinimum). Laste elukoht hagejate esindaja juures tähendab seda, et hagejate seaduslik esindaja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Hagejate seaduslik esindaja palus kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks alates 02.11.2009.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus, lähtudes laste reaalsetest vajadustest ja hagejate seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, kogusummas 85.73 eurot (1 341.38 krooni) kuus, alates 02.11.2009. 5 Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, summas 42.87 eurot kuus alates 02.11.2009 kuni K. S. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 17.07.2016.a. ja 42.87 eurot kuus alates 02.11.2009 kuni A. S. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 23.12.2018.a. või kuni vanema varalise seisundi või laste vajaduste muutumiseni. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kA.b hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Marge Tamme Kohtunik