TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-1058 Määruse kuupäev 10.05.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi OÜ Kissa Vara lepingulise esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstovi kaebus

§ 11lg 31 p 5).

1. Määruse ärakiri saata teadmiseks OÜ Kissa Vara esindajale ja Abja vallale.
2. Kaebus koos lisadega tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Määruskaebuse võib esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471).

Asjaolud

1. 29.04.2011 saabus Tartu Halduskohtule OÜ Kissa Vara lepingulise esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstovi kaebus Abja Vallavolikogu 24.03.2011 otsuse nr 61 vaidlustamiseks. Kaebusega palutakse tühistada Abja Vallavolikogu 24.03.2011 otsus nr 61 „Abja valla vallavara võõrandamine“ ning teha Abja Vallavolikogule ettekirjutus korraldada vaidlustatud otsuses nimetatud korterite võõrandamine enampakkumise korras. 1 Vaidlustatava haldusaktiga Abja Vallavolikogu otsustas:
2. Võõrandada Abja vallale kuuluv korteriomand Saare kinnistul (kat nr 10501:002:0127) Abja-Vanamõisa külas asuvas elamus krt nr 1 (55,1 m2) hinnaga 1 063.- eurot Raissa Rampile 1.
3. Müüa tingimusel, et samas ostu-müügilepingus koormatakse korteriomand ElgaKatarina Jüris (isikukood 42312266012) kasuks isikliku kasutusõigusega, mille alusel on tal õigus kasutada ühte tuba tähtajatult.
4. Võõrandada Abja vallale kuuluv korteriomand Saare kinnistul (kat nr 10501:002:0127) Abja-Vanamõisa külas asuvas elamus krt nr 2 (54,5 m2) hinnaga 1 052.- eurot Svetlana Oravale.
5. Võõrandada Abja vallale kuuluv korteriomand Saare kinnistul (kat nr 10501:002:0127) Abja-Vanamõisa külas asuvas elamus krt nr 3 (56,0 m2) hinnaga 1 081.- eurot Nikolai Merelainele. Kaebuses kaebuse esitaja rõhutab, et on vallaga pidanud eelläbirääkimisi nimetatud korterite võimaliku erastamise teemal. Kaebuse esitaja leiab, et asjaolu, et vald võõrandas otsustuskorras vaidlusalused korterid kaebaja selja taga, teades samal ajal hästi kaebaja soovist korterite omandamiseks, on käsitletav hea halduse tava rikkumisena, mis toob iseenesest kaasa Abja Vallavolikogu 24.03.2011 otsuse õigusvastasuse.
6. Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust. Esialgse õiguskaitse meetmena palub kaebuse esitaja oma õiguste tagamiseks seada OÜ Kissa Vara kasuks käsutamise keelumärked kõigile kolmele korteriomandile. Tartu Halduskohtu 04.05.2011 kohtumäärusega kohustati Abja Vallavolikogu ja Abja Vallavalitsust esitama kohtule esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse osas seisukoht ja seisukohta põhistavad tõendid hiljemalt 06.05.2011 kell 16.
8. 06.05.2011 saabus kohtusse Abja Vallavolikogu ja Abja Vallavalitsuse ühine seisukoht kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse suhtes. Vastustaja peab esialgse õiguskaitse taotlust alusetuks ja põhjendamatuks ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei kuulu vaidlusaluse haldusakti menetlusosaliste ringi ning seetõttu puudub tal kaebeõigus antud haldusakti suhtes ning sellest lähtudes tuleks tema taotlus jätta läbi vaatamata. Vastustaja märgib, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et kaebajal on kaebeõigus, siis kaebaja poolt esitatud taotlus õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohtade põhistamiseks toob vastustaja järgmised põhjendused: Vastustaja leiab, et kaebuses ja taotluses toodud kaebaja väited on ebaõiged, alusetud, kohut eksitavad ja ei vasta tegelikele asjaoludele ning ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. 1) Kaebuse esitaja väide, et alates
9. aastast on peetud Abja Vallavalitsuse ja OÜ Kissa Vara vahel läbirääkimisi Saare kinnistus elamu korterite 1, 2, 3 ostmiseks on 2 alusetu, sest Abja Vallavalitsusel ei ole OÜ-ga Kissa Vara antud teemal läbirääkimisi toimunud ja sellest tulenevalt ei saa kõnelda ka mingite lubaduste andmisest OÜ-le Kissa Vara. 2) Kaebuse esitaja väide, et OÜ Kissa Vara tegevuse eesmärgiks on omandada Kissa suguvõsale enne II maailmasõda kuulunud kinnistuid Abja vallas on otsitud põhjus ja kohut eksitav, sest Saare kinnistu ei ole kunagi Kissade suguvõsale kuulunud vaid kuulus Abja Linavabrikule. 3) Abja Vallavolikogule/Abja Vallavalitsusele OÜ Kissa Vara ei ole esitanud avaldust Saare kinnistul asuva elamu korterite 1, 2, 3 ostmiseks: selles elamus ei ole OÜ-le Kissa Vara kuuluvaid/kuuluvat omandit, Saare kinnistul ei asu ühtegi OÜ-le Kissa Vara kuuluvat omandit. Saare kõrvalkinnistute omandiõigus ja nendel kinnistutel asuvate hoonete omandiõigus ei ole antud kaasuse juures asjasse puutuv, sest kõrvalkinnistute ja kõrvalkinnistul asuvate hoonete omandiõigus ei anna nende omanikele Saare kinnistul olevate korteriomandite ostmise õigust. Saare kinnistu elamu korterite 1, 2, 3 võõrandamine ei riku mingilgi määral kõrvalkinnistute omanike, sh OÜ Kissa Vara õigusi, huve. Vastustaja on seisukohal, et haldusakti menetlemisel, sh menetlusosaliste ringi kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Eestis kehtivatest õigusaktidest. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja ei kuulu/kuulunud vaidlusaluse otsuse menetlusosaliste ringi, sest kaebaja ei vasta HMS § 11 lg 1 p 1 (taotleja), HMS § 11 lg 1 p 3 (kolmas isik), HMS § 11 lg 2 (muude isikute ja organite kaasamine, kelle huve haldusakt võib puudutada) tunnustele. Kuna OÜ-l Kissa Vara puudub/puudus igasugune puutumus Saare kinnistu elamu korterite 1, 2, 3 võõrandamise küsimusse, ei kaasanud vallavolikogu OÜ-t Kissa Vara menetlusse ning tema mittekaasamisega ei saanud/ei saa rikkuda vastustaja mingilgi määral OÜ Kissa Vara õigusi ja haldusõiguses kehtiva hea tava põhimõtet. 4) Vastustaja lähtus korterite võõrandamise otsustamisel laekunud avaldustest. Abja Vallavolikogule on esitatud Saare kinnistu elamu korterite 1, 2, 3 ostmiseks üks avaldus, nimelt korterite 1, 2, 3 üürnikud esitasid ühisavalduse 22.03.
10. Arvestades, et iga korteri kohta oli esitatud 1 avaldus, siis Abja Vallavolikogu otsustas korterite 1, 2, 3 üürnike ühisavalduse rahuldada ja müüa korterid otsustuskorras üürnikele. Vastustaja on seisukohal, et üürnikel on õigus osta ära tema kasutuses olnud elamispind ja selline otsus on tehtud igati vallaelanike (antud juhul pikaajaliste üürnike) huvides. Korteri nr 1 üürnik Raissa Ramp ja korteri nr 2 üürnik Svetlana Orav on elanud oma korterites ca 25 aastat. Korteri nr 1 ühes toas (nn korter 1a) on üürnik elanud üle 30 aasta (volikogu oma otsuses nägi ette tema kasuks kasutusvalduse seadmise). Kõik kolm said korteri tolleaegse Abja Linavabriku käest (kahjuks sellekohaseid dokumente ei ole Abja Vallavalitsusel), kirjalikud üürilepingud on nendega sõlmitud alates 15.05.1997 , s.o peale seda kui AS Lina andis Linavabriku maja 4 (praeguse nimega Saare kinnistu elamu) üle Abja Vallavalitsusele. Korteri nr 3 üürnik Nikolai Merelaine on elanud antud korteris üle 5 aasta, s.o alates 14.02.
11. Vastustaja rõhutab, et volikogu juhindus oma otsuse tegemisel „Abja valla vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ (Kord) punktidest 8.1-8.
12. Volikogul oli õigus 3 kehtestada võõrandamise viisiks otsustuskorras müümine, sest korra p 8.4 alapunkt 4 sätestab, et on õigus võõrandada vallavara volikogu poolt määratud korras. 5) Kaebuse esitaja väide, et tehingu väärtus ületab 3195,58 eurot (ehk 50000 krooni) ja viide korra punktile 8.15 on kohut eksitav ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Vastustaja selgitab, et elamus on veel korter 4, mis võõrandati eraisikule juba aastaid tagasi. Seega korterid 1, 2, 3 ei moodusta tervet maja, vaid osa majast. Abja Vallavolikogu otsustas võõrandada elamus olevad 3 korterit, s.o 3 objekti, millele volikogu poolt määrati hind, s.t müügi objektiks on kolm eraldiseisvat objekti ja nende objektide hindade kokkuliitmine on meelevaldne, eksitav. 6) Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub antud otsuse suhtes kaebeõigus.

§ 7

lg 1 kohaselt võib küll kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi, samas kitsendatakse kaebeõigust põhjendamise kohustusega – kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 10

lg 3 kohaselt peab kaebaja kohtule esitatavas kaebuses välja tooma oma põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole oma põhjendatud huvi põhjendanud ja ta ei kuulu HMS § 11 nimetatud menetlusosaliste ringi. Kohtu seisukoht

1. Kohus nõustub vastustaja esitatud seisukohtadega ja ei pea neid vajalikuks korrata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus on seisukohal, et OÜ-l Kissa Vara ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust alljärgnevatel põhjustel. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse halduskohtusse esitada üksnes selline isik, kes leiab, et avaliku võimu kandja haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Üldjuhul ei ole võimalik esitada kaebust kolmanda isiku huvides või avalikes huvides. Seetõttu peab halduskohus kaebuse lahendamisel esmalt kontrollima, kas vaidlustatud haldusakt või toiming üldse puutub kaebaja õigustesse ning kaebuse saab ta rahuldada ainult siis, kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et kaebaja põhiseadusest, seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist tulenevad ja konkreetselt määratletavad õigused on vaidlustatud haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõttu rikutud ja neid saab kaebuse nõude rahuldamisega taastada. 4 Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et OÜ Kissa Vara ei ole nimetatud korterite (Saare kinnistul korterid 1, 2, 3) erastamiseks avaldust esitanud ja et Saare kinnistu ei ole kunagi Kissa suguvõsale kuulunud. Juhul, kui oleks see Saare kinnistu Kissa suguvõsale kuulunud, siis oleks omandi küsimus lahendatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) ja Maareformi seaduse (MaaRS) sätete järgi. Asjaoludele tuginedes on halduskohus seisukohal, et OÜ-l Kissa Vara puudub/puudus igasugune puutumus Saare kinnistu elamu korterite 1, 2, 3 võõrandamise küsimusse ning seetõttu ei kaasanud vallavolikogu OÜ-t Kissa Vara menetlusse ning tema mittekaasamisega ei saanud/ei saa rikkuda vastustaja mingilgi määral OÜ Kissa Vara õigusi ja haldusõiguses kehtiva hea tava põhimõtet. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit kaebaja väite, et alates
2. aastast on peetud Abja Vallavalitsuse ja OÜ Kissa Vara vahel läbirääkimisi nimetatud korterite ostmiseks, tõendamiseks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei pea halduskohus kontrollima vaidlustatud haldusakti või toimingu vastavust seadusele ega käsitlema kohtulahendis kõiki vastavaid väiteid või neile esitatud vastuväiteid, kui ta tuvastab, et vaidlustatu ei puutu kaebaja õigustesse. Arvestades kõike eelnevat asub kohus seisukohale, et kaevatava vallavolikogu otsusega ei ole kaebuse esitaja OÜ Kissa Vara õigusi rikutud. Eeltoodu tõttu kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus on ilmselgelt põhjendamatu, siis esialgse õiguskaitse osas kohus ei võta seisukohta. Maare Aloe kohtunik 5